..0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. Ahven valib oma jahialadeks peamiselt veetaimestiku varjulised sopid, kuid väga sageli võib teda kohata veekogu keskel. Parvekalana ründavad ahvenad "organiseeritult" ja üheaegselt pinnavees planktonist toituvaid väikesi kalapoegi ning vesi lausa keeb nende jõulistest sabalöökidest. Omapärase ja huvitava vaatepildi avastanud spinningumees võib parve oskuslikul jälitamisel rikkaliku saagi noppida. Jahikirest hõivatud röövikud ei lase end
Kaitsekorralduste eesmärkide täitmise eelduseks on piisavas mahus suur-konnakotkaste elupaikade säilimine vastavalt Looduskaitseseadusele. Üheks kaitsekorralduse viisiks on teadaolevate konkreetsete pesapaikade kaitse. Kõigi teadaolevate pesadega tuleb tagada liigi edukas pesitsuseks piisav kaitse püsielupaigana või liigile sobiva kaitsealade tsoneeringuga. Konkreetsetel pesitsuspaikadel on vajalik tagada soodne seisund 2 km ulatuses, majandades säästlikult piisaval hulgal saagi-jahialadeks sobilikke rohumaid (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur-konnakotkas kuulub I kategooria kaitsealuste liikide alla, sellepärast tuleks Looduskaitseseaduse alusel tagada kõigi teadaolevate elupaikade kaitse. Nagu eelnevas peatükis mainitutest seadustest §50 lg 2 on iga avastatud liigi pesapaiga ümber automaatselt 250 m raadiusega kaitsetsoon. Sellega tagatakse pesapaikade kiire kaitse alla võtmine. Ringikujulist kaitsetsooni on looduses raske määrata ning see ei vasta tihti liigi
annaabi.ee 
