2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass § 23. Jahipidamine «Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele» - 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või
Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus,- varitsus- hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (28.02) HUNT Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda.
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
annaabi.ee 
