Keskmine kiviaeg
hinnatud kuni 50m². Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti pea
kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Mesoliitikumi esimesel poolel olid
peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem ka metssiga ja tarvas. Suurem osa
saagist püüti ilmselt püüniste või lõksude abil, kasutati ka varitsus- ja ajujahti.
Kalastamine toimus kalatõkete, võrkude, mõrdade, õngede ja ahingutega.
Mesoliitikumi teisel poolel sai rannikupiirkonnas tähtsaks jahiobjektiks hüljes. Kuigi
ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud sarapuupähkli koored, söödi
ilmselt teisigi taimi.
Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti
pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond.
Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige
küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega .