Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami
vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi. Minu arust oleks vägagi tore elada sellises liigirikkas kohas, karjatada erinevaid haruldasi loomi, rännata ringi ja nautida head elu. Ahvileivapuu Kaelkirjak
sellised läbiroostetanud käkid liikluses ohtlikud. Soolaga meil teid paljudes kohtades ei puhastata, ega ma pole siiani veel puudust ka tundnud sellest niikaua kuni tee normaalselt läbitav on pole ju vahet mis seisus see suvaline külatee on kust päevas ainlut paarsada autot läbi sõidab. Veel olen kuulnud, et seal kandis on paar kala röövpüüdjat. Üht neist tean isegi nägupidi aga pole veel ükski keskkonnakaitse seda tüüpi kätte saanud. Jahtimisega tegeletakse seal ikka suures jaos ametlikult kuid kui mingid koprad hakkavad sinu kasumit röövima metsa ujutamise näol või niisama sul õunapuuaias kurja teevad siis võetakse neid ka salaja maha. Samamoodi on tehtud ka hulkuvate agressiivsete koertega nad on lihtsalt omal käel ära koristatud. Teha annaks seal kandis veel palju aga tegelikult on üldpilt üsna hea sest tegu on ikkagi suhteliselt harvade juhustega, kui seal iga teine auto oleks ülevaatusest mustalt läbi siis poleks
mõned liigid küündisid kuni 26 meetriste pikkusteni. Enamikul neist olid tagumised jalad pikemad, kui esijäsemed. Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad, kes on meie planeedil kunagi elanud. Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3
(Viires, 1993) 4.4 Elatusalad Traditsiooniliselt tegelevad sölkupid on kalapüügi, jahi ja koriluse ning põhjapõdrakasvatusega. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli 5-10 liikmelistes gruppides kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Sölkupid püüavad enamasti nelma, omulit, muksuni, tuuri, haugi ja ahvenat. Põtrade ja hirvede jahtimisega saavad sölkupid värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubandusega. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi 9 põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on
annaabi.ee 
