kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom I metafaas · Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · II profaas · Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad · DNA replikatsiooni ei toimu · Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile · Tsentrioolid liiguvad poolustele · Moodustub kääviniidistik II metafaas · Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil II anafaas · Kromatiidid lahknevad raku poolustele II telofaas · Toimub tsütokinees
me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mimeks värvuseks, me näemegi vikerkaart. Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused.
Bakterid Loomad Taimed Seened Protistid (vetkikad algloomad) 1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1
Pärilikkus-looduse seaduspärasus, mille järgi järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.Geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse
40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud üle Eesti tuleb läbi viia täites tabeli: Tee päring Statistikaameti andmebaasist, aga mõtle ennem tegutsemist! Harjumaa sh. Tallinn 39% 390 Hiiumaa 1% 10 Ida-Virumaa 13% 130 Jõgevamaa 3% 30
Pärilikkuse kandjad on kromosoomid, mis asuvad raku tuumas. Geneetika - Bioloogia teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. (Teadusharuna kujunes välja alles 20. sajandil) Genoom - Liigi omases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp - Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp - Vaadeldavate tunnuste kogum. (silmade värv, kasv, kaal jne.) DNA- süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele. See on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C)
Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees)
avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsioonile. DNA, RNA ja valkude biosünteesiga seondub valdav osa tunnuste tunnuste avaldumise molekulaarsetest mehhanismidest. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse. Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt samased. Päärilik info sisaldub DNA nukleotiides järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel saaks sünteesida valku, tuleb dna vastav lõik kopeerida TNA molekuliss.DNA lõiku mis määrab ühe RNA molkuli sünteesi, nimetatakse geeniks
Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mitmeks värvuseks, näemegi me vikerkaart. Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaare värvideks on: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja . näeb kahekordset vikerkaart, mis asub äljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma,
mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia kromosoomist, ligikaudse arvu plasmiidi koopiaid ning piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 4. Plussid Miinused Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda 5. Plussid Miinused Piimhappebakter soodustav seedimist Levitavad haiguseid
Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu ajalugu(2000-2009) Edasine laienemine Paljude eurooplaste uus raha on euro. 11. september 2001 märgib terrorismivastase sõja algust pärast seda, kui kaaperdatud lennukid rammisid hooneid New Yorkis ja Washingtonis. ELi liikmesriigid hakkavad kuritegevusega võitlemiseks rohkem koostööd tegema. Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks teeb viimaks lõpu koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal, millele järgnevad veel kaks aastal 2007. Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Euroopa Liidu ajalugu(2010-…)
tegijad vastuhaku pärast maha.Sõduritel puudus valikuvabadus, nende jaoks pidi maailm olema must-valge. Inimesed, kes ei pooldanud valitsejate mõtteid, pidid loobuma oma väärtushinnagutest, et ellu jääda. Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad, kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada.Eesmärkide saavutamiseks kasutakse rahvast kui relva, et saavutada oma tahtmime. Valitsejad üritavad näidata sõda postiivsena, mis tooks parema tuleviku, kuid reaalsus on kaugel sellest. Propaganda on võimeline inimeste kriitlise meele alla suruma ning panema elanikkonna teist rahvast vihkama.Samas rindel olles mõistetakse, et rahvas, keda peetakse vaenlaseks on tegelikult samasugused inimesed kui nad ise
Kõige väiksemaks rakuks on mükoplasma (bakter) Raku mõiste võttis kasutusele Robert Hooke Loomarakk Mitokonder Varustab rakku energiaga Rakutuum Juhib raku elutegevust Tsütoplasma Täidab rakku ja viib aineid edasi Ribosoomid Sünteesivad valke Rakumembraan Laseb läbi vajalikke aineid ja ümbritseb rakku Kromosoomid Sisaldab pärilikku ainet Golgi kompleks Sorteerib valke Lüsosoom Lagundab mittevajalikke aineid Tsentrosoom Aitab kaasa raku jagunemisele Tsütoplasmavõrgustik On ainete liikumisteeks Taimerakk Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Tänu vakuoolile tekib raku siserõhk e. Turgor. Plastiidid Kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid -Sisaldavad klorofülli- -Sisaldavad karotinoide- kollane, -Värvusetud- sisaldavad varuaineid toimub fotosüntees punane, oranz (tärklis) Kloroplastid
....7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................8 2 Suhkrud Coarse sugar Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub kõrgetel temperatuuridel teisiti kui peensuhkur, olles vastupidavam fruktoosiks ja glükoosiks jagunemisele, ka karamelliseeru ta nii kiiresti kui tavaline suhkur. Seetõttu eelistatakse seda suhkrut kodukommide valmistamisel, tööstuses aga likööride ja maiustuste tootmisel. Confectioners e. Powdered sugar Confectioners või powdered sugar on tolmsuhkur, mida USA-s on olemas kolmes eri jahvatusastmes, millest tavaostjale on kättesaadav kõige peenem jahvatus Demerara suhkur Demerara suhkur on kvaliteetne rootoorsuhkur, mis sisaldab vähesel määral suhkruroo
Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. I metafaas I anafaas Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku Kromosoomid lahknevad poolustele. ekvatoriaaltasandile. I telofaas II profaas Toimub tsütokinees. Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. · Tsentrioolid liiguvad poolustele.
