Enn vetemaa
lunastuse, Suure Valguse, Rahu nimel nõus ohverdama kas või oma ema. Siin tekivad neil kahel -- Ruuben
Illimel ja hallil vanakesel üllataval kombel kokkupuutepunktid. Vanamehes näeb Ruuben mitte üksnes enda.
vaid kogu inimkonna võrdpilti. On ju Ruuben juba teoks teinud selle, milleks vanake vaid kobavates sõnades
valmis oli, s. o. idee nimel ohverdanud inimese. Kuid üldises ellusuhtumises on nende vahel ka oluline
erinevus. Vanameest iseloomustab jaanalinnulik liiva peitumine, tema vastuargument Ruubeni teravatele
küsimustele on: «Selliseid küsimusi ei tohi esitada.» Vanamees on realiseerinud oma suure idee ja selle
kaudu rahu leidnud. Kuid millise hinnaga see on saadud ning kas see võimaldab leida tõelist väljapääsu
ummikust? Autori käsitluses on religioosne rahukontseptsioon pettus, samaväärne «Pillimeest» läbiva
kujundiga ilusast, kuid võltsist ja petlikust inglilumest. Ruuben ei ole võimeline muutuma panetunud