liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule). Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid
Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu.
Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on kaks erandit: esimene (atlas = kandelüli) ja teine lülisambalüli (axis = telglüli = pööraja). Esimesele lülisambalülile toetub kolju kuklaluu kaudu. Ülemisel lülil puudub oma lülikeha, ta kaks lohku sobivad kuklaluu liigespõntadega (jaatamisliigutus), axise hammas seob atlase enda külge ja võimaldab selle ümber pöörelda (eitamisliigutus). Lülisamba murd selles piirkonnas on eriti ohtlik, sest lähedalasuvas seljaajus paikneb mitu tähtsat keskust, mis võivad sel juhul viga saada. Mida kaugemal allpool asub lülisambalüli, seda suuremat koormust peab see kandma ja seda tugevam peab ta olema. 28 Joonis 3.3. Esimene ja teine lülisambalüli Lülisamba kaelaosa on eriti liikuv
annaabi.ee 
