püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal) piirkonniti (nt madalikud, karid või jõesuudmed. maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest) METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3. seob niiskust, korrastab veereziimi, (vesi voolab aeglasemalt ära), ühtlustab jõgede veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu,
Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale. * Tahtmatu ehk sihipäratu introduktsiooniga on tegu, kui liik (tulnukas, nt. tulnuktaim) on mingisse kohta jõudnud küll kaudselt inimese abiga (näiteks laevadega, rongidega), kuid viimase teadmata. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik
Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud,
ohjamiskavadest. Looduskaitseosakond koostab looduskaitsetöödele lähteülesanded ning hangib tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Lisaks seirab looduskaitseosakond looduskaitsetööde nõuetelevastavust. Looduskaitseosakond kooskõlastab riigimaid hõlmavate kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade tööversioonid. Jahindusosakonna (3 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa jahindusliku kasutamise kavandamine ja koordineerimine ning RMK kasutuses olevate jahipiirkondade jahiulukite asurkondade otstarbeka majandamise korraldamine. Maakorraldustalituse (6 inimest) põhiülesandeks on RMK valduses olevate kinnisasjade kasutusse andmise ja käsutamise korraldamine, maa riigiomandisse vormistamiseks vajalike materjalide ettevalmistamine, riigimetsamaa katastrimõõdistamise korraldamine, maakorraldustoimingute tegemine, üld- ja
määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata.” Leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta RKTKo 2-17-101031, p 14 lahtised tingimused Asjaolud: MTÜ Ühinenud Metsaomanikud (hageja) hagi MTÜ Risti Jahimeeste Selts (kostja) vastu maa jahindusliku kasutuse lepingust tuleneva võla ja viivise nõudes Hageja ja kostja sõlmisid maa jahindusliku kasutuse lepingu. Kostjale esitati maa kasutamise eest arve, mille ta tasus osaliselt. Hageja nõuav viivist RK lahend: “Hagi aluseks oli leping, mille p 1 nägi ette, et kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.” Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht:
Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm ettevõtet, suurim neist oli vanade traditsioonidega Tallinnas asuv OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. 2002.a lõpuga saadeti ülalnimetatud asutus laiali, sellest üks osa
annaabi.ee 
