oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus Sintoismis puuduvad normid või käsud. Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head. Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest. Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud
Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina.
juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid ( sakslasi, ungarlasi, türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi ( itaalasi, jaapanlasi). Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reperaatsioonimaksete, kiire inflatsiooni ( paberraha väärtuse langemise) või tooraineallikate kadumisega. ( eelkõige asumaade loovutamise tõttu). 1929 aastal alanud pikaajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vigma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga
Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" ja "Nihongi" kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse. Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning
juhtidel , kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ( Nikolai II) , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu , muutusid nad lausa rahvuskangelasteks ( Hitler). Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi , türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi (itaalasi , jaapanlasi). Tsehhoslovakkia aladel elas 3. Milj. Sudeedi Sakslast. Ei arvestatud riigipiiride jagamisel etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles' rahulepingu järgne süsteem.Saksamaa pettus selles , sest oli lubatud vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale tundus alandav , et ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja , et ta pidi maksma reparatsioone, s
kokkulepe. August - USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill kirjutavad allla Atlandi hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942: Algus - 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki kirjutavad alla ühisele deklaratsioonile, liitudes Ühinenud Rahvastega. Juuni - USA võidab jaapanlasi Midway atolli juures merelahingus. Sügis - Briti väed asuvad võidukale vastupealetungile Egiptuses Saksa- Italia vastu. 1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu
- Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. - Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. - Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Teeäärne tempel Nikkos Sintoism igapäevaelus - Kamide poole pöördumine pulmades ja ülikooli astumisel. - Kamidelt palutakse last, edutamist või õnnelikumat elu. - Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. - Kuna inimeste ja jumalate maailm pole lahus, siis sinto puhul ei püüta saavutada lunastust teispoolsuses, vaid juba maapealses elus. Festival Jaapanis Tokyos leiab aset iga-aastane Sintoismi festival Kanchu Misogi, milles osalejad puhastavad oma keha ja hinge külmas vees jääblokkide kallistamisega. Täname kuulamast!
Ruttu hüppas Robert maha ning sõitis teisele poole. Metroos istus tema kõrvale üks noor heledanahaline tüdruk. Uurides tüdruku käes olevat linnakaarti sai ta aru, et tüdruk on soomlanna, Robert alustas temaga juttu. ,,Ärkaa üleess, Robert!!" kuulis Robert läbi une. ,,Ärka üles!", ,,Ärkaa nüüüd!!" kostus ta ümber. Robert ärkas, ta oli täiesti hämmingus. Ta oli prantsuse keele tunnis, kõike seda Pariisi, sõbralikke jaapanlasi, Louisi oli ta näinud unes. Ta oli tavalises koolitunnis, Eestis.
haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid.. Taluge max suurus määrati 30hektarit
“Võrk”, millesse nad kõik kuuluvad, tagab neile juurdepääsu kõrgele infovõrgule, millele ei leidu võrdset kogu maailmas. (Hofstede et al 2004) Jaapanlaste käitumist mõjutab tugevasti ka nende keele omapära. Nad kasutavad keelt teistmoodi kui kõik ülejäänud rahvad. Jaapani keelt kirjeldatakse kui ebamäärast ja kahemõttelist. Jaapanis peavad olema kõik asjad konteksti viidud, seepärast on sirgjooneline kõne kohatu. Seega on jaapanlasi vorminud nende ajaloost ja geograafiast tingitud erandlikud piirangud, aga ka nende mõtlemisprotsess, mis tuleneb teisest keelest kui kõik ülejäänud. (Lewis 2003) Erinevalt lääne inimestest ei meeldi jaapanlastele uued tutvused. Omaenda võrguühiskonnas teavad jaapani tippjuhid täpselt, kuidas kõnetada endast kõrgemal või madalamal seisjaid või endaga võrdseid. Kui jaapanlasi pole eelnevalt korralikult tutvustatud, ei suuda nad määratleda oma positsiooni
