surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat
Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena
Majandusantropoloogid on uurinud kui palju peab üks inimene töötama erineva majandusega ühiskondades. Üldine intensiivistumine, töö läheb raskemaks ja rohkem tuleb tööd teha. Miks on inimene arenenud nii, et rohkem tööd teha? Miks me tahame rohkem tööd teha? Tänapäeval ei saa enam kõigest loobuda, sest sellele inimmassile ei jätku loomi ja loodust kuigi kaua. Inimesed hakkasid hülgama küttide, korilaste elu. Katkendlik joon jahinduselt põllundusele üleminek. Kuidas ajas muutus inimeste kehapikkus. 1.TABEL KEHAPIKKUS 2.TABEL HAIGUSED VAHETUSSÜSTEEMID Vastastikune vahetus antropoloogid etnoloogid on seda kõige rohkem uurinud, sest siit leiab kultuurilisi erinevusi kõige rohkem. Kaupade ja teenuste vahetamist umbkaudu võrdses väärtuses kahe partneri vahel, teatud rituaali käigus. Üldistatud (ei tehta täpselt kindlaks kui võrdne oli, eeldatakse, et umbes on võrdne),
annaabi.ee 