paljunemisel liigiomane kromosoomide arv. VÕRDLUS Sugurakkude areng Ovogenees (algab looteeaas, kestab menopausini) Ovogoon- munaraku eellane I Paljunemine (mitoos) lõpeb juba looteeas II Kasvamine (suureneb tsütoplasma hulk) III Küpsemine (meioos) Esimese eluaasta lõpuks rakud meioosi esimeses profaasis, areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt (toimub korraga ainult 1-2 rakus) Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma ebavõrdselt, saadakse 1 suur ja 1 väike tütarrakk, mõlemad läbivad II jagunemise, jaotub uuesti ebavõrdselt, saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallanumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. (viljastumisvõimeline umbes 36 h) Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane
2)Metafaas I * homoloogilsed kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile * tsentomeeride külge kinnituvad kääviniidid 3)Anafaas I *kääviniidid lühenevad * homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas (rakupoolustele lähevad terved kromosoomid, järelikult satub tütarrakku igast kromosoomi paarist üks kromosoom) 4)Telofaas I *tsütogeneesis moodustuvad kaks sarnast tütarrakku * tsentrioolid kahestuvad ENNE INTERKINEESI RAKUD JÄÄVAD SAMAKS, TEISELE JAGUNEMISELE EI EELNE DNA SÜNTEESI Interkinees 6)Profaas II *tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid 7)Metafaas II *ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid * tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 8)Anafaas II *kääviniidid lühenevad * raku poolustele lahknevad igasse tütarrakku 1 kromatiid, nii väheneb spermatosoidides ja munarakkudes kromosoomide arv poolele. 9)Telogaas II
Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkruliigid Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub kõrgetel temperatuuridel teisiti kui peensuhkur, olles vastupidavam fruktoosiks ja glükoosiks jagunemisele, ka karamelliseeru ta nii kiiresti kui tavaline suhkur. Seetõttu eelistatakse seda suhkrut kodukommide valmistamisel, tööstuses aga likööride ja maiustuste tootmisel. Confectioneres- Confectioners või powdered sugar on tolmsuhkur, mida USA-s on olemas kolmes eri jahvatusastmes, millest tavaostjale on kättesaadav kõige peenem jahvatus. Demerara suhkur- Demerara suhkur on kvaliteetne rootoorsuhkur, mis sisaldab vähesel määral suhkruroo lõhna-, värvi- ja mineraalaineid
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. 27. Translatsioon universaalne protsess, mis toimub nii eel-kui ka päristuumsetes rakkudes. Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: 1. Replikatsioon (DNA süntees) 2. Transkriptsioon (RNA süntees) 3. Translatsioon (valgusüntees) DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Igast lähteraku DNA molekulist tuleb kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt jaotatakse. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA/RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis
Tsütoplasma ei jagune tütarrakkude vahel võrdselt, saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). 37.Mille poolest erinevad emas- ja isassugurakud inimesel? Isassugurakud valmivad terve elu, ovogeenid paljunemine lõpeb juba looteeas, emassugurakud küpsevad tsükliliselt kord kuus 38.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? Ovogeneesi meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Saadakse suur ja väike rakk, mõlemad läbivad meiootilise jagunemise ja saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti).
Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Promootor---DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema Regulaatorgeen--- geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Replikatsioon--- DNA süntees--- (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toimub rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID:
NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. 13. Bakterite roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias
Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit. Fenotüübiks nimetatakse ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit. Nad on omavahel sõltuvuses. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. DNA molekuli struktuuri avastamine pani aluse molekulaargeneetikale (teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil). Oma uurimissuundades keskendub peamiselt replikatsioonile (eelneb raku jagunemisele, on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli; on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse), transkriptsioonile (matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne (A=U. T=A, C=G, G=C) RNA molekul;
2)eukarüootne(päristuumne)-on rakutuum, nt.protistid,seened,loomad,taimed organellid-rakuosad Elektrimikroskoop suurendab 500korda rohkem kui valgusmikroskoop 1)juhib raku elutegevust- rakutuum 2)varutab rakku energiaga- mitokonder 3)lagundab mittevajalikke aineid-lüsosoomid 4)Laseb läbi vajalikke aineid-rakumembraan 5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom 8)aitab kaasa raku jagunemisele-tsentrosoom 9)on valkude liikumisteeks-tsütoplasmavõrgustik 10)kannab aineid rakus edasi-tsütoplasma kui rakk oleks riik, siis millised raku osad oleksid: 1)elektrijaam-mitokonder 2)riigipiir-rakumembraan 3)valitsus-rakutuum 4)vabrik-ribosoom 5)teedevõrk-tsütoplasma võrgustik 6)lado-golgi kompleks 7)prügimägi-lüsosoomid 8)panga kullavaru- kromosoom taimerakk: eripära:rakukest(on paksme ja tugevam kui rakumembraan)(koosneb peamiselt tselluloosist)
Pärilikkus-organismide omadus anda üle oma tunnuseid ja arenemise iseärasuseid järgmistele põlvkondadele Geen-DNA (kromosoomi) lõik mis sisaldab infot ühe valgu esmase struktuuri kohta ja määrab ühe tunnuse arenemise. Geen määrab ühe RNA molekulli sünteesi Replikatsioon- matriitssüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli , toimub rakutuumas, eelneb raku jagunemisele komplementaarsus printsiip(A-T, C-G) Transkriptsioon-matriitssüntees mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d Matriitssüntees mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastav valgu molekul Fenotüüp-isendi tunnused kindlal arenguastmel
Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda. Nihe sümmeetriliselt asümmeetrilisele jagunemisele toimub järk-järgult. Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on
Maade kuivendamine Ülemäärane väetamine Põllumajandus on suurim vee kasutaja.Ligi 70% maailmas kasutavast veest läheb põldude niisutamiseks.Põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja-kui ka pinnavett.Põldude niisutamine põhjustab sooldumist(sekundaarne sooldumine).Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele. Euroopa liit 500 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki. 23 ametlikku keelt. Laienemine luuest riigist kahekümne seitsmeni. Suur laienemine lõpp Euroopa jagunemisele. Euroopa Liidu viis eesmärki 2020. aastaks: Tööhõive 75 %20 64 aastastest peavad olema tööga hõivatud; Teadus ja innovatsioon 3% Eli SKTst investeerida teadustegevusse;Kliimamuutus,energeetika Kasvuhoonegaaside heitkogused 20% väiksemad kui 1990.aastal 20% energiast taastuvallikatest,Energiatõhususe 20%kasv;Haridus Koolist väljalangenuid alla 10%,40% 30 34 aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse;Vaesus 20 miljoni võrra vähem vaesuses ja
4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on erineva ehitusega: nad võivad olla lihtsalt näsakesed, aga ka puukujulised. 1. Kirjeldage pulkbakteri pooldumist. Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 2. Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg? Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks. 3. Milliseid bakteritel esinevaid paljunemismooduseid oskad nimetada?
