Keskaeg
)
Germaani hõimud elasid Rooma riigi piiri aladel. Seal harisid nad põlde ja kasvatasid karja. Tekkis rikkam ja mõjukam ülemkiht ning
sõjakäikudel juhtisid germaani hõime ülikkonna seast pärinevad võimsad pealikud.
Roomlased ja germaanlased erinesid üksteisest väga , ( riietus, keel, välimus ).
Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid
enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja
muu suhtlemine. IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines.
Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et
need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest