Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides. Meie alades põhiasukas (erinevalt halljänesest). Arvukus Eestis: Toitumine: Sama mis halljänesel, ainult, et valgejänes toitub metsas, halljänes kultuurmaastikul. Koprofaagia. Sigimine: aastas 2-3 pesakonda. Tiinus pisut kauem kui halljänesel 47-54 päeva ja poegi 2-5. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb. Koeraga (hagija, hurt, taks, terjer). Põhiline on hagijas. Valgejänese osa jahisaagis on olnud alati väiksem kui halljänese puhul ning on seda siiamaani. Halljänes (Lepus europaeus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 3-7kg (enamasti 3,5-5,5kg), suurem kui valgejänes. Halljänese kõrvalest on peast pikem, vastu pead surutuna küündib oluliselt üle koonu. Talvel ei muutu karvastik valgeks. Saba ülalt must, alt valge. Levik: Põhja-Aafrika, peaaegu kogu Euroopa v.a. Island, Iirimaa ning suurem oma Skandinaaviast ja Soomest. Idasa ulatus Kesk-Uuraliteni