S천nu seletav s천naraamat

J천u projektsioon on v천rdne j천u mooduliga kui see on paralleelne teljega (sel juhul m채채ratakse vaid 천ige m채rk) Mida nimetatakse j천u projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne v천i vektoriaalne suurus? Millal on see null? J천u projektsiooniks nimetatakse vektorit, mis j채채b vektori alg-ja l천pp-punkti vahele sellel tasapinnal.
J천u m천jupunkti nim. rakenduspunktiks. J천u rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi 천laks (d). J천u p철철rav m천ju on seda suurem,J천u p철철rava m천ju 체hikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on j천ud - mida pikem on j천u 천lg Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2 LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA J횆횆VUSE SEADUS Lihtmehhanismi abil saab muuta 체lekantava j천u suurust, kehtib mehaanilise energia j채채vuse seadus.
J천umasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks t철철ks K체lmutusmasin - kokkusurumine toimub k천rgemal, paisumine aga madalamal r천hul (temperatuuril Soojuspump - Seadeldist, mis t철철tab k체lmutusmasina p천him천ttel, aga on ette n채htud mitte teatud ruumi jahutamiseks, vaid soojendamiseks madalama temperatuuriga (v채lis-) keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks 궥 Termod체naamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused.

Joonis 7 Superheterod체체nvastuv천tja blokkdiagramm Superheterod체체nvastuv천tja sarnaneb veidi Joonis 6 olevale vastuv천tjale, kuid kohe peale raadiosagedusliku signaali v천imendamist lisatakse signaalile kohaliku ostsillaatori (Local Oscillator) poolt genereeritud signaal, mille abil saadakse sisendsignaalist madalam vahesagedus, kuid ka m천ned harmoonilised toonid, mis eraldatakse filtri abil enne vahesagedusv천imendisse saatmist.
J천ujoontel on suund, mida sirgjuhtme puhul m채채ratakse kruvi reegliga: kui voolu suund on kruvi kulgeva liikumise suunas, siis j천ujoonte suund on kruvipea p철철rdumise suunas (lihtsam definitsioon: kruvi ots n채itab voolu suunda ja j천ujooned paiknevad m철철da vinti, 천petaja 체tles, et see on 천ige). Erinevalt elektriv채lja j천ujoontest, mis algavad mingil teatud laengul v천i l천pmatuses, on magnetv채lja j천ujooned kinnised k천verad.
Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. J채채va nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v =겥 r. Juhi takistus n채itab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis 체hikulise tugevusega vool: Takistuse m천천t체hikuks on 1 oom (1 걚). 횥ks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 체ks volt tekitab juhis voolu tugevusega 체ks amper.

J천umoment j천u ja j천u 천lakorrutis M = F땯l Liikumishulk e impulss p = mv F NIIS a = Aja t m철철dudes m v - v 0 = at 뇭 mv - mv 0 = Ft 뇭 p - p 0 = Ft V채ljendame j천u F j천umomendi M kaudu M F M =Fr 뇭 = F r v v0 M r F p - p 0 = t ehk pr - p 0 r = Mt r L = mvr = pr impulsmoment Kiirguse postulaat 횥leminekul 체hest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (v천i neelab) elektromagnetilise
J천u suurus on m채채ratud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi t천mbavad teineteist j천uga, mis on v천rdeline nende masside korrutisega ja p철철rdv천rdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F=G*m1*m2/r짼, kus m1 ja m2 on kehade massid( 1kg), r nendevaheline kaugus (1m) ja G gravitatsioonikonstant ( G=6,67 N *m짼/kg짼) 1) J천ud on vastastikm천ju m천천duks ja tema arvv채채rtus isel.
Juhtmete vahel on t천ukej천ud. J천ud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, l천pmata pika ja l천pmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab 체hesuguse voolutugevusega vool, m천jub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta j천ud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A. F=kI1I2/d Ampere셢 seadus arvutatakse j천udu, millega magnetv채li m천jutab vooluga juhti.

