Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud nagu näiteks male ja kabe. 3. Jahimängud (pilt nr 4),kus on eesmärgiks blokeerida vastase üksik mängunupp või oluliselt väiksem hulk nuppe, kui "jahtival mängijal". 4. Tagaajamismängud (pilt nr 5), kus mängu eesmärgiks on jõuda oma nupu või nuppudega esimesena "koju" nagu näiteks backgammon. 5. Mancala mängud (pilt nr 6), kus on eesmärgiks võtta ära enamus laual olevatest neutraalsetest nuppudest. Pilte erinevatest lauamängudest: Pilt nr 1 Pilt nr 2 Pilt nr 3 Pilt nr 4
6 veekogudele, sest kalakasvatustiikides on kalade tihedus vahemasti ühe suurusjärgu võrra kõrgem. Looduslikes eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes on võimalikuks valjapuutavaks kalahulgaks ühe hektari kohta 18-20 kg kala aastas, kalakasvatustiikides on sama näitaja 80- 120 kg (Mäemets 1977; Lõhmus 2001a). Vaatluste põhjal on leitud, et saaki jahtival kalakotkal kulub selle tabamiseks looduslikust veekogust keskmiselt 132 minutit, kuid kalatiigist kõigest 22 minutit (Lõhmus 2001a) jahiks kulutatud aegade erinevus on 6 kordne. Kalakotkaste toitumises on selgelt nähtav saagi eelistus suuruse järgi. Optimaalseks saagi kaaluks on ca 200 g (Häkkinen 1978). Mõnedes uurimustes on täheldatud ka saagi eelistamist liigi järgi, seda põhjustab peamiselt lihtne printsiip mida on kõige lihtsam tabada, seda püüa. Pesitsusbioloogia
annaabi.ee 
