riigikaitsevalitsusse, et välja nuhkida salajast informatsiooni erinevate parteide ja ringikeste üritustel. Samal ajal saadeti ta ka propagandakõnelejate õppustele. 12. septembril 1919. viidi Adolf lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa töölispartei koosolekule, kus ta koheselt debattidel teravalt kaasa rääkida mõistis. Tal oli ebatavaline talent, mis täpsemalt seisnes selles, et Adolf suutis alati kaaslastele ka kõige ebameeldivamaid, jaburamaid mõtteid nii kaasakiskuvalt ettekanda, et viimased pea alati pead kinni hoides oma seisukohtadest loobusid ja füüreri ideedele käsi plaksutasid. Kõneledes jälgis teda iga silmapaar. Kui ta 31. märtsil 1920. aasta lõpuks sõjaväest vabanes, suutis sõnaosav mees ära elada juba vaid oma kõnemehehonoraridest. Sellise kindlameelsusega võttis Adolf juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks.
Need aruanded üsna oluliseks allikaks mõistmaks, mis võimuladvikus toimus, millele tähelepanu pöörati. · "valvsate kodanike" teenete kasutamine - erinevad pealekaebamised, mis etendavad ka päris olulist rolli tollases ühiskonnas. Tollases valitsemises etendas väga olulist rolli pealekaevamine. See oli tollases ühiskonnas väga soositud, partei liinis normdokumentidega lausa ettekirjutatud. Igasuguseid alt poolt tulevaid signaale käsitleti väga tõsiselt, ka kõige jaburamaid. See on päris hämmastav, kui kõrgele tasandile ka tavainimese kaebekiri võis jõuda. See sageli Baltikumi kontekstis jõudis Kremlis välja kõige kõrgemale tasemele. 1953. aastal tegeles Hrustsov isiklikult Jõgevalt tulnud kaebekirjaga. Ka Karotamme mahavõtmise taga oli kaebakiri - Anna Brandt saatis Moskvasse regulaarselt kaebekirju - Karotamm kui kodanlik natsionalist, kes ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Kaebakirjade taga