Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide
tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest sektorist eristama kvaternaarset ja viiendat sektorit (vt lisa 1). Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutulus või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. Sõltuvalt majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimühiskondi agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. 5.1 Primaarne sektor Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Primaarne sektor oli inimkonna ajaloos esimeseks majandustegevuseks (korilus ja jahindus).
info. Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid (valgud) - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Kapsiid ja ümbris on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgud, mis käituvad signaalidena. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etapiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8
St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; http://en.wikipedia.org/wiki/HIV
St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; http://en.wikipedia.org/wiki/HIV
annaabi.ee 
