ole majandusliku kasu saamine. Eraisikutest osavõtjad ja rv-õigusliku loomisakti puudumine, nt Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, mis on loodud siseriikliku õ-se alusel. Subjektsuse eitamiseks: pole lood rv-se lepingu alusel; puud rv-ne tunnustus; ei tegele ülemvõimu küs-ga. Jaatamiseks: sõlmit lepingud on rv-sed, mille üheks pooleks riik; tülide lahend lepingutes allut rv-stele instantsidele; eksist kohtulahendeid, kus subjektsust jaatatakse. Üksikisik: sekundaarne. Kui rv-se õ-se normid loovad õ-si ja koh-si otse in-tele ja mis on vahetult kohaldatavad, nt Euroopa Inimõiguste konventsiooni normid. Õigus olla kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks. Vahetult rv-st õ-st tulenevad kohustused- vastutus sõjakuritegude eest. VI Riigi tunnused
A ei vastutakse ilmselt siis, kui tegemist oleks lihtsalt olnud info heauskse edastamisega ja mitte ki- hutamise või kaasaaitamisega. 35. Missugustel juhtudel on tegemist kahju ühise põhjustamisega? Iseenesest võib üks kahju olla põhjustatud mitme isiku poolt, kuid kahju ühisest põhjustamisest saab rääkida siis, kui kõigi nende isikute tegu oli vajalik, et kahju tekiks. Kahju ühise põhjustamise jaatamiseks ei ole vajalik, et teod oleks kooskõlastatud. Teod võvad olla toime pandud erinevatel aegadel ja nii, et teised üksteise tegudest midagi ei teadnud. Määravaks ei ole ka vastutuse alus. Võib olla ka nt, et A vastutab lepingulise kahju tekitamise alusel, B delikti üldkoosseisu alusel ja C riskivastutuse alusel. (RK otsus 3-2-1-149-05.) Tähtsus kannatanu jaoks kahju ühised põhjustajad vastutavad kahju eest solidaarselt.
tüüplepingus, sõltumata sellest, kas seda on tüüplepingus kasutatud. St et sellised tingimused ei ole koostatud ad hoc konkreetse lepingu jaoks, vaid kujutavad endast alust või raame sarnaste õigussuhete jaoks erinevate lepingupartneritega. Otsustavaks kriteeriumiks on siin üksnes eesmärk ja kavatsus kasutada teksti suurema hulga tulevaste lepingute jaoks. Reeglina peaks tüüptingimuste olemasolu jaatamiseks piisama tingimuste loomisest kolme sarnase tehingu jaoks. Viimastel aastatel on üldistatud ja Euroopa Liidu tüüptingimuste direktiivi lisatud põhimõte, mille kohaselt loetakse tarbija suhtes tüüptingimuseks kõik sellised lepingutingimused, mis on lepingu koosseisu võetud muul põhjusel kui tarbija initsatiivil. 3. Tüüptingimuste kasutamine teise poole suhtes – kasutamine teise poole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse
Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib kahtlustatava või süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks. Näiteks kui on oht, et kahtlustatav või süüdistatav paneb toime mõrva (KarS § 114) või tapmise (KarS § 113), ei pea uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vahistamisaluse jaatamiseks olema samavõrd kõrge kui siis, mil kahtlustatav või süüdistatav vahistatakse nt uue varguse (§ 199) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) toimepanemise riski tõttu. Kolleegium leiab, et ka uue maksukuriteo toimepanemise risk peab olema märkimisväärne, et kahtlustatav või süüdistatav selle alusel vahi alla võtta. Käesolevas asjas maakohtu ega ringkonnakohtu määrusest sellise riski olemasolu ei nähtu. 11