Soome lahe rannikumadalik
Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b).
Tänu suurele metsamaa osakaalule on eeldused jahinduse ja metsandusega tegelemiseks
rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda
haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse.
Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka
Eesti Jahimeeste Seltsi. Seltsi liikmed ei tegutse ainult omakeskis, vaid pakuvad
jahikogemuse võimalust ka turistidele (näiteks korraldatakse ühiseid jahte, millele järgneb
tavaliselt ühine jahisaaduste valmistamine ning maitsmine). Eraldi võib välja tuua põdrajahi
Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab
küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse
trofee-, kommerts- ja külalisjahist), on see põtrade arvukuse reguleerimiseks siiski vajalik.