Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbaro...
Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg. (Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommi plahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi. Tegelikult on inimene tänu sellele suuteline maailma ja loodust mõjutama juba sellisel määral, mis võib kopeerumispommi tegevuse hoopiski peatada või lõpetada. Teisest küljest on see loonud ka uusi võimalusi planeedi Maa ellujäämiseks
annaabi.ee 
