Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmt ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees
1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresssil Pärnu 18 72712, Paide. 26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam ning tänu sellele väisab kohvikut päeva jooksul palju inimesi. Vaatamata sellele ei ole käive aga nii hea kui loodetud. Sõõrikukohviku sortimenti kuuluvad nii tavalised, kui ka glasuuritud sõõrikud, lisaks sellele pakutakse ka sooja toitu ja muid suupisteid. 1.2. Tegevusvaldkonnad. Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele.
1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresil Pärnu 18, Paide 72712. 26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam ning tänu sellele väisab kohvikut päeva jooksul palju inimesi. Vaatamata sellele, ei ole käive aga nii hea kui loodetud. Sõõrikukohviku sortimenti kuuluvad nii tavalised, kui ka glasuuritud sõõrikud, lisaks sellele pakutakse ka sooja toitu ja muid suupisteid. 1.2 Tegevusvaldkond ja tegevuskoht.
raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. Praegu asub jaamahoones lisaks Raudteemuuseumile ka Haapsalu bussijaam. 16
sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline
Vananenud vedurid oli käsipiduritega. Vedurite veojõud ja rongi kiirus väike, keskmiselt 17 km tunnis. 1927. aastal pandi uued rööpad TallinnViljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile
aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858., 1869., 1877. ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisate seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajavahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. 15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega
soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine, teenindamine ja catering teenus. 2. Räägige palun ettevõtte kollektiivist. Hetkel töötab Treegeri Kohviku OÜ all 14 töötajat, 12 neist kohvikus juhataja, raamatupidaja, kolm kokka, kolm kondiitrit, kaks baaridaami ja kaks ettekandjat ning kaks sõõrikuküpsetajat Paide Jaamahoones asuvas Sõõrikukohvikus. Suuremate ürituste puhul kasutatakse ka lisatööjõudu. Kohvikus on tööl 13 naist ja üks ainuke meesterahvas kokk. Töötajate keskmine vanus on 42 aastat. Erialane või kutseharidus on kokkadel, kondiitritel, raamatupidajal ja juhatajal. Personali tööstaaz on väga erinev. Kõige suurem tööstaaz on Nigula Merlel, kes töötab kohvikus juba 17 aastat baaridaamina ja kohviku juhatajal ja raamatupidajal, kes
välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku
välja läks oli linnatänav nii tühi. Käämer oli ka kuhugi kadunud. Kui Ahas rongijaama läks ütles üks mees talle, et koolimütsi peast võtaks. Ahas ei saanud sellest aru. Hiljem kui öeldut uuesti korrati seletati talle et koolipoisid olid tule avanud. Ega nad kaua seal rääkida ei saanudki sest juba tulidki punased jaama hoonesse neid kinni võtma. Ahas märkas punaste salgas ka Käämerit. Käämer kutsus Ahast venelaste poolele sõdima. Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku
''. Vabadussõja-aegne Scoutspolk nimetati 24. jaanuaril 1924. aastal ümber Scoutspataljoniks ning 1. oktoobril 1928. aastal Scouts Üksik Jalaväe Pataljoniks. Eesti Vabariigi aastapäeval 1931. aastal avati Tallinnas Ülemiste kasarmu lugemissaalis kaks mälestustahvlit langenud skautide nimedega. Sõnavõtuga esinenud pataljoniülema kohusetäitja major J. Pinding meenutas noore skaudi Ressari sõnu, kes 21. jaanuaril 1919. aastal Pikkasaare jaamahoones haavatuna maas lamades enne viimast hingetõmmet lausus: ,, ... ma olen oma kohuse täitnud!''. Lausunud need sõnad, suikus ta igavesse unne teadmisega, et võit on käes ja tema on oma töö hästi teinud. Mälestustahvlitele oli kantud 65 langenud skaudi nimed. Tahvlite saatuse kohta nõukogude võimu ajal andmed puuduvad. Ohvitseride Keskkogu Avati 24.02.1926 Ohvitseride Keskkogu ruumid asusid Tallinna linnas Raekoja platsil. Mõte jäädvustada
mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient nakkushaiglas juurutama töökollektiivile obligatoorset poliitilist propagandat; novellis ,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine jaamahoones kui avalikus kohas. Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi
Paneb vene õigeusu kirik Tolstoi kirkuvande alla kui valeprohveti. 1908. Kui on tema 80. Juubel, siis seda keelatakse avalikult tähistada. Tegelikult ei ülte senisest elust lahti, elab ikka edasi oma uhkes aadlilossis Moskvas või mõisas Jasnaja Poljanas. Pannakse tähele ja heidetakse ette. Siis püüab mitu korda kodust lahkuda, teeb seda ometigi kord, nimelt siis, kui on 82-aastane, siis 28. Oktoobril 1910. Lahkus ta kodust. Haigestus teel rongis kopsupõletikku ja sureb ühes jaamahoones. Pole lemmikkirjanik Künnapasel, aga väga armastab vene kirjandust. Polnud Tolstoi selge mõistusega. Romaan ,,Ülestõusmine." Ülestõusmine nagu ülestõusmispüha, vaimne ülestõusmine. Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja
Nad pandi vangi. Ta kritiseeris kirikut, selle eest ta lahutatakse kirikust. 1889. ilmuv T viimane suurteos ,,Ülestõusmine". 1900ndatel kirjutab vähe ilukirjandust, rohkem publitsistikat. Ta reageerib alati avaliku elu sündmustele. Tolstoile heideti ette, et ta jutustab lihtsuse taotluse õpetust, aga ise elab ta mõisas. See piinas teda tugevasti. Ta kavatseb mitmel korral kodust lahkuda. 1910. aastal see tal ka õnnestub. Tal tõusis palavik ja ühes jaamahoones ta ka suri. ,,Lev Tolstoi äraminek". 27. oktoober 2009 A. P. Tsehhov (1860 1904) - teda peetakse realistiks, aga tema loomingus on tunda tulevase vene modernismi hõngu. Tsehhov ei soovi teadlikult õpetaja positsiooni asuda. Ta ei moraliseeri, ei jaota oma tegelasi positiivseteks ja negatiivseteks. Ta on võrrelnud kirjanikku keemikuga ta peab olema objektiivne. Kirjanik peab püstitama küsimusi, aga mitte neid lahendama. Kõige tähtsam põhimõte on objektiivsus
annaabi.ee 