7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-
7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. Vene relvastus: T-34, KV-1 (tangid); (lennukid) Ilyshin IL-2 Saksa relvastus: (tangid) Panther, Tiger 1, Ferdinand; (lennukid) JU87G-Stuka 1942. aasta sügisel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes
40 399. Linnarahvastik 77% Maarahvastik 23% Usutunnistus: Sintoiste budiste 76% Budiste 16% Muid (sh. kristlasi) 8% Etniline koosseis: Jaapanlasi 99% Muid (peamiselt korealasi) 1% Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis kujuneb ühise keele, territooriumi, majanduselu, kultuuri, psüühilise laadi ja rahvusliku eneseteaduse alusel. Esimest korda mainitakse jaapanlasi Hiina kroonikas "Weishi" 3. saj. EKr ja nimetatakse Wa rahvaks. Maad kaugel mere taga, kust tõuseb päike, nimetasid hiinlased "Zi-ben-go" (päike- juur-maa)
Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et
hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon. Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast. Pilt nr. 3. Šintoismi 2. Sport Jaapanis on väga laialt levinud võitluskunstid. Erinevate võitluskunstide juured on sügaval
- Venema alustas Suur-Siberi magistraali ehitamist, mis oleks tähendanud jõudude muutumist Kaug-Idas ning seal põrkas Venemaa kokku Jaapaniga, kes oli ka parasjagu tugevnema hakanud. Jaapan tahtis enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda. - Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandzuuria ja Põhja- Mongoolia jagamisest rahulikul teel - Jaapanlasi toetasid Inglismaa ja USA, kellelt said jaapanlased laenu, et ehitada endale võimsam laevastik, kui oli Venemaal pakkuda Vaiksel ookeanil. Venemaa oli ülehinnanud oma majanduslikku seisu ning ja konkurentsivõimet ning alahindas jaapanlasi - Sõda algas 1904 - Vene armee ei võitnud selles sõjas ühtegi suuremat lahingut, sest sõjaväeülemad olid jaapanlasi alahinnanud ega teadnud sõjast ning jaapanlaste varustusest kuigi palju
Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu–ninjade võitluskunst. Esimene ninja pioneer oli MINHINOUE NO MIKOTOA´d. Ninjutsu juhendus sõnast “shinobi“ samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse – kaugemale asustatud kohtadest ´´Yamabushi´´-dest tulid NINJAD – filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee. NINJAKS SAAMINE
(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bras%C3%ADlia) 1 Ajalugu Brasiilia avastasti aastal 1500 Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega, sisse toodi ka orje. Brasiiliasse on aastasadade jooksul sisse rännanud väga erinevaid rahvaid nagu Jaapanlasi, Sakslasi ja Hollandlasi, kes kõik on andnud oma panuse Brasiilia ühskonna mitmekesisemaks muutmisel. 1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, mida juhtis Bragança dünastia. 1889. aastast on Brasiilia vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm) S[mboolika
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti
5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama
htm; http://en.wikipedia.org/wiki/Bras %C3%ADlia) Ajalugu Brasiilia avastati aastal 1500 Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega, sisse toodi ka orje. Brasiiliasse on aastasadade jooksul sisse rännanud väga erinevaid rahvaid nagu 3 Jaapanlasi, Sakslasi ja Hollandlasi, kes kõik on andnud oma panuse Brasiilia ühskonna mitmekesisemaks muutmisel. 1822. aastal saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, mida juhtis Bragança dünastia. 1889. aastast on Brasiilia vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm) Sümboolika
Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shintō, mis on looduslik animistlik. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shintō looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. Mõned on avaldanud kahtlust, kas shintō on üldse usund, sest: ajaloolised lätted on ebamäärase puudub eetiliste normide ja doktriinide fikseeritud süsteem pole ametlikult tunnustatud pühakirja
