Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Jaan Vahtra elulugu, ajakirjandus, looming - sarnased materjalid

vahtra, kunst, rumaa, teataja, lestusi, rahvap, jutte, ukogude, peep, krusten, modernism, pilase, esinemist, muuseas, gist, hiline, ettekujutus, algajad, lugedes, vares, negi, lugusid, toimetaja, pina, kertu, ilukirjandust, joonistus, naeruv, inimlikku, kirjeldavad, sobivaks, kost
thumbnail
3
docx

Jaan Vahtra elulugu

Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 1914­1915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 1915­1916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring".

Lastekirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Jaan Koorti elulugu ja looming

Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913 ,,Natüürmort vaipadega"1916 ,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923 ,,Palvetaja", puust 1912-21 (hävinenud) Loomakujud: ,,Metskits" pronksist 1929 Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi. Jaan Koortil on poeg Peep Koort (1920­1977) oli kasvatusteadlane ja filosoofiadoktor ja tütar Tui Isis Lea Koort (1914 Pariis ­ 2005) oli kunstiajaloolane. Kirjandus: Kaalu Kirme. "Jaan Koorti päevaraamat", Kirjastus Kunst, Tallinn 1989. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Koorti nime kannab tänav Tallinnas ja Tartus. 1985. aastal püstitati Tallinna Kadrioru parki tema mälestussammas.(1983, pronks,graniit) (Eneke) KASUTATUD KIRJANDUS · Annaabi,12.september 2008, http://www.annaabi

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ­ ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

eraldi. Käesoleva näituse puhul ilmub veebruariks ka kataloog. Näituse idee pärineb Tiiu Talvistult, kes puutus vikerlastega kokku A. Laikmaa ateljeekooli näitust tehes. Lisasin omaltpoolt veel nendega üheealise Herbert Lukk`u ja vaid mõni aasta noorema Eduard Wiiralti. Esimese, kui vähetuntud, kuid äärmiselt huvitava ja paljutõotava kunstniku, kelle elu lõppes samuti Vabadussõjas. Teise kui näite „... mis oleks võinud tulla, kui....“. 1903. a. jaanuaris ilmus Teataja esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse. Juhendamist lubati iga päev, nii kaua kui valge on, misläbi igaühel võimalik on oma töötundisid ja nende kestvust enda tahtmise järgi valida. Kirjad osavõtu

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kristiina Kass

Helsingi ülikool, kuhu ta asus õppima soome keelt ja kirjandust. Hetkel elab Kristiina Soomes Hyvinkääl, väikeses aedlinnas Helsingi lähedal, kasvatab kahte last ja ühte kassi. Lisaks kirjanikuametile töötab Kass ka kommunikatsioonisuhete assistendina. 2. Inspiratsioon 2.1 Lapsed "Oma lapsed on väga heaks inspiratsiooniks," ütleb Kristiina. "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." 2.2 Lapsepõlv Kindlasti mõjutas Kristiina Kassi lastekirjanikuks olemist ka tema lapsepõlv. Ta on ise arvanud, et midagi on ta saanud geenidega kaasa ja kindlasti on olulist rolli mänginud ka vanemate 4 praktiline eeskuju.

Lastekirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

enam mõtet. Mõtles, et võiks teha Saaremaa oma tõe ja õiguse. Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last. Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982), Lenini orden Juhan Smuul ­ Pärit Muhust, Koguva külast. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" ­ usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

ning raha koguma. Vanuse tõttu ta kroonugümnaasiumisse ei sobinud ning sellest tingituna astus Hugo Treffneri eragümnaasiumi. Ka õppeperioodil pidi ta kõrvalt tegema abitöid. Õppur juhendas ka nooremaid. Gümnaasiumis keskendus võõrkeeltele ning kirjandusega. Luges näiteks Dostojevskit, kes tema loome kujunemist mõjutas. Esimestest jutustustest on õnnestunum külaelust rääkiv ,,Vanad ja noored". 25-aastasena sai gümnaasiumi lõputunnistuse, misjärel asus tööle Teataja ajalehetoimetuses. Kolleegide hulka kuulusid näiteks Konstantin Päts ja Eduard Vilde. Ajakirjanikuna oli tal suhteliselt vähe aega ning looming jäi tagaplaanile. Ilmub lühijutt ,,Tähtis päev", mis räägib lihtsa loo karjapoisi vabast päevast. Selles võib aga näha ka sügavamat eksistentsialistlikku filosoofiat. 1905. aastal toimusid rahutused ning ajakirjaniku töö kaotas ei tundunud usaldusväärne. Tammsaare

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Niipea kui jäljendama hakkab, nii on arusaadav, et A pealt maha kirjutatakse. Kõige alliksaarelikumalt pühendusluuletused. Oluline see, et A näitab, et on võimalik erineda. Avastus, et saab teha teisiti, on 60ndate Eesti kirjanduse jaoks fundamentaalne. 60ndate lõpp ja 70ndate algus. Cambelli supipurk saab 60ndate märgiks. See märgib popkunsti pealetulekud üldisemas plaanis. Tähtis, et üldine pilt: lääne, ida kultuurid kkku, näeme, kuidas abstraktne kunst ei kao kuhugi, vaid liigub kuhugi foonile. Peale tulevad massikultuurimärkidega tendentsid. Ka paralleelsed arenemised, opkunsti tulek (optiline kunst). Kultuurivahetus läänega kiireneb, otseseosed selgemad. Kui 60ndate alguses avastatud supp, 69 avastanud supi ka Eesti kunstnikud. Kui 60ndate alguses asünkroonia (igal pool erinevat moodi) suured erinevused 60ndate lõpus kahanevad. Muutub kunst ja kirjandus läänelikumaks. Esteetiline ühisosa undergroundi ja avalikuse vahel suurem.

