Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesid 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria valitsejate jahistseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikkust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised Assurbanipal II lõvijahil UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufrati alamjooksul 612. a. e.Kr. taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi Sellele järgnes Uus-Babüloonia hiilgav, kuid lühike õitseng Babülonil ja Assüürial olid tihedad
elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt heledates toonides, meesfiguurid tumedamad, naised heledad; üldine laad elav, tihti maneerlik, burleskne; sündmused igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenid, tihti ka mütoloogilised pildid ja kujutised allilmast · Etruskide skulptuur: põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel ja suur osa oli templite kaunistamisel · Märkimisväärsed on etruski vaasid, ennekõike mustade reljeefidega kaunistatud bucchero vaasid ROOMA KUNST · Rooma kunst ei olnud rahvakunst, see oli aristokraatne ja ametlik kunst
Isikupära Isikupärased jooned polnud Lihtrahva puhul võib näha olulised, rass oli oluline ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati
· Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata · freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines
· Erksavärviline Miniatuurmaal: · Lisandus mitmeid uusi koolkondi · Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad · Figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel Tarbekunst: · Tekstiilkunst Bayeux' vaip: nimi asukoha järgi, h 500 cm, pikkus 70 m, kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar
1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr. menhir; triliit; dolmen (mega lithos) megaliitiline, megaliitne; kromlehh Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi
Kindlusega on seotud hulk legende ka hilisemast ajast, millised kandusid suust suhu kuini ajastuni, mis elab helilooja. Sümfooniline poeem ,,Vysehrad" on nagu vana lauliku eepiline jutustus ta on proloog järgnevale tsüklile. 2) ,,Vltava", sellist nimetust kannab Prahat ja Tsehhimaad läbiv jõgi. Mida emakese Vltava kalad aastasadade jooksul näinud on, sellest räägibki sümfooniline poeem (näkineiud kuuvalgel, jahistseenid, vanad kindlused, küla pulmapeod jne.). 3) ,,Sarka", legendi järgi pääsenud pärast Libuse surma valla nn. ,,tütarlaste sõjad". Sarka armastuses pettunud tütarlaps tahab selle eest karistada kõiki mehi, ühtlasi taastada naiste valitsuse, mille Libuse andnud üle oma mehele. Kui Sarkasse armunud rüütel ja tema meeskond pärast lõbusat veinijoomist väsinuna uinub, tapavad tütarlapsed magavad mehed ära. 4) ,,Tsehhi põldudest ja metsadest"
VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisust...
Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid
kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass,
etruskide maailmavaade on kreeklastest sootuks erinev. Nende religioon põhineb usul salapärastesse ja nägematutesse jumalatesse. Etruskid ise tundsid end pidevalt viibivat nende seletamatute jõudude kütkes. Sarnaselt Idamaade rahvastele saatis neid alati hirm Hadese sünge riigi ees. Seetõttu katsid nad hauakambrite seinad üleni paljufiguuriliste, värviliste kompositsioonidega. Neil maalidel oli kujutatud maailma, mille surnu pidi maha jätma: söömingud, joomingud, rusikavõitluseja jahistseenid. Sageli meenutavad need maalid rohkem egiptuse kui kreeka maalikunsti. (Alpatov 1973: 164165) Kangilaski maalide üldiseloomustus langeb küll Alpatovi omaga kokku, kuid sellise kujundude filosoofilistele põhjustele läheneb ta veidi teisiti. Ta(Kangilaski 2003: 74) toob välja, et seinamaalidel on harilikult kujutatud rõõmustamist ja lõbutsemist: hoogsad tantsijad, pidusöögid, musitseerimised, jahipidamine ja kalastamine. Sellise kujunduse eesmärk oli
Seintel leidus madalreljeef kotkapäiste ja tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad sõjakatest stseenidest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. Nad on täise vormiga ning kindlalt kivisse raiutud. Eriti meisterlikud ja ilmekad on valitsejate jahistseenid (lõvid). Näidati lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust. Veenev on võitluse ägedus ja lõvide surmaheitlus. 612. eKr taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas Ninive ja hävitas Assüüria. Järgnes Uus-Babüloonia riigi hiilgav, kuid lühike õitseaeg. Uus-Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud Ištarile, millest lähtus lai sirge tänav, kus peeti pidulikke rongkäike
oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks
oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi. Vana-Egiptus: Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks
mõeldakse alati roomat), Forum(algselt turuplats. kodanike kogunemisplats, toimus ühiskondlik elu, sümboliseerib kõiki institutsioonid, nii tsiviil kui...... , ludi et feriae(pühad)- avalikud etendused, mängud, kodanikel priipääse. Esialgselt nende ettekäändeks kogu kodanikkonda puudutavad religioossed pühad. Avalike etenduste alla tuleb mõelda sportlikud mängud, nt kaarikutevõistlused, teatrietendused, roomas valdavaks komööödia. Gladiaatorite võitlused, lavastatud jahistseenid, kreekapäraseid sportmänge korraldati vähe. Roomlased ei saanud aru selle vajalikkusest, kuid tundsid ja olid näinud kreeklaste juures. Kreeklased on roomlaste sportmänge kirjeldanud irooniliselt. Kõiki mänge püüdis ohjes hoida senat. Et oleks arvuliselt vähe, kestaks vähe, et mänge ei oleks liiga mugav jälgida, kuni vabariigi aja lõpuni. Senat konservatiivne institutsioon, et oleks säilitatud gravitas. Senat käsitles mänge ja etenduse ühe mõõdupuuga. Gla-
kuulsam. Lascaux maalingud on väga haprad ning nende pikaajaliseks säilitamiseks on vajalik ühtlase temperatuuri ja niiskuse säilitamine. Vanus 19 000 a. Värvideks ooker, puusüsi, rauaoksiidid. Maalitud loomi: hobused, piisonid, põdrad jt. Kujutatud ka inimest, kuid erinevalt realistlikest loomakujutistest on need äärmiselt lihtsustatud. Kokku seal üle 2000 kujutise. Erinevalt paljudest teistest koopamaalingutest on sealsed väga elavad ja täis liikumist. Jahistseenid on nagu tänapäeva koomiksiribad. Pildilugu jahist kulgeb vasakult paremale ja lõppeb saaklooma kinnipüüdmisega vähemalt osa siinsetest maalingutest kasutati lugude jutustamiseks. Altamira koobas Hispaanias Kantaabria ranniku keskosas. Omal ajal jäi mererand koopast 56 km kaugusele, samas läheduses ka jõesuue 18 000 a tagasi seal igati soodsad elutingimused. Koobas avastati 1868. a juhuslikult, oli esimene paleoliitilise koopakunsti leiukoht
annaabi.ee 