Jooniselt on n채ha, et s cos 慣 = h 닋 h0 , mis annab t철철 valemiks A = mg ( h 닋 h0 ) = E p 닋 E p 0 , (5.29) kus E p on keha potentsiaalne energia trajektoori l천pp-punktis ja E p 0 potentsiaalne energia alguspunktis. J채relikult ei s천ltu t철철 keha liigutamisel raskusj천u v채ljas keha trajektoorist, vaid ainult potentsiaalsete energiate vahest keha alg- ja l천pp-punktis.
Jalgpalli mass on 0.40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s, saab siis l철철gi ja lendab 45-kraadise nurga all 체les paremale kiirusega 30 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine j천ud, mida jalg avaldab pallile, kui p천rge kestab 0.010 s. 47. P체ssi mass on 3.00 kg ja teda ei hoita kindlalt 천la vastas, nii et ta annab tulistades tagasil철철gi.
J채rlgimise tingimused - 1)T천kete v채iksed m천천tmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria j채rgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse lainepikkus V=F*Lankta Suhteline murdumisn채itaja- teise keskkonna murdumisn채itaja esimese suhtes Abol.

J천upaari 천lg on v천rdne 체ksikj천udude vahelise kaugusega d. Mida v천ib 철elda j천upaari moodustavate 체ksikj천udude resultandi kohta ja j천upaari tasakaalu
J천u 체hikuks on SI s체steemis v천etud j천ud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse J천u m천천tmiseks on kaks p천him천tteliselt erinevat v천imalust.
Juhtivustsoon valentstsoonile j채rgnev elektronidega t채itmata v천i osaliselt t채idetud lubatud tsoon 7. Milliseid kahte juhtivust체체pi eristatakse pooljuhtides? Lk 61 Eristatakse elektronjuhtivus (n-t체체pi) ja aukjuhtivus (p-juhtivus). 8. Selgita augu m천istet pooljuhtide (체ldiselt tahkiste) f체체sikas ja kirjelda aukjuhtivuse protsessi.

J채채 sulamispunkt - 32쨘 F ja vee keemispunkt -212쨘 F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40쨘 C = 40쨘 F 8. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala j채채val r천hul l채heneb nullile nim. t쨘 absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga.
J채ikustegur (J채ikustegur n채itab, kui suurt deformeerivat j천udu on vaja 체hikuliseks vedru pikkuse muutmiseks),m천istet pole vaja vist.
J천umomendid - juhul, kui keha on teljele kinnitatud, v천ivad teda p철철rata kas 체hes v천i teises suunas; niisiis piisab ka siin m채rkidest.

Juhi ristl천ikepindalast juhi takistus R on p채채rdv천rdeline juhi ristl천ikepindalaga S; MATERJALIST mida suurem on aine eritakistus , seda suurem on juhi takistus R; TEMPERATUURIST temperatuuri t천usmisel metallkeha takistus suureneb K천rvalj천udude 체lesanne vooluringis- k천rvalj천ud panevad elektrilaengud liikuma kogu vooluringis.
Juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid v천rreldes metallidega v채ga v채he, nende 1 cm3 sisaldab 106 ... 1015 vaba laengukandjat . Dielektrikud on ained, mille keemiline side ei soodusta vabade laengukandjate teket, n채iteks kovalentne side v천i ioonne side.
J천u si - 체hikuks on 체ks njuuton (1 N). 횥ks njuuton on j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus v채idab, et kaks keha m천jutavad alati teineteist suuruselt v천rdsete kuid vastandlikult suunatud j천ududega, F12 = 닋 F21 . M천ju ja vastum천ju on v천rdsed.

Joonistel on n채idatud magnetvoo s천ltuvust nurgast 慣 magnetv채lja suuna (B) ja juhtmekeeru pinna normaali (n) vahel: 1. joonisel a=0 ja pinda l채bib suurim arv j천ujooni ning on tegemist suurima magnetvooga, 2. joonisel 0< 慣< /2. 3. joonisel a= /2 ja 체ksi j천ujoon ei l채bi pinda ning magnetvoog on null.
Juhi takisus on 체ks arv, kui otstele rakendatakse pinge 1v ja sealt tekib vool 1A Takistite r철철p체henduse korral on kogu takistus alati v채iksem igast 체ksikust takistusest R철철p체jenduse korral voolude suhe on p철철rdv천rdeline voolude suhetega st. Suuremat takistust l채bib v채iksem vool TAKISTUS, ERITAKISTUS
Jada체hendus - liidetakse kogumahtuvuse Fundamentaalf체체sikas peetakse Gaussi leidmiseks mahtuvuste teoreemi 체heks olulisemaks, kuna ta seob j천uv채ljade valemite p철철rdruuts천ltuvuse Elektriv채lja energia-Laetud kondeka katete (ingl. inverse square relation, t채hendab, et vahelises ruumis on elektriv채li.