Viimaseid kannavad naised ainult tähtsatel üritustel. Mehed kannavad harva kimonoed, tavaliselt ametlikus korras ja seegi traditsioonide pärast. Suvel on puuvillaga kimonod (yukatad) endiselt väga populaarsed: nii kodus, puhkekohtades kui ka suvel festivalidel. Traditsioonilised jalatsid on sandaalid (Zori) või puidust puukingad (Geta) koos nahkrihmadega, mis lähevad suure varba ja teise varba vahelt läbi. Enamik jaapanlasi kannavad tänapäeval igapäevaseks kasutamiseks Lääne-stiilis rõivaid. Teksad on populaarsed noorte seas. Haridustee Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on 2 nädalat vaheaega. Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis, sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli
sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt väärtuslikumad teosed puugravüüris. Kujutatakse lõbustusasutuste ainestikku (ukiyo-e) geisade elu ja näitlejaid. Puugravüürid olid algul ühevärvilised või koloreeritud, 18. sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on
varem kui ameeriklased ja eurooplased, selgus uuringust. Kõigel on piiratud algus ja lõpp. Suhtlemisel tuleb mängu ka keelekasutus.1 1 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/asiaadid-vara-ules-hilja-voodi.d?id=9919880 Kokkuvõte Rahvuslike tunnusjoonte määratlemine on raske, sest võib igal hetkel komistada väärhinnangute ja üllatuslike erandite otsa. Leidub kergestierutavaid soomlasi, puiseid itaalllasi, ettevaatlike ameeriklasi ja karismaatilisi jaapanlasi, kuid sellegipoolest eksisteerib niisugune asi nagu rahvuslik norm. Saab teha teatud üldistusi erinevate rahvuste iseloomu- joonte kohta, kuigi esineb olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast on hea teada, millised kombed ja tavad on erinevatel kultuuridel. Oma töö käigus leidsin ma infot, mis tulevikus võib tulla kasuks välismaal reisides. Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/~tipitaka/etnoloogia_alused/kultuuride%20konfliktid.pdf https://docs.google.com/viewer
JAAPAN 1.Jaapanist Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on saja viimase aasta jooksul suutnud üllatada oma erandliku muutumis- ja arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid
3. Sotsiaalne vöönd (120-360 cm) Vahemaad hoitakse, et suhelda kõrvaliste inimestega. 4. Ühiskondlik vöönd (360-... cm) Kõige mugavam kaugus suhtlemaks suurema rühma inimestega. 5 Erinevatel rahvustel on eri intiimsed vööndid ja selle tõttu võidakse inimesi valesti mõista. Jaapanlastel on väiksem intiimne vöönd kui ameeriklastel ja selle tõttu peetakse jaapanlasi familiaarseteks ja liiga peale käivateks ning ameeriklasi külmaks ja liiga ametlikeks. Seega suhtuvad inimesed üksteisesse hästi või halvasti sõltuvalt sellele, kuivõrd austatakse isiklikku vööndit. 2. PEAMISED ZESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT Teoses käsitletakse mitmeid zeste, mida autor on uurinud ja jälginud. Mõndasid nendest liigutustest kasutavad inimesed tihedalt ja igapäevaselt, kuid mõned tulevad esile teatud olukordades
1991 -27 1992 -29 1993 -31 1994 -61 1995 -64 1996 -68 1997 -72 1998 -76 1999 -79 2000 -83 2001 -87 2002 -91 2003 -95 2004 -98 2005 -102 2006 -106 2007 -110 2008 -106 2009 -102 2010 -98 b) Peruus elab välismaal sündinuid (sisserändajaid): Ameerika indiaanlasi 45%, segaverelisi (segunenud valged ja Ameerika indiaanlaste esivanemad) 37%, valgeid 15%, mustanahalasi, jaapanlasi, hiinlasi ja teisi 3%. c) Mis riikidest on sisserändajad pärit? 5 riiki, kust on pärit Peruus elavad sisserändajad 10. Linnastumine a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades? Linnarahvastiku osatähtsus kogu elanikkonnast on 92% 2010 aasta näitaja põhjal. Linnastumise kasv on olnud 1,6% aastas. b) Suurema rahvaarvuga linnad: Lima (8 472 935), Arequipa (784 651), Trujillo (682 834), Chiclayo (524 442) 11. Tööjõud a) Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses:
vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka Usa ja Suurbritannia koostöö. 1941 a augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla ATLANDI HARTALE, milles sõnastastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast, kui Usa kisuti sõtta sai Hitler-vastane
Populatsioon kasvutempo on -0.278%, et kuigi sündimus on umbes 7.31/1,000-le (2011), olles sellega maailmas 221 kohal, on suremus 10.09/1,000-le (Juuli 2011), asudes juba 55ndal kohal2. Muutused demograafilises struktuuris on loonud mitmeid sotsiaalseid küsimusi, eriti võimalikku vähenemist tööjõulisest elanikkonnast ja kulude suurenemist sotsiaalkindlustushüvitistega nagu riikliku pensioni plaan. Üha enam noori jaapanlasi eelistab mitte abielluda või luua pere. Ennustatakse, et Jaapan rahvastikku ootab seetõttu ees langus 95 miljonile aastaks 2050. Demograafidel ja valitsuse planeerijatel on praegu tuline debatt selle üle, kuidas toime tulla selle probleemiga. Sisseränne ja sünni stiimulid on üheks arutatud ja soovitatud lahendustest, et tagada noorte toetus riigi rahvastiku vananemisele. Jaapanil on ka umbes 15.000 sisserändajat aastas. Vastavalt ÜRO pagulaste ülemvolinikule nõustus 2007
mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on TÅkyÅst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji
aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid samuti, et nad on ameeriklastega sõjajalal ning hakkasid Jaapanit toetama. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. 1941. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tunda suure kaotuse valu. 6. Talvesõda (Soome vs. NSV Liit) Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi
Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika
1) Tava ja perekond on peamine lüli, mis tradistsioone edasi kannab. Grupp on tähtsam kui üksik inimene. 2) Armastus looduse vastu, sest see on nn. püha. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. 3) Kehalise puhtuse armastus. Rituaale, mis on mõeldud kamide lepitamiseks viivad läbi preestrid. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Enamik jaapanlasi praktiseerivad mõlemat usundit (maetakse budistlikult). Pühamu külastaja ostab puust tahvlikese e. ema, millel on kujutatud hobune (või madu, nool jne), kirjutab sellele soovi või palve ning riputab pühamusse üles. Sintosimi mõju jaapani kultuurile: 1) Jaapani lilleseade e. ikebana. 2) bonsai on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses.
kodumaine tootmine vaid riisinõudluse. ( 3 ) Jaapani majanduses viiakse hetkel läbi põhjalikke reforme, mille eesmärgiks on "kaotatud dekaadi" jooksul tekkinud negatiivse imago kõrvaldamine ja majanduse avamine välisilmale. Majandusreformid ja viimaste kriisijärgsete aastate edu avab suuri võimalusi investoritele Euroopast, Ameerikast ja mujalt. Kui kriisieelset Jaapani majandust iseloomustas kindlusemüüride taha varjumise mentaliteet, siis kriis on sundinud jaapanlasi koostöös otsima uusi lahendusi. Jaapani valitsus on üha enam tunnustama hakanud vajadust turu liberaliseerimiseks ja välisfirmade kaasamiseks, mis aitab tugevdada kodumaiseid ettevõtteid ja loob omakorda üldsuse positiivse suhtumise 9 täiendavate välisfirmade kaasamise suhtes. Kui veel mõned aastad tagasi tekitas Nissani aktsiate kontrollpaki üleminek Renault kätte jaapanlastes hirmu ja õudu ning
Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise
Lätlased ? 0,4 5435 0, 5 sakslased, rootslased, lätlased ja 0, juudid. Lisaks nimetatuile elas Eestis Juudid 4566 0,4 4434 4 0, veel 45 rahvuse esindajaid, muuhulgas Teised ? 0,9 7381 6 Aasta Sünnid Surmad Loomulik iive tatarlasi, hiinlasi, jaapanlasi, Rändesaldo Koguiive brasiillasi, Elanikkonna rahvuslik koosseis Arvuline %o 1920 19 625 21 363 -1 738 19 281 17 543 16, 2
Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise
väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi langenud ja 146 300 hukkunut. El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud Briti väed lõid nii Egiptusest kui ka Liibüast kindral Rommeli juhitud saksa ja itaalia armee Aafrika korpuse ning surusid nad Tuneesia territooriumile. Midway lahing 1942.a. juunis toimunud lahingus Midway atolli juures suutsid ameeriklased jaapanlasi tagasi tõrjuda. Guadalcanali lahing 9. veebr. 1943 - USA väed maabusid 1942.a. sept-s Guadalcanali saarel, jaapanlased taandusid sealt 9. veebr. 1943, see oli jaapanlaste esimene suur lüüasaamine ning pöördepunkt sõjategevuses Vaiksel ookeanil. Kurski lahing 1943.a. juulis-augustis . Saksa väed alustasid suurt pealetungi idarinde keskosas. Pealetungi eesmärgiks oli löögiga põhjast ja lõunast sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed
on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika
sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt väärtuslikumad teosed puugravüüris. Kujutatakse lõbustusasutuste ainestikku (ukiyo-e) geisade elu ja näitlejaid. Puugravüürid olid algul ühevärvilised või koloreeritud, 18. sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema
suitsetamine on keelatud keelu rikkujaid trahvitakse. Kõndides söömist peetakse matslikuks, vähemalt vanema põlvkonna silmis, kuigi pikematel rongireisidel loetakse normaalseks. Samuti võib näiteks nina luristada, kuid nuuskamine avalikus kohas on taunitav. Avalikes kohtades kantakse ka marlimaske, et hoiduda pisikute levitamisest ning enese kaitsmiseks nakkuste eest. RÕIVASTUMINE Vaatamata sellele, et enamik jaapanlasi kannab tänapäeval lääne stiilis rõivaid (yokufu), ei ole ei ole ebatavaline kohata tänaval kimonosse riietatud naist või kerges suvekimonos (yukata) lõõgastuvat meest. Kimono on keha ümber mässitav rõivaese, mida kannavad nii mehed kui naised enamasti pidulikel üritustel ja festivalidel Kimono Kimono on eht-jaapanlik riideese ja nõuab vastavat ümbrust, elustiili ja tempot. Kunagi oli kimino olmekultuuri kindel osa, mis täielikult vastas igapäevaelu nõuetele. Riietusesemele
Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 4. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur. Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised
üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24) . Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer (1: 405). Jaapanlaste vanem põlvkond oskab pealtnäha maheda ilme taga eristada inimese tegelikke tundeid. Vanem
Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (2.Lk: 24) Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 5. PILKKONTAKT Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll
Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Brasiilia rahvastik on väga kirev (Joonis 11). See hõlmab nii põliselanikke indiaanlasi, kellel on olnud vähe kokkupuuteid välismaailmaga, kui ka portugali kolonisaatorite ning 17. saj suhkrurkooistandustesse tööle toodud aafriklaste järglasi. Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi
Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil: 1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone.. 2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks. 3) Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77. USA kultuuri põhiemotsioon. Süütunne ?????????????????? 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist? Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma 17 emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs. Süütunne Kollektivistlik kultuur (Aasia)
Hiina pikaajalistest kord nõrgenenud, kord tugevnenud mõjutustest hoolimata on Jaapan ja jaapanlased säilitanud omanäolisuse, oma traditsioonid, usundi, keele ja kultuuri.( Sealsamas 2008: 132) 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG Oma mõju avaldas Jaapani kulturile, selle edasisele arengule ka Euroopa kultuur oma tuleku algaastatel (16.-17. sajandil). Portugallased, kes jõudsid siia aastal 1542, tõid endaga kaasa palju, mis huvitas jaapanlasi nii oma tarbimisväärtuse kui ka omapärasuse tõttu. Nii köitsid neid Euroopas ehitatud laevad, euroopalik riietus, eurooplaste kombed jne. Portugallaste vahendusel tutvusid jaapanlased ka mitme Euroopa teadusega nende tollasel tasemel: astronooiaga, kartograafiaga, meditsiiniga, navigatsiooniga jne. ( Sealsamas 2008: 134) 1639. aastal suleti Jaapan eurooplastele. Ainult Nagasaki sadamas lubati hollandlastel piiritud määral kaubitseda
annaabi.ee 
