Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus Ennast jaanuse juurde peidis tulid rüütlid ja põletasid maja maha ja võtsid Tambeti vangi. Aastaid hiljem tuli Tasuja oma salgaga Lodijärve lossi vallutama. Kui Tasuja sisse pääses tormas ta keldri ja nägi oma seal oma isa. Jaanus sai vihaseks ja tormas üles Oodo juurde ja tappis ta
Kui ta aga Jaanust silmas, tõusis ta viha Jaanuse vastu ja ta hakkas kohe teda sõimama ja lõpuks lõi ta talle rusikaga näkku, ning sõitis oma märuga koju minema. Emmi ronis kohe oma hobuse selga, ja sõitis vennale järgi, et isale tõtt rääkida. Eremiit aga palus Jaanust, et ta mõnikord temal külas käiks, sest ´vanamees tahtis, poisile veklemiskunsti õpetada. Jaanus oli nõus ja läks oma hobust otsima... Viie aasta pärast korraldati lossis jahipidu. Kõik pajatasid oma jutte, ja üks mees rääkis, et rüütel Kruuno rääkis rüütel Konradiga, ja küsis kas ta võib Emiiliale peigmeheks saada. Lossihärra ei olnud selle vastu... Algas jaht Kruuno ratsutas Emiilia kõrval, kui nad märkasid hirve, Emmi käskis rüütlil minna hirvele järgi, ja ise ta läks jõe äärde. Siis tuli talle meelde, et siin lähedal elab Jaanus. Nii ta läkski tema juurde. Kui ta Jaanuse kodueda astus, nägi ta et Jaanus loeb raamatut. Emmi ja
osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pulmaöö Kurb valss,op.44 10.Pulmarõõm Belsatsari võõruspeod,op.51 11.Ohvitseri saabumine Öine ratsasõit ja päikesetõus,op.55 12.Rose pubis Scaramouche,op.71 13.Esimene kohtumine 14.Jahipidu Lemminkäineni süit,4.osa II vaatus 15. Õpetaja oma naise haual Viiulikontsert,d-moll,op.47,1.osa 16.Kõnelus tänaval 17.Õnnetu abielu 18.Rose ja ohvitser,1.pas de deux 2.osa 19.Mässajad pubis Sümfoonia nr.2,op.43, 3.osa 20.Rose ja tema abikaasa 21.Mäss 22.Rose ja ohvitser,2.pas de deux 23.Reetmine pubis 4.osa 24.Kogunemine 25
Kui hobune üle laia augu hüppas, kukkus Oodo ta seljast maha ja kaotas teadvuse. Jaanus võttis Oodo selga ja viis ta Prohveti-Pärdi juurde, kes Oodole lõhnavat vedelikku nuusutada andis. Poiss sai teada , et Jaanuse täkk oli ta seljast maha visanud ja ta sai Jaanuse peale tigedaks ning sõimas teda talumatsik ja koeranahaks ning lubas Jaanuse koerte poolt lõhki kiskuda, kui see peaks veel lossi minema. Läks mööda viis aastat. Ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Külaliste seas oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia ja nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne, tagaõue jõudnud, nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb
Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiõuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti läks üks sulastest mööda ja rääkis neile, mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees
vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees
otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees
saadab. Ta avaldas lootust, et õiglane Emmi isale räägib, mis metsas tegelikult juhtus, ning nii suurema õnnetuse ära hoiab. Sõprus noorte vahel oli aga selleks korraks lõppenud. Prohveti- Pärt nägi Jaanuses omadusi, mis talle väga meele järele olid, mistõttu ta võttis poissi õpetama hakata: erinevaid tarkusi ja vehklemiskunsti. Möödus jälle umbes 5 aastat. Lodijärve lossis toimus paljude suursuguste külaliste osavõtul uhke jahipidu. Külaliste hulka kuulus ka noorhärra Kuuno von Rainthal, kelle süda lossipreili Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud, kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame sunnil, isa vahele ei sega. Sellel ajal korraldasid reeglina vanemad oma laste abielusid ja
Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo simas Jaanust, kuid kaua ta juba simata ei saanud, sest Jaanuse ksivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Prt tles Emmile, et ta isale enne Oodot ttt rgiks. Prast Emmi lahkumist rkisid natuke aega Prohveti- Prt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Prdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta prast hel hilissuve hommikul korraldati Lodijrve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rkima arvati, et ta valetab vi uhkustab. Kik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis rgiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rkiva sulaseta. Varsti lks ks sulastest mda ja rkis neile, mida ta hommikul lossihrra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kndisid kaks meest, ks oli umbes viiekmne aastane ja teine oli umbes kahekmne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijrve
Üks palk pääses veerema. Samal momendil nägi Momun hirveema, mis tähendas tema meelest: hirved oli siia maanurka tagasi tulnud, inimestele oli antud uus võimalus... Meeleliigutusest tuli talle koguni pisar silma... Orozkul ei mõistnud äia: näeb hirve, kohe pisar silmas. Hiljem läks Orozkul oma kambakaaslastega hirveema küttima. Ta läkski korda hirveema maha lasta. Jahipeal sundis ta osalema ning jooma ka vanaisa, kes muidu ei joonud, ning ka haigevoodis naiseõe poega103. Jahipidu lõppes emamarali surmast vapustatud poisi jaoks traagiliselt: ta uppus külmas Issõk-Kuli järve vees, ujudes valge laeva poole. Teel järveni astus ta hoovis üle vanaisa, kes lamas purupurjus olekus kustunud kolde ees; poiss pidi talle otsa komistama. Poiss läks Issõk-Kuli järveni, astus külma vette, hakkas ujuma valge laeva poole...ja uppus... Orozkul. Vanaisa ja naiseõe poja vastand. Erinevalt vanaisast ei hoolinud ta poisist üldse. Näiteks
annaabi.ee 