Joonise asemel on m천ttekas tabelit kasutada juhul, kui: Andmed on kvalitatiivsed ja soovid esitada suurt andmehulka Aandmekogumeid v천i muutujaid on liiga palju ning graafik l채heks kirjuks On vaja v채ljendada t채pseid v채채rtusi (graafikust lugemine s천ltub silma t채psusest) Pealkiri ja selgitus.
J천umoment on vektor, mille: 1) siht on paralleelne p철철rlemisteljega, 2) suund m채채ratakse parema k채e reegliga (k천verdatud s천rmed n채itavad j천u m천jul toimuva p철철rlemise suunda, v채ljasirutatud p철ial n채itab vektori suunda), 3) pikkus v천rdub korrutisega rf (kui vektorid r_ ja F_on risti):
J천ud f on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B->. Tema suuna v천ib m채채rata vasakuk채e reegliga: vasak k채si asteda nii, et B-> suundub peopessa ja 4 v채ljasirutatud s천rme n채itavad voolusuunda, siis s천rmedega t채isnurga moodustav p철ial n채itab vooluelemendile m천juva j천u suunda.

J천ud f on f체체sikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikm천ju tugevust.
Jooniselt on n채ha, et kasulik t철철 tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal r천hul, kui paisumine. Et v채iksem r천hk antud ruumala juures t채hendab madalamat temperatuuri, tuleb t철철tavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, p채rast kokkusurumist aga soojendada.
J천upaarimoment on risti j천udude m천jusirgega P=멾g(V1+V2),p-keha mass,V-ruumala, -tihedus. m채채ratud tasapinnaga ning arvuliselt v천rdne j천u mooduli 23.Ideaalsete vedelike statsionarne voolamine:j채채b ja j천upaari 천la korrutisega M=Fl. kiirusvektor igas ruumipunktis konstantseks.

Juhtivus - ja valentsielektronid: - Keelutsoon:Vabad elektronid v천ivad asuda ainult valentsitsoonis v천i juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seet천ttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks.
Jada체hendus - I=I굙=I굚=..., U=U굙+U굚+..., R=R굙+R굚+... (I-voolutugevus, R-kogutakistus, U-pinge).R철철p체hendus- I=I굙+I굚+..., U=U굙=U굚=..., ... Juhi takistus on v천rdeline tema pikkusega ja p철철rdv천rgeline tema ristl천ikke pindalaga ning s천ltub materjalist.
Jalgratturi kiirus on v천rdne p철철rleva ratta joonkiirusega rattakummi ja tee kokkupuutekohas, mis on p철철rlemistsentrist kaugusel r = d 2 . Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos v = r . Nurkkiiruse saame p철철rlemissageduse kaudu, kui arvestame, et 체ks t채isp철철re on 2 radiaani.

Joonpingus on olukord, kus pinged m천juvad k천ikidel pindadel 체hes sihis (pingesihis) ning on ainult 체ks peapinge 18. Suurimate tangentsiaalpingete h체potees(kolmas tugevusteooria). kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on v천rdsed.
J천u천lg ristl천igu pikkus j천um천jusirgest p철철rlemisteljeni
J천us체steemi resultandiks on peavektor FO 쨔 0; MO 쨔0. M천lemad vektorid on omavahel risti FO 쨔 0; MO 쨔0. M천lemad vektorid on paralleelsed FO 쨔 0; MO 쨔0. M천lemad vektorid paiknevad suvalise nurga all FO = 0; MO =0. Peavektor ja peamoment on nullid -- s체steem on tasakaalus.

