1774-1840. Saksamaa Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Kloostrivaremed tammikus. 1809 Rist mäel. u. 1808 Sadam kuuvalgel. 1811. 1810. Caspar David Friedrich. Maastik tammede ja jahimehega. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. 1811. Rändur udumere kohal. 1818. Kaarnapuu. 1822. Romantismi maalikunst Jean Louis Andre Theodore Gericault. 1791-1824. Prantsusmaa. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Leda ja luik. Varased 1800ndad. Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812. Tagasi Venemaalt. u. 1818.
isamaad, st suurim voorus on isamaaarmastus ja sõber armastab sõbra voorusi. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus on tunne, nagu oleks üks ja sama hing jagatud kahes kehas. See on väga haruldane ja selles saab osaleda ainult kaks inimest(st selliseid sõpru ei saa olla rohkem kui üks). Kui Aristoteles nimetab sõpruseks kõiki inimestevahelisi suhteid, siis Montaigne'I jaoks ei ole sõprus nii lai mõiste. Armastus on võrreldav jahimehega, kes ajab jänest taga kui kätte saab, ei ole enam huvitav. Sõprus aga läheb ajaga ainult huvitavamaks. Kritiseerib, et sõprust võrreldakse vendlusega vendadel ei ole sõprussuhet, neil on konkurents päranduse jm pärast. Sõprus on kui müsteerium seletamatu side kahe inimese vahel. Kritiseerib Cicero seisukohta parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi,