Koer ehk kodukoer on hundi alamliik või koera perekonna liik, mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega
õietolmuallergiast nohu või lihtsalt sügelus ninas)- nad hakkavad ennast sügama ja püüavad ennast hammustades sügelusest vabaneda. Allergiat võivad tekitada erinevad kemikaalid, mida kodus kasutatakse, pesupulbrid, nõudepesuvahendid jms. Ettevaatlik tuleks olla ka lõhnaküünaldega. Kui märkate, et teie koeral hakkavad silmad vett jooksma peale seda, kui te olete kodus lõhnaküünlaid kasutanud, tuleks küünaldest loobuda. Kokkuvõte Chow chowd on pärit Hiinast, kasvatati jahikoertena aga nüüd on nõutud toakoerad. Neid on pika- ja lühikarvalisi ja erinevates värvides. Iseloomult on nad lojaalsed, ustavad ja rahulikud koerad. Koertele ei tohi anda väga rasvaseid toite, kõige sobivamaks peetakse kalkuniliha. Kammimisega peaks koera harjutama juba varakult ja kammida tuleks natuke korraga, et koer ära ei tüdineks. Chow chow õpib kiiresti, põhjuseta võõraste peale ei haugu. Terviseprobleemidest on chowdel enim levinud allergia, mis võib tekkida näiteks
(Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on
Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked. Selle keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline kultuur: kammkeraamika kultuuri. Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr Koera kodustamine- Koer on üks vanemaid koduloomi. Vanema kiviaja inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. Jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu Põlluharimine ja karjakasvatamise algus- Põlluharimine sai alguse korilusest ja karjakasvatus küttimisest. Pulli muinasala- Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr
familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena.[2] Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on
kaal 30-32 kg. Karvkate on paks, tiheda aluskarvaga, eriti ilmastikukindel. Kik värvused on standardi järgi lubatud. Catahoula leopardikoer Catahoula leopardikoer ehk Catahoula Leopard Dog on ilmselt tulnud Hispaaniast Ameerikasse koos hispaanlastest vallutajatega. Tema täpne ajalugu on veel selgusetu, kuid ilmselt on neid aastasadu tagasi ristatud huntidega. Oma tunime on ta saanud karvkattel esinevate leopardi märkide tttu. Neid kasutatakse jahikoertena, nad töötavad vaikselt ja kiiresti. Algselt kasutati neid peamiselt karu- ja metssea jahil, tänapäeval metskitse, pdra ja ka pesukarujahil, aga ka karjakoertena. Catahoula leopardikoer on iseloomult ühe inimese koer, ta on vraste suhtes väga umbusklik, tal on krgelt arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Temas on alles metsikust ja ta sobib vaid kogenud koerakasvatajale kes oskab karjajuhina käituda. Catahoula leopardikoer on keskmist kasvu, turjakrgusega 51- 66 cm, kaal 18-22 kg
annaabi.ee 