Jooniselt on n채ha, et inimsilm ei reageeri l체hematele lainetele, kui on violetsel valgusel (ultravalgus), ja pikematele lainetele, kui on punasel valgusel (ultravalgus). Enamiku loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi.
Jupiter on suurim hiidplaneet, ning on t채histaevad Veenuse j채rel k천ige heledam 엝채ht. Jupiteri l채bim천천t 체letab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui k천igi teiste planeetide massid kokku.
J채ikustegur k N/m Nihke suurus deformatsioonil Dl m

J천ujoonteks nimetatakse jooni (kinnised k천verjooned, mis 체mbritsevad magnetilist keha), mida m철철da asetuvad magnetv채ljas v채ikeste magnetn천elte teljed (kujutletavad jooned, tegelikult ei eksisteeri). Magnetv채lja iga punkti l채bib ainult 체ks j천ujoon.
Jupiter on esimene hiidplaneet nii j채rjekorra kui ka suuruse m천ttes. Ta on viies planeet p채ikesest ning k천ige suurem p채ikeses체steemis. Tema kaugus maast on 600 miljonit kilomeetrit, kuid oma suuruse t천ttu on ta Maalt teleskoobiga h채sti vaadatav.
J천u천lg - j천u m천jusirge kaugus p철철rlemisteljest

Juhtivusn천udel on j채igalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest s천ltub m천천tmise t채psu Juhtivusn천u tuleb k채sitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse v채ltel teineteise suhtes nihutada.
J채ikusteguri 체hikuks on 1 N/m. 10. J천umoment punkti suhtes, j천u 천lg. J천umoment M on j천u ja tema 천la korrutis (MF=rFF).F J천umoment iseloomustab vaadeldava j천u m천ju keha p철철rlemisele ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki p철철rlemistelge.
J천us - iseloomustab 체he keha m천ju teisele Meh. t철철 on keha liikumisoleku muutumise kehale. J천ud on m천천t, mis on v천rdne keha vektoriaalne suurus kus on olemas arvuline poolt l채bitud teepikkuse ning kehale m천juva v채채rtus ja suund.

J천ulureklaamis on 체hendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge 체hel lambil ei 체letaks lubatavat? (Veidi alla v천ib olla, 체le mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
J채채tumiseks ehk k체lmumiseks. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamist채pp on aine temperatuur mis saavutades hakkab aine sulama v천i tahkuma Kui aine on vedelas olekus hakkab aine tahkuma kui aine on tahkes olekus hakkab aine sulama.
Juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste t철철dega ja uuris h천천rdej천udu. Laetud kehade vahelise vastasm천ju uurimise k천rval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasm천ju.

Juba 20 - minutilise vaatlemisega on m채rgata, et planeedi keskel olevad detailid on nihkunud umbes 10 protsenti ketta l채bim천천du v천rra, liikudes taevasest idast l채채nde ehk planeedivaatlejate k천nepruugis j채rgnevast eelnevasse.
J천uks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis iseloomustab 체he keha m천ju teisele (vastastikm천ju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. J천ud on vektoriaalne suurus (J천u suund 체htib keha kiirendue suunaga).
Juba aastak체mneid on maailmamajanduses olnud v채ga aktuaalseks teemaks just energiajulgeolek. Lihtsamalt 철eldes kujutab energiajulgeolek endast seda, et tuleb saada edukalt hakkama energiatootmise majanduslike ja tehniliste probleemidega.

J천uv채ljade - nende hulgas ka elektriv채lja "체lesjoonistamiseks" kasutatakse j천ujooni ning samapotentsiaalipindu (nimetatakse ka ekvipotentsiaalipindadeks). J천ujoon on k천ver, mis on k천igis punktides paralleelne v채ljavektoriga.
Jupiteri 3 - s kihis pilvedes leidubki 90% vesinikku ja 10% heeliumit. T체hised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende v철철tide vahel on vastutavad v채rviliste v철철tide eest, mis domineerivad planeedi v채limuses.
Juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani jm. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on k천ige rohkem plaatinat, millele j채rgnevad osmium, ruteenium ja iriidium.

Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist 철철p채eva, kuid alles paark체mmend aastat tagasi 천nnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavap채rasele vastassuunaline p철철rlemine.
J천u 천lg on alati j천u m천jusirgega risti. Kui j천ud ei m천ju puutujua sihis, siis avaldub j천u 천lg kujul l=rsina, kus r on p철철rlemistelje O kaugus j천u rakenduspunktist ja a on nurk j천u m천jusirge ja l천igu r vahel.
J천ujooned - jooned, mida m철철da asetuvad magnetv채ljas v채ikeste magnetn천elte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas 천petuse elektri- ja magnetv채ljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni n채htuse.

