Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
naabrist millegi võrra erinev. Muudest linnaosadest eristab tervikliku planeeringu järgi
rajatud vabrikuasulaid ka teistsugune väliseluruumi kontseptsioon. Siin, eriti just
tööliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed
õued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud ühtse kõigile avatud alana.
Eraldiseisva grupina võib märkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida võib kohata
mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui väljaspool linnu, ka
Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist pärinevad 1870. aastast, mil rajati
Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju,
kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme
sissekäiguga. Korterid võivad olla suuremad või väiksemad, vahel on ühes elamus üks
suurem, kõrgemale raudteeametnikule mõeldud korter ja rida pisemaid tööliste kööktube.