Eesti kirjanduse ajalugu II
73 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918) Henrik Visnapuu ,,Amores" (1917) ,,Jumalaga enne ,, (1918) Friedebert Tuglas ,,Saatus" (1917) August Gailit ,,Saatana karusell" (1917) ,,Klounid ja faunid" http:www2.kirmus.ee/erni Tuglas (Felix), Adson (Page/Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürts), Semper (Asm) + Peet Aren ja Otto Krusten Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse ,,Kalevipojast" ­ müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus.

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A

Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnikepõlve esiletõusu. · · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts (EKS); 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. · · 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelse Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed: Teataja (1901­1905), Uudised (1903­1905) jt. Osa väljaandeid ilmus küll lühikest aega ning suleti seejärel võimude korraldusel, ent ajalehtede roll oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis. Neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Rahvuslik ärkamisaeg 1860-1880 · *Valmistas ette pärisorjuse kaotamise Eestimaal 1816, Liivimaal 1819 11 · *Aluse pani J. V. Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857)

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Moodne kunst

Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks. Matisse on öelnud, et temale on tähtis väljendus, mis ei teki mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, modelli või esemete asendist, vaid neid ümbritsevad tühjad alad, suhted need kõik on osalised väljenduses. Matisse on maalinud erinevaid tantsijaid, terve rida natüürmordilaadseid vaikelusid, nt ,,Vaas aknal". Fovism oli äärmiselt ekspressiivne kunst. Ekspressionism Seda saab käsitleda kitsamas ja laiemas tähenduses. Laiemas tähenduses on ekspressionistlik eri aegadel tehtud äärmiselt mõjuv kunst. Kitsamas tähenduses konkreetne kunstivool, mis oli erinevate etappidena (I etapp enne I ms, II etapp I ms järgne kunst, hiljem eri vooludel antud nimetusi juurde, nt ekspressiivne abstraktsionism) Ekspressionism I ms eel: tegemist oli peamiselt sakslastega. Dresdeni kunstirühmitus oli ,,Die Brücke",

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming ­ luuletused, jutud ja kunst muistendid ­ on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

oht, et kuna igale lapsele on oma fantaasiamaailm kõige armsam, võib teise laste fantaasiamängude kirjeldus neist mööda minna. (Müürsepp, Väljataga 1995: 85). Kõigi niisuguste kogu-perega-lastele kirjutatud raamatute ja laste endi loomingu kohta kehtib üldistusena, et sellistest asjadest on rõõm eelkõige tegijail endil ­ mitte lugejal. 15 Lapsed ei hinda teiste laste kirjutatud jutte ja luuletusi ega joonistatud pilte eriti kõrgelt. (Urmet 2007: 585). Seetõttu vaimustab ka Sauteri lastepärane loogika pigem täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu ­ 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulud

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised. Niisuguste tegelastega jutte võiv kitsamalt nimetada tondijuttudeks. ''Pombi ja Üdsimärdi nõiad'' 1932, Realism lastekirjanduses *kasutatakse teksti kohta, mis ei sisalda imelist või üleloomulikku elementi *sagedamini on realistliku lastekirjanduse puhul määravam loo paigutamine igapäevaelu konteksti ning argikonfliktide ja-probleemide kujutamine Realism on fantastika kõrval teine lastekirjanduse kujutamismeetod *realistlik kujutamisviis on usutav meie ühise tegelikkuse taju suhtes

Laste- ja noortekirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Sai kriitika osaliseks, kuid leidis ka palju tunnustust. Pilet number 4 Saaremaalt pärit kirjaanike Peeter Süda ­ Kärla pastor. ,,Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi. Jakob Mändmets ­ realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. ,,Küla"(1919), ,,Isa talus." Johannes Haavik ­ tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk ­ Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 ­ 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 ­ 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ­ ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul ­ Muhust pärit

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kirjanduse koolieksam

· Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a. *Talude päriseksostmine *Majandusliku jõukuse kasv *haridusliku taseme tõus *Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) *Estofiilide tegevus *Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus ­ 1869.

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti maalikunst 1918-1940

mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp,

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

fantastiline põimuvad. Võimatu muutub võimalikuks, õleloomulik loomulikuks, ebastabiilne reaalsus, fantasy, maagia, müütilisus. Teaduslik mäng fakti ja fiktsiooni piirialadel. Tugev sümboliloome ja allegooriad. Mehis Heinsaar (1973) lühijutud "Vanameeste näppaja", "Rändaja õnn" ja "Ebatavaline ja ähvardav loodus"; romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa"; luuletused "Sügaval elu hämaras"; jutud "Ülikond"; "Unistuste tappev kasvamine. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid". Eeskujud ja inspiratsioon: Ladina- Ameerika maagiline realism; Bugakov "Meister ja Margarita", sürrealism, Borgese fantastiline filosoofia- ja kirjanduskäsitlus, Harmsi eksistentsiaalne absurdihuumor, Gailit jms. Tekstiloome põhivõtted: müütilised ja maagilised protsessid (maailma loomine, paralleelmaailmad, reaalse ja fantastilise ruumi ühtesulatamine, unenäolisus, arvude müstika,

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Erinevad kunstiliigid

Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallidpruunidtumerohelised ja kahvatusinised kooslused. kubism eestis Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882­1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). kuulsaimad kubistid: · Arnold Akberg · Georges Braque · Robert Delaunay · Roger de La Fresnaye · Juan Gris · Fernard Léger · Pablo Picasso · Jaan Vahtra kubism skultuuris

Kunstiajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun