Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna– Narva raudtee rajamisega. 1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam. Keila jaama hoone 14 Keila jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal ja on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone ilma kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 2005. aastal alustas Keila Linnavalitsus hoone restaureerimist, millega jõuti lõpule 2007. aastal kui seal avas uksed Keila linna ajaloolist nime kandev kohvik Kegel. Haapsalu raudteejaama hoone Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904
ära tülikad ümberlaadimised. Varem kaalusid vagunid 17 20 tonni, nüüd 60, 70 ja kuni 100 tonni. Oli jäänud ainult kohalik töö.» Seda teeb 30 töötajat. Edelaraudtee Eesti raudteede olukorra parandamiseks eraldati 1996. aasta 3. juunil Eesti Raudteest Edelaraudtee AS, mille aktsiad kuulusid riigile. Uue raudtee ülesandeks jäi riigisisene rongiliiklus ja kaubavedu TallinnPärnuMõisaküla ning LelleViljandi vahel. Edelaraudtee eesmärgiks sai korrastada teetrasse, jaamahooneid, tuua liinidele mugavaid ronge, võimalusel roobasbusse. Mõisaküla kaudu loodeti luua ühendus Riiaga. Räägiti väikese raudteetehase asutamisest Türile. 1997. aastal toodi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama. Jaama taha rajati parkla ja bussipeatused, murul leidis endale koha vana auruvedur. 7. novembril sõitis proovibuss jaama, lõigati läbi lint. Vana susla korstnast lõid välja tulekeeled. Kõlasid kõned, tänusõnad, tervitused
annaabi.ee 
