· Luuvili · Ümmargune, muna- või silindrikujuline · Suur kiuline, lame seeme Vili · Pikkus 625 cm · Mass 1,82,3 · Vilja kest nahkjas, vahakas, sile, paks. Värvus hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranz, punakasroosa või punane · Viljaliha mahlane, kiudjas, kreemjas. Värvus helekollasest oranzini · 7680% vett, 1120% suhkruid, 0,20,5% happeid, A-, B-, C-, E-rühma vitamiine. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja mangaani. Puu · Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied · Puud 1030 m · iga 100 aastat ja rohkem Levik · 4000 aastat tagasi Indias · Ida-Aasias 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr. · 10. sajandil Ida-Aafrikas · Ameerikas 17. sajandil · Tänapäeval troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes üle kogu maailma (India ja Hiina) · Euroopas Andaluusias, Hispaanias, Kanaari saartel · Maailmas aretatud üle tuhande mangosordi · Kääbus- ja poolkääbuspuid, kasvatatakse pottides ilupuuna Kasulikkus
Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda
Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas ning sisaldab rohkelt vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide. Enamikel liikidel on vili söödav, kuid kahjuks mõnedel inimestel võivad nad põhjustada allergiat. Vilja värvus on tavaliselt oranz, kollane või kollakasroheline. Lõuna- ja Kagu-Aasias leidub 1216 tsitruste liiki koos hulga alamliikidega. Enim
.9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10 2 1 Botaaniline lühiiseloomustus Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest
Tsitruselisi paljundatakse peamiselt pookimise teel, vahel ka pistikutega. Kodus võib igaüks proovida poest ostetud vilja seest leitud seemneid külvata, mis enamasti idanevad mõne nädala jooksul. Viljade maitsmiseks varuge kannatust, sest õitsemiseni võib kuluda hulk aastaid. Tsitrus on igihaljaste, harilikult asteldega lehtpuude ja põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast; 1216 liiki Lõuna ja Kagu Aasias. Lehed on jagunematud ja nahkjad, valged või roosad õied asetsevad üksikult, paariti või ebasarikõisikuis. Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas. Vähemal
, 2002)) ? G1 faasist S faasi- transkriptsiooni faktoriteks on retinoblastooma pRb ja E2F geeni perekonnad. E2F geeni perekond seob DNA ja aktiveerib transkriptsiooni DP proteiinidega · Kas on rakutsükli regulatsioon on koespetsiifline? Missugused rakutsükli komponendid on teadaolevalt koespetsiifilise ekspressiooniga? Rakutsükli kestvus varieerub rakutüüpide lõikes. Näiteks maksarakud jagunevad 1x aastas, T-lümfotsüüdid võivad olla jagunematud aastaid. On rakke, mis ei jagune kunagi , näiteks närvirakud ja ja neuronid. · Millised ensüümsüsteemid viivad läbi rakutsüklit? Tsükliinsõltuvad kinaasid ja tsükliinid. · Missugused mehanismidega kontrollitakse rakutsükli toimumise korrektsust? Mis juhtub, kui kontrollisüsteemidega on "avastatud viga"? Rakutsükli kulgemist kontrollivad süsteemid tagavad selle, et järgmine etapp ei käivitu enne, kui eelmine on lõpetatud:
Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Teise käsitluse järgi on ploomipuu heitlehiste puude ja põõsaste alamperekond ploomipuu perekonnast. Euraasias ja Põhja-Ameerikas umbes 35 liiki. Alamperekonnas on kolm sektsiooni: pärisploomipuu, kirsiploomipuu ja aprikoosipuu. Võrsed asteldega või ilma, lehed jagunematud. Valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu). Ploomipuud kasvavad kõige paremini parasniiskel, lubjarikkal ja haritud pinnasel. Eelistavad päikesepaistelist ning tuulte eest varjatud kasvukohta. 1 aasta enne istutamist tuleks maale anda täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis
2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse
annaabi.ee 
