Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed -aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. · Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju
Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel) Vastastikmõjud Gravitatsiooniline kõik kehad Elektromagnetiline laetud kehad Tugev (prooton ja neutron) Nõrk (elementaarosakesed) Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed --aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakese mõiste areng- Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on aatom ( kreeka k ’jagamatu’). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest. Siis avastatu aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid, mida omakorda pikalt peegi jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Kuid kindlasti pole tegemist lõpliku füüsikateooriga- elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse
pahaloomuliste kasvajate kahjustamiseks. Vähkkasvajaid kiiritatakse gamma kiirgusega. Kasutatakse ka põllumajanduses, kuna kiiritus võib põhjustada omaduste muutusi soovitud suundades nii taimedes kui ka loomade organismides ELEMENTAAROSAKESED Kreeka filosoofis nimetasid jagamatuid osakesi aatomiteks. 19 sajandi lõpus avastati aatomite keerukas ehitus. Tehti kindlaks, et aatomid koosnevad elektronidest, prootonitest ja neutronitest. Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks. Elementaarosake on mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Neutron on ka elementaarosake,
õhu tihenemise ja hõrenemisega. Kahjuks on ülilihtsal mudelil üks viga: ta pole õige! Aeg on karmilt kohelnud ka ülejäänud mikromaailma mudeleid möödanikust, ning kahtlemata ei jäta ta puutumata nüüdseidki konstruktsioone. Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid
Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju 55 Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni Kõik osakesed on keerulise struktuuriga 56 Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm.
muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia
Asendatav asi tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi, puuduvad individuaalsed tunnused või need ei ole olulised Asendamatu on asi, mis on määratletav individuaalsete tunnuste alusel ja mida ei saa määratleda vaid liigitunnuste alusel (kunstiteos) 4) Äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks (vallasasjad) 5) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 22. VALDUS JA SELLE TEKKIMINE Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle
Asendamatu on asi, mis on määratletav individuaalsete tunnuste seaduse dispositiivsuse põhimõte, hea usu põhimõte, alusel ja mida ei saa määratleda vaid liigitunnuste alusel (kunstiteos) mõistlikkuse põhimõte 3) Äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks (vallasasjad) Võlasuhte tekkimise alused: 4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle
Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid mõtlemisele ning meeltele põhimõtteliselt kättesaamatud. Hilisemates dialoogides kõneleb Platon küll ka olemuste lahtiliigendumisest ja järelikult komplekssusest. Kuid ka sel juhul on silmas peetud teistsugust kompleksust kui kehaliste asjade liitsus. Oma lihtsuse tõttu kujutavad nähtuste olemused endast nähtuse “puhast” olemist. Seevastu meeltega tajutavad nähtused on alati segunenud teiste nähtustega, isegi
Elektroni energia aatomis on nüüdisteooriate kohaselt määratud 4 kvantarvuga: peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinn. Kolme esimese väärtusi kirjeldavad täisarvud, elektroni spinni väärtus on kas 1/2 või 1/2. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). . Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. 2 Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on
väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel (jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel). Asjade osad. Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks. Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi
sajandil. Nimelt avastati siis lihtainete aatomid kui vähimad kindlate keemiliste omaduste kandjad. 20. sajandi alguses õnnestus Ernest Rutherfordil aatomit siiski osadeks jagada. Ta näitas katseliselt, et aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Peagi selgus, et tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. • Elektroni, prootonit ja neutronit peeti ligi 50 aasta jooksul füüsika jaoks vähimateks aine jagamatuteks osakesteks. Seetõttu hakati neid nimetama elementaarosakesteks. Samas avastati aga veel kümneid erinevaid elementaarosakesi, mis sundis kahtlema prootoni ja neutroni elementaarsuses. 20. sajandi lõpul tõestatigi katseliselt, et prootonid ja neutronid koosnevad omakorda kolmest veel väiksemast osakesest – kvargist. • Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille
Demokritos leidis, et on olemas nii ruumi täitev olev kui ka mitteolev tühi ruum, kuna absoluutne olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus). Kõik muu, mida samuti tajume omadustena, nagu värv, soojus, lõhn, maitse, ei astese mateerias, asjades endas, vaid meie meeltes ja vastuvõtmises. Taolised omadused on subjektiivsed ja seega ka sekundaarsed
on mõeldud raha, väärtpaberid jne. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Nt raha, kullakang, vaadis olev vein, hoonestamata maatükk (kui seda ei takista muud piirangud). Mittejagatavad on asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad. Nt maal, vääriskivi, aktsia jms. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel (jagatavad asjad jaotatakse pärijate vahel, mittejagatavad asjad müüakse enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse pärijate vahel). Asjade osad. Üksikasi, mis kujutab endast kokkupandud asja, koosneb erinevatest osadest, mida nimetatakse olulisteks ja mitteolulisteks osadeks. Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (vt TSÜS §53 lg 1)
kuid mille kasutamine ei seisne asja äratarvitamises. Jagatavuse alusel eristataks jagatavaid ja jagamatuid asju. TsÜs-s on selline eristamine välja toomata, kuid varem olid need alaliigid seaduses sätestatud. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Seaduses sätestatud juhul võib jagatav asi osutuda mittejagatavaks. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on tähendus ühis-ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel. Siis kuuluvad jagatavad asjad jagamisele, mittejagatavad aga müüakse enampakkumisel maha ja saadud raha jagatakse. Inimene ei ole asi, kuid Eesti õiguskirjanduses on laipa käsitletud asjana, millele ei laiene pieteeditundest ja põhiseaduslikust korrast tingituna tavapärasd asjaõigused. Lubatud toiminguna on nimetatud laiba väljahagemist võõrast valdusest. Üksikasjad ja asjade kogumid
annaabi.ee 
