Võrreldes Egiptusega oli Edela-Aasia riikides rikkalikult maad ja seetõttu olid rikaste inimeste elamuid piiravad aiad suured parkaiad, kus peeti rahvapidusid ja kasvatati jahiloomi. Mesopotaamia põhjaosa, kus elasid assüürlased ja hiljem pärslased, oli jahedam ja metsasem; lõuna pool, kus elasid sumerid ja babüloonlased, oli aga kõrbesem. Sellega seoses erines ka kummagi kultuuri maastikukujundus. Assüürlased ja pärslased, loomult sõdalased ja kütid, armastasid piiramatuid steppe ja metsikuid tihedaid metsaalasid. Seetõttu olid nende aiad mõõtmatus suuruses ja sarnanesid pigem parkidele. Parkides hoidsid nad metsloomi, keda nad perioodiliselt küttisid. Sellist parki kutsuti paradiisiks. Sumerid aga paigutasid oma aiad majade kõige sisemisemaisse osadesse ning need ümbritseti kõrge taraga. Neis aedades oli palju kauneid lilli, aiad olid kaunistatud erinevate kunstitaiestega. ASSÜÜRLASTE AIAD
Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja lõi Rostock'i ülikooli. EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