(isegi mitte asepresidendiks); tema valitsusajal tuli välja, et Vietnami sõtta sekkumise põhjus oli lavastatud 1977-1980- J.Carter, demokraatliku partei esindaja. Ebapädev president,kuna puudus klapp kongressiga. Edukas inimõiguste laiendamisel. -1981-1988- R.Reagan, vabariikliku partei esindaja -Välispoliitika: 1)Külma sõja taasägenemine 2)Leidis, et kommunismi kurjuseimpeeriuimga leppimist pole 3)Pooldas Ida-Euroopa riikide vabanemise püüdlusi=> aitas kaasa NL lõplikule jagunemisele -Sisepoliitika: 1)Reaganoomika- 70ndate uus majanduspoliitika; -Kõva raha teooria -Inflatsioon on halb -Majanduse elavdamiseks tuleb alandada maksusi=> rohkem raha käibel=> =>stiimul tarbimiseks 2)Tohutult kokkutõmbunud sotsiaalpoliitika. Saksamaa- -Saksamaa jaotati tsoonideks -1947 piirimaal USA ja NL vahelised suhted halvenesid-> USA , Prantsusmaa ja Suurbritannia
1. Kromosoomid 2. Tuum 3. Ribosoomid 4. Lüsosoom 5. Tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Rakumembraan 8. Tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Lüsosoom 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Ülesanded: Juhib raku elutegevust Tuum Varustab rakku energiaga, (raku hingamine) Mitokonder Lagundab mittevajalikke aineid Lüsoom Sisaldab pärilikku infot Kromosoomid Aitab kaasa raku jagunemisele Tsentrosoom Kannab edasi toitaineid ja O2 Tsütoplasmavõrgustik Laseb läbi vajalikke aineid Rakumembraan Sünteesib valke Ribosoom Sorteerib valke Golgi kompleks On valkude liikumisteeks Mikrotuubel Taimerakk Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid
Ega seene meioos spetsiaalsetes rakkudes (eoskotis, basiidis) sellisest „somaatilises“ hüüfis toimuvast tuumade jagunemisest palju erinegi (sellest allpool). Haploidiseerumine tuumade jagunemisel võib toimuda pintselhalliku hüüfides sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 ühe tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Sisuliselt näitab see meioosi teise jagunemise sagedust. Antud juhul langeb see kokku mitootilise geenivahetuse sagedusega. Siin toimub meioosi esimesele jagunemisele tüüpiline geenivahetus diploidse tuuma korduva (näivalt mitootilise) jagunemise käigus, enne kui jõutakse tuumade haploidiseerumiseni. Meioosi teine jagunemine (haploidiseerumine) on vahepealsete jagunemistega ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud, edasi lükatud. Võib-olla annab see rohkem aega rekombinatsioonide tekkeks. Võiks öelda, et suguline protsess on toimunud ilma nähtava sugulise paljunemiseta. Sellisel juhul on ilma viljakehade
profaasis. Seejärel munarakkude areng peatud kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada kõiki munarakke. Munarakkude areng lõpeb naistel 50-55 eluaastal. Ovogeneesi iseärasused meioosis Ovogeneesi meioosi esimsele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jatuob tsütoplasma tütrrakkude vahel ebavõrdselt ning saadakse üks suur ja teine tunduvalt väiksem rakk. Ka teise meiootilise jagunemise käigus jaotub tsütoplasma ebavõrdselt tütarrakkude vahel, mille tulemusena saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). Spermatogeneesi puhul jaguneb tsütoplasma mõlema jagunemise puhul võrdselt tütarrakkude
mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni teleskoobiks. Tol ajal teati valgusest vaid vähesel määral ning seetõttu pidi Newton optikas kõik ise välja mõtlema. Arvati näiteks, et värvused on vaid valge valguse intensiivsuse teisendid. Isaac lahutas valge valguse prisma abil spektriks (erivärvilisteks kiirteks) ning pani sellega aluse spektroskoopiale. 1675. aastal andis ta selgituse värvuste jagunemisele vikerkaares. Newtoni rõngasteks nimetatakse siiani vikerkaarevärvilisi rõngaid, mis tekivad tasakumera läätse ja tasase klaasplaadi kokkupuutepinna lähedases ruumipiirkonnas. Newtoni valgusteooria mõjutas füüsika arengut terve sajandi jooksul. 5 Spektroskoop. 1 sisenemispilu; 2 kollimaatori lääts; 3 prisma; 4 koondav lääts; 5 fotoplaat 4
- Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. - Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. - Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · I metafaas - Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. · I anafaas - Kromosoomid lahknevad poolustele. · I telofaas - Toimub tsütokinees. · II profaas - Kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. - Meioosi II jagunemine sarnaneb mitoosile. - Tsentrioolid liiguvad poolustele. - Moodustub kääviniidistik. · II metafaas - Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile. · II anafaas - Kromatiidid lahknevad raku poolustele. · II telofaas - Toimub tsütokinees. - Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. RAKUTSÜKKEL
