rahvusroogi.(4) Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).(4) Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu
poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Käesoleval ajal on Eestis väga vähe andmeid lindude hukkumispõhjuste kohta. Eestis paigaldati viiele konnakotkale ( kaks neid suur-konnakotkast ja kolm hübriidi) satelliit- saatja, neist kaks hukkusid juba üks kuu peale lennuvõimeliseks saamist elektriliinides. Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.)
Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. 14 Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna- Aafrikas. Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Näiteks Ålesundis on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega. Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa. Maakasutus Maast on: asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km².
Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2 Suurtrapp Suurtrapp on kureline, kes on Euroopa linnustiku kogukaim esindaja. Nad on maastike muutumise suhtes äärmiselt tundlikud ning kuna inimesed võtavad üha enam steppe põllumajanduslikku kasutusse, kahaneb trappide arvukus kõikjal. Trapid on aegade algust peale olnud hinnatud jahilinnud. Uuemal ajal satuvad nad põllutöömasinate ohvriks ning saavad kahjuritõrjevahendite läbi kannatada. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 95) Vt. joonis 3 10 LISAD Joonis 1 Harilik mudakonn Joonis 2 Raisakotkas Joonis 3 Suurtrapp 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1)"Eneke 3" õpilase teatmeteos. Kirjastus "Valgus".1984 2) ,,Haruldased loomad aastatuhande künnisel" Autorid Evzen Kus, Vaclav Pfleger. Kirjastus"Sinisukk".2000 3)"Ohustatud liigid" Autor George C. McGavin
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist.
vähestes kohtades, peamiselt põhjas. Rebased, saarmad ja mõned kärplased on tavalised. Paljudes kohtades on mäkrasid ja kopraid. Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka forelli ja lõhet. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa. 4 7.Taimed Taimed: Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku.
eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu). Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu
poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). 2.5 Keskkonamürgid Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürdituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. Seda tegurit võib vähendada terashaavlite kasutusele võtt veelindude jahi puhul. Aastakümneid tagasi oli pestitsiidimürgituse oht suurem kuna ajavahemikul 1986- 1998 vähendati pestitsiidide kasutust ligi 10 korda. Pestitsiidide kasutus küll vähenes, kui peale seda aastatel 1999-2005 on umbes pestitsiidide kasutus suurenenud kaks korda. Aastatel 2006-2008 jätkus pestitsiidide kasutamise tõhusus
Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka forelli ja lõhet. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Näiteks Ålesundis on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega. Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa. Maakasutus Maast on: asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². Looduskaitse 1
12 Rannal/kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda/ranna piiranguvööndini. Liigikaitse Liik - niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigikaitse kategooriad: · kaitstavad liigid ehk looduskaitse alla võetud looduslikud liigid · jahiulukid (sh jahilinnud) ehk liigid, kes ei ole looduskaitse all · kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon
kasutamiseks antud siseveekogudes(KM, maavanem,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik) · Rannaelaniku kalapüügiluba annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kalapüügi vahenditega merel ja Peipsi järvel(kohalik omavalitsus või maavanem) Jahiluba · Suurulukite luba põder,punahirv,metssiga, pruunkaru, ilves · Väikeulukid hunt, rebane, kährik jt. väiksemad kiskjad ja jahilinnud(11 looma ja 23 linnuliiki) · Loa väljastab riigijahipiirkonna haldaja, rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja Kompleksluba · Ühine luba- õhk, vesi, pinnas · Kohustus ennetada reostuse teket, teostama enese seiret, rakendama tootmis-ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid · Keskkonnajuhtimissüsteemi · Eeldab BAT, PVT. PVT-le ülemineku tegevuskava peab kompleksluba sisaldama · Tähtajatu · Tegevuskohakeskne
- Kiskjate arvukuse tõus (kassid, röövlinnud, oravad, looduslikud väikekiskjad); - Teistes maades ka jaht, lindude püük kodus kasvatamiseks jne. Mõnikord muutused kiired ja põhjused ebaselged: 39 - must-toonekurg ehk ,,toonela lind" oli vanasti palju tavalisem, valge-toonekurg elab siin alles 1841. aastast alates; - Siniraa kiire kadumine, pesitsusi peaaegu pole; - Tedred ja metsised olid 40 aastat tagasi jahilinnud, nüüd metsis väga ohustatud (kuivendamise, metsades karjatamise lõppemise, lageraiete, väikekiskjate arvukuse tõusu, kliimamuutuste kompleksefekt?) jne. Linnud kui looduskaitse ,,lipuliigid" tunduvad inimestele põnevamad kui taimed; lihtsamini määratavad kui enamus putukaliike; kergemini jälgitavad kui looduslikud imetajad Linnud kui keskkonnaprobleem? - Lennuväljadel konflikt linnuparvedega; - Rändel olevad haned ja lagled võivad põllu viljast tühjaks süüa
annaabi.ee 
