suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3)püstol ja revolver; 4) jahivibu; 5) püünis; 6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht;
keele keskosa lähedal, tehes poognatõmmet kiiresti jõhvige servaga või mängides keele otsa lähedal). Poognad Vibupoognat hakati kasutama Bütsantsi keisririigis. Poogenpillide heli oli algul nõrk võrreldes sõrmitsevatega ja neid peeti kohaseks alamrahvale. Poogna tõid Euroopasse uuesti 11. sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised. Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13.
annaabi.ee 