J천uv채li - kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis m천juvtavad teised kehad teda j천uga, mis muutub seadusp채raselt 체hest punktist teise, siis 철eldakse, et see keha asub j천udude v채ljas.
Jupiter on P채ikese massist ligikaudu 1000 korda v채iksem 뿈 Jupiteril nagu k천igil hiidplaneetitel puudub tahke pind Jupiter paistab silma heleda ja p체siva valgusega ning ta liigub t채htede vahel soliidse aeglusega.
J채채vusseadus - " Energia j채채vus seadus" Energia (kui soojus) ei teki ega kao, vaid kandub 체helt kehalt teisele 3.Seadus - "Soojus체lekande seadus" Soojus kandub alati soojemalt kehalt k체lmemale osakeste p천rkumise teel

J천uks on 0,135 N. Milline on voolutugevus juhtmes ? Andmed Lahend B = 30 cT = 0,3 T F = I B l sin 慣 慣 = 30O ; sin 30O= 0,5 I = F / ( Blsin慣) l = 15 cm = 0,15 m I = 0,135/ ( 0,3 x 0,15 x 0,5) = F = 0,135 N =6A I=?
Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusn채htusi kirjeldatakse. Selleks v천ib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist k채sitlust nimetatakse molekulaarf체체sikaks.
Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid 체ks pluss selle juures oleks see, et suureneks t철철kohtade arv, kuna paljudel Eestis olevatel elanikel on t철철koha puudused.

Jadaergutus - e peavoolumasina (joonis 6C) ergutusm채his on 체hendatud jadamisi ankrum채hisega ja seega I = I a = I ej . Peavoolumasinat kasutatakse p천hiliselt mootorina ja ta v천ib t철철tada ka vahelduvvoolutoitega.
Juhi induktiivsus - f체체sikaline suurus, mis on kasutusel juhtmes체steemi vastavate omaduste kirjaldamiseks. Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetv채li, mis suudab samas m천jutada ka voolu ennast.
Jupiteri mass on 1.899횞1027 kg, tihedus 1.326 g/cm3. Atmosf채채r on 1000 km paksune, koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), v채he leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atset체leeni, fosfiini ja veeauru.

Jumalal on oma roll ja et meie m채ngime oma. Ja samas pole vaja tema Jumala rolli enda peale v천tta. Tihti leiame tugeva Neptuuni inimese kui eluj천ust v채ljav채채natud sidruni oma suurest soovist k천iki aidata.
Jupiteri l채bim천천t on 142 800 km, mass Maa suhtes on 318. ( 2.) Jupiteri tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala j채rgi ja keskmiselt on see seal 1,34 vee tihedust. Raskusj천ud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal.
J천umoment on suurus, mis on j천u ja selle rakenduspunkti ning iga gaasi ruumala 1/273 v천rra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0궛C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I琯 Momendi vektor on aksiaalvektor.

Juhtivus tsoon - on valentstsoonile j채rgnev elektronidega t채itmata v천i osaliselt t채idetud lubatud tsoonElektronjuhtivus- on elektronide siirdumine valise m천jul 체helt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis.
Juhi takistus - on seda suurem, mida 1)suurem on juhi pikku l 2)v채iksem ristl천ikepindala S 3)suurem on materjali eritakistus roo 4)k천rgem on metalljuhi temperatuur t ja mida madalam elektrol체체di lahuse temp.
J천umoment - F체체sikaline suurus , mis v천rdub j천u ja j천u 천la korrutisega . T채his:M , 체hik:Nm. Impulsimoment-F체체sikaline suurus ,mis on v천rdne keha Impulsi ja trajektoori k천verusraadiuse korrutisega.

J채채vuse seadused on uues f체체sikas massi ja energia ekvalentsuse t천ttu liitunud 체heks j채채vusseaduseks. K천rvuti sellega on oluliseks saanud m천ningad uued j채채vusseadused, eriti elementaarosakeste f체체sikas.
Jupiter on nii tohutu suur, et 11 Maad v천iks sobitada tema diameetrile ja 1300 v천iks teda t채ita. Ta koosneb umbes 90% vesinikust, peamiselt gaasilises olekus, 10% heeliumist ja teistest elementidest.
J천u천lg on j천u m천jumissirge kaugus p철철rlemisteljest (M=rFsin慣=Fl) 11. J채iga keha inertsmoment, millest s천ltub? Inertsimoment I n채itab p철철rleva keha osade massi jaotust p철철rlemistelje suhtes.

