JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA - Sarnased failid

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA - sarnased materjalid

sarv, jaht, sarved, ulukite, trofee, jahiseadus, populatsioon, kihv, relv, suremus, kolju, tall, tunnistus, metskits, kaliiber, tutt, kitsed, jahindus, hundil, kutsikate, kollakeha, sokk, hirv, kihvad, koljud, isas, kitsel, karvkatte, piisab, loendamine, seire, küttimine, ajujaht, urust, ulukibioloogia, soovitav, imetajad, randveer, pruunkaru

doc

Eksami kordamisküsimused

Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi.

Ulukibioloogia ja jahindus

241 allalaadimist

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus  300-500 kg  kõrgus 1,90m  habe  lõualotis keev vesi  isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved  5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved  10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik  taigavööndis  põhjas tundrani/metsatundrani  lõunas stepini/kõrbeni  eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms)  külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved)

Bioloogia

27 allalaadimist