teostes, mis antud teema käsitluse juures arutlusele ei tule. Toitumis- ja kasvamisosal ei ole loogilise aruteluga midagi ühist,himude- ja üldse püüdluste osa kuulub aga mingil moel selle juurde, kuna kuuletub ja allub sellele nii nagu me peame loogiliseks isa ja sõprade arutlust , kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Seega on loogiline arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub. Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega seotuks. Tarkus, taiplikus ja mõistlikus kuuluvad mõistliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse
juba 1971. aastal. Ma usun, et Gandhi siiski täielikult läbi ei kukkunud ja ehk ongi parem, et tekkis eraldi islami riik, sest vaatamata Gandhi unistusele, et kõik saaksid hästi läbi, ei ole paljude islami äärmuslastega see võimalik. Seda ilmselt just selle tõttu, et nad ei salli teisiti mõtlejaid ja ka koraanis on kirjas, et ei tohi tunnistada teist jumalat peale Allah'i. Ma arvan, et radikaalsed islamistid on suureks probleemiks rahumeelse poliitika toestamisel. Vaatamata riigi jagunemisele kaheks dimensiooniks kurvastas Mahatma Gandhit kõige enam rahva suhtumine kättevõidetud vabadusse. Veel enam masendas teda hinduistliku India ja muhameedliku Pakistani iseseisvumisele järgnenud vastastikkuse vaenu ulatus. Mitte kõik moslemid ei kolinud Paksitani territooriumile ja suur protsent neid jäi elama Indiasse. See näitab, et kõik islami usulised ei ole vaenulikud, ning nad suudavad elada rahumeelselt India territooriumil ja hindudega hästi läbi saada
arutlust, kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Et mitteloogiline osa allub mingil määral loogilisele arutelule, tuleb nähtavale ka veenmise ning igasuguse etteheitmise või ergutamise kaudu. Kui aga peab ka sellele osale loogilise arutelu omistama, siis on ka see loogiline kahesugune: üks valdab seda päriselt ja iseeneses, teine aga kuuletub, justnagu isa puhul. (Nikom.eetika, 2007: 28) Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda: üht osa sellest peame me mõistuslikkusega, teist kommetega seotuks. Tarkus, taiplikkus ja mõistlikkus kuuluvad mõistusliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Rääkides kommetest ei räägi me, kui tark või taiplik keegi on, vaid et ta on leebe ja tasakaalukas. -7-
rohkem lahtikeerdunult , ta on transkriptsiooniliselt aktiivne. Jaguneva raku replitseerunud kromosoom koosneb kahest geneetiliselt identsest tütarkromatiidist, kus on samad geenid ja samad alleelid. Tütarkromatiidid on üksteisega ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri moodustaval DNA järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele. Tsentromeeri asukoht kromosoomides on kas keskel või ühele kromosoomile lähemal. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Kromosoomi otsmisi struktuure nimetatakse telomeerideks, neil on spetsiifilised DNA järjestused, et saavutada kogu kromosoomse DNA täielik replikatsioon. Tsentromeeris olevad valgud moodustavad kromosoomide lahknemist
pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 1.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondliku lepingu algideeks
Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. 11. september 2001, mil kaaperdatud lennukitega rammitakse ehitisi nii New Yorgis kui ka Washingtonis, saab terrorivastase sõja sümboliks. ELi riigid tihendavad kuritegevuse vastast koostööd. Koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal teeb lõpu Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks. Paljud inimesed arvavad, et aeg oleks vastu võtta Euroopa põhiseadus, kuid pole kerge otsustada, milline see peaks olema. Nii jätkub äge arutelu Euroopa tuleviku üle. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks
Samuti on leitud, et tsütokiniinid aktiveerivad CDK2, eemaldades inhibeeriva fosfaatrühma. Auksiin/tsütokiniin kontsentratsioonide suhe reguleerib morfogeneesi kalluses. Kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal võrsete teket Tsütokiniinidega pritsimine aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist tsütokiniinidega pritsitud piirkonda (muudab selle aktseptorpiirkonnaks) Soodustavad varte pikenemiskasvu tänu rakkude intensiivsemale jagunemisele, aga ka rakkude venivuskasvu Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse
