kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Ristsiire toimub 7.Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. 8.Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ......mittesugulisel.......teel. b)Mitoosi anafaasis lahknevad.....kromatiidid.....raku poolustele. c)Orogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline......munarakk....ja kolm arengu-ja viljastumisvõimetut .......polotsüüti...... d)Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased......vegetatiivse..... paljunemise vormid.
Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine . Suguline paljunemine seisneb kahe suguraku ühinemisel, mida nimetatakse viljastamiseks . Viljastunud munarakk ehk sügoot on uue elusolendi esimene rakk, mis moodustub isas- ja emassuguraku ühinemisel. Rasedus on naise seisund, mille ajal tema organismis areneb laps. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis
II Anafaas: Eri pooluste kromatiidid lahknevad. II Telofaas: Tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Meioos on tähtis, sest selle käigus suureneb rakkude arv: spermatogeneesil tekib 4 spermi ja ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polütsüüti. Kokkuvõte Et organism saaks kasvada, peavad ta rakud jagunema. Keha- ja sugurakud jagunevad erinevatel viisidel. Keharakkude jagunemisviisi nimetatakse mitoosiks. Selle käigus tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Sugurakud jagunevad aga meioosi teel. Selle käigus tekib 4 haploidset tütarrakku. Mõlemal jagunemisviisil on neli põhifaasi ja mõlemad tagavad rakkude arvu kasvu organismis. Kasutatud materjal: - www.ebu.ee/esitlus/mitoos.ppt - http://et.wikipedia.org/wiki/Meioos - www.ebu.ee/esitlus/meioos.ppt
paranemist (Samas 2005:18). Terviseökonoomika mängib iga riigi poliitikas väga olulist rolli ning peaks keskenduma peaasjalikult allpool toodud probleemide lahendamisele (Basics of...2013): valitsuse, turu ja erasektori õige osakaalu valimine tervishoiusüsteemis. 3 sobilike vahendite eraldamine ning nende efektiivne kasutusviis, mis oleks kõigile võrdne ja tõhus arvestades elanikkonna kulutusi tervishoiule. efektiivse ressursside jagunemisviisi leidmine haiglatele ja tervishoiuasutustele ning looma nende aluseks oleva stiimulite süsteemi. tervikuna toimiva tervishoiu süsteemi loomine. tervishoiuasutuste organisatsioonistruktuuride loomine. panustada tervise edenemisse muutes nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate arusaamu tervise olulisusest. Eespool olevate punktide põhjal võib väita, et terviseökonoomika mängib olulist ja küllaltki otsustavat rolli riigi tervishoiusüsteemis ning samuti ka elanikkonna
paranemist (Samas 2005:18). Terviseökonoomika mängib iga riigi poliitikas väga olulist rolli ning peaks keskenduma peaasjalikult allpool toodud probleemide lahendamisele (Basics of...2013): valitsuse, turu ja erasektori õige osakaalu valimine tervishoiusüsteemis. 3 sobilike vahendite eraldamine ning nende efektiivne kasutusviis, mis oleks kõigile võrdne ja tõhus arvestades elanikkonna kulutusi tervishoiule. efektiivse ressursside jagunemisviisi leidmine haiglatele ja tervishoiuasutustele ning looma nende aluseks oleva stiimulite süsteemi. tervikuna toimiva tervishoiu süsteemi loomine. tervishoiuasutuste organisatsioonistruktuuride loomine. panustada tervise edenemisse muutes nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate arusaamu tervise olulisusest. Eespool olevate punktide põhjal võib väita, et terviseökonoomika mängib olulist ja küllaltki otsustavat rolli riigi tervishoiusüsteemis ning samuti ka elanikkonna