kihid ehk seisused : nobilitas ehk suurmaaomanikud ja aadel, kes olid tuntud isikud ning pidasid suuremaid ameteid. Nobiltas jagunes kahte erakonda: 1) optiamates ehk aristokraatlik senati erakond ja 2) populares ehk demokraatlik erakond.28 Vabariigi ajal jagunes rahvas kahe kategooria järgi väga erinevalt. Eelkõige oli rahvas jaotatav juriidiliselt. Selle jagunemise kohaselt oli 1) täisõiguslikud Rooma kodanikud ja 2) väheste õigustega Rooma kodanikud. Lisaks juriidilisele jagunemisele, sai rahvast kategoriseerida ka maa-alaliselt. Selle kohaselt oli ühiskonnas 1) Rooma kodanikud, kelle moodustasid Rooma ja selle ümbruskonna elanikud, 2) ladinlased, 3) võõrad ja 4) orjad, kes olid esemetena käsitletavad ning allusid täielikult isandale. Kiirelt suurenenud maa-alade tõttu suurenes orjade arv märgatavalt. 29 Territoriaalselt jagunes Rooma riik 1) Vanaks Roomaks, milleks peeti linna koos ümbrusega,
Homosügootsus: Geenipaari seisund, millepuhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (AA või aa) Heterosügootsus: geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel. (Aa) 24. Mis põhjustab geenide ahelduse? Komplementaarsus printsiip & vesinik sidemed (!?) 25. Mis on replikatsioon? DNA süntees e replikatsioon Eelneb raku jagunemisele, saadakse lähteraku igast DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotoodse järjestusega koopiat. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. NA replikatsioon algab spetsiaalsest saidist origin of replikation . Bakteri rõngaskromosoomil on üksainus selline sait teatud nukleotiidide järjestus DNA l. Eukarüootsel rakul on tuhandeid selliseid saite. Repli initsieerivad proteiinid seostuvad origin of replikation iga ja lahutavad DNA ahelad, tekitades sinna replikatsiooni mulli. Repl
Strukturaalne mobiilsus mida see kontseptsioon tähistab? Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktorile, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna Staatuse sümbolid- on sotsiaalse staatuse väljaspoole suunatud märgid mille abil inimesed kujundavad teistele endast jäävat muljet Ühiskonna sooline kihistumine sooline kihistumine inimese sotsiaalse väärtuse hindamistnende bioloogilise soo alusel, mis viib võimu prestiizi ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas Sugude hierarhia- milles meessugu asetseb kõrgemal ja naisugu madalamal astmel Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Mees ja naine kirjeldavad inimese bioloogilist sugu Feminiinsus ja Maskuliinsus on inimeste sotsiaalselt konstrueeritud sood Mehelikkus ja naiselikkus on omistatud tunnused Sotsiaalne sugu sotsiaalse klassiga sarnane ühiskonna struktuurne muutuja soo sotsioloogiline ja bioloogiline pool on omavahel läbi põimunud ja mõjutavad teineteist
Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna, lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt “Phaidros”`est, kus hinge vaadeldi tekkimatuna, kõneletakse “Timaios”`es sellest, kuidas jumalik demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt jagamatust ning alati samana püsivast olemusest (ideed), ja teiselt poolt sellest, mis kehades on allutatud pidevale jagunemisele (meeleliselt tajutava maailma loomus), ning nendest kahest moodustanud segu, mis kujutas endast midagi keskmist, vahepealset kahe esimese alge vahel. Esimest alget nimetatakse antud juhul “samasuseks” (tauton), teist “teisitisuseks” (heteron), kolmandat aga vahepealseks olemuseks, mis on osavõtus kummastki esimesena nimetatust. Need kolm liidab demiourgos seejärel jõuga kokku üheks “materjaliks”, millest ta asub looma kosmose hinge
keeles väljakujunenud maailmapilti. Oluline omadus on sõnavälja struktureeritus, st sõnaväljad võimaldavad sõnavara struktureerida. Sõnaväljadel on olemas nii sisu- kui ka vormipool. XX sajandi esimesel poolel viljeldud strukturaalse semantika üks põhitulemusi on see, et tekkis arusaam: struktuuri osa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega. Igas keeles on palju sõnavälju need osutavad maailma hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt autod, bussid, rongid, mootorrattad jne, autod omakorda nt veo- ja sõiduautod; sõiduautod nt sportautod, sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel. Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära
tsoonidega: 2 milj lääneberliinlast ei saanud enam toiduaineid ja sütt, lisaks katkestati ka elektrivarustus · siiski polnud Nõukogude blokaad täielik: ei tehtud mingit katset sulgeda kolme Berliini viivat õhukoridori, mis tähendas, et lääneriikidel oli võimalik varustada Berliini õhu teel. Stalin polnud valmis riskima sõjaga · õhusild tegutses edukalt ja 12. mail 1949 Nõukogude blokaad lõpetati · blokaad avaldas Euroopa jagunemisele suurt mõju: Lääne silmis muutusid Berliini elanikud vaenlastest süütuteks ohvriteks, nõukogulased aga liitlastest jõhkarditeks, kes on valmis sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist.
annaabi.ee 