Juhi takistus on 체ks oom, kui juhi otstele rahendatud pinge (1V) tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on v천rdeline tema pikkusega ja p철철rdv천rdeline ristl천ikepindalaga. V천rdeteguriks on eritakistus.
Jupiter on P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet, mis asub P채ikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass 체letab Maa massi umbes 318 korda ja k천igi planeetide massi umbes 3 korda.
Juuresolev taevakaart on selliste vaatluste tulemus (NASA satelliit COBE, Cosmic Background Observer, kosmilise fooni vaatleja, 1994. a. seis); "soojem" piirkond on m채rgitud punaste, "k체lmem" siniste toonidega.

Joul - LENZI reegel Soojushulk mis on v천rdne vooluga juhist on v천rdne Q= Elektrivoolu v천imsus Elektrivooluv천imsust m천천detakse ahela l천igus, elektrivoolu poolt tehtud t철철ga aja jooksul
Juba kaua on kasutatud valgusallikaks h천천glampe. H천천glamp (k천nekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt k천rge temperatuurini kuumutatud h천천gniit.
J채채kained on 채채rmiselt ohtlikud k천igile elusolenditele (n채iteks kiirituse n채ol) ja maailmas on juhtunud p채ris palju 천nnetusi, mille tagaj채rjel radioaktiivsed gaasid puiskasid 천hkkonda.

J천u suund on m채채ratav vasaku k채e reegliga: kui j천ujooned suubuvad peopessa ja v채ljasirutatud s천rmed n채itavad voolu suunda, siis n채itab v채ljasirutatud p철ial juhile m천juva j천u suunda.
J천uimpulss - - Kasutades impulsi m천istet saame teise seaduse v천rrandi kirjutada kujul: dp/dt=f. Def: ainepunkti impulsi tuletis aja j채rgi on v천rdne punktile m천juvate j천udude resultandiga.
J천ujooned on paralleelsed ja nende tihedus on 체hesugune. Selline on elektriv채li n채iteks kahe erinimeliselt laetud tasase metallplaadi vahel. Niisugust s체steemi nimetatakse kondensaatoriks.

Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna k천ik teised planeedid, j채채ks seal ikka veel vaba ruumi 체le. Ta on 2,5 korda raskem kui k천ik teised p채ikeses체steemi planeedid kokku.
Jupiter on P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet, mis asub P채ikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass 체letab Maa massi 318 korda ja k천igi teiste planeetide kogumassi 3 korda.
J채rgnevatest v채idetest on t천ene? a) kvandi energia = kiiruse sagedus 6. L횥NGAD a) difraktsioon, footonite, interferents 7. Fotoefekti punapiiriks nim. a) v채himat sagedust, mil fotoefekt v천ib tekkida.

Jupiter - t채hte temast ei teki) III P채ikesest 5-10x suurema massiga t채hed, plahvatavad novade v천i supernovadena v채ga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu)
Jadamisi vooluahelas on voolutugevus k천ikides juhtides 체hesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jada체hendusel kogupinge v천rdub 체ksikute pingete summaga.
Joonkiirus - L횆BITUD TEEPIKKUSE JA LIIKUMISAJA SUHE.NURKKIIRUS-P횜횜RDENURGA JA SELLE SOORITAMISEKS KULUNUD AJAVAHEMIKU JAGATIS.PERIOOD-AJAVAHEMIK,MILLE JOOKSUL L횆BITAKSE 횥KS T횆ISRING.

Juba 10 - 8 sekundi p채rast langeb aatom tagasi madalamale energianivoole (graafikul), millele vastab paremal n채idatud elektroni 체leminek l채hemale orbiidile ning energia kiirgumine.
J천umomendiks nimetatakse j천u ja j천u 천la korrutist M=F*l V채lise j천umomendi puudumisel, suletud s체steemis, on impulsimoment j채채v . Kui j천umoment puudub, siis impulsimoment ei muutu.
Jupiteri atmosf채채ris on inimestele juba 3 sajandit 채ratanud t채helepanu 얭uur Punane Laik, mis on 체sna p체siv keeriseline moodustis, mis on paari korra v천rra suurem, kui maa l채bim천천t.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Jaapanis on kasutusel pinge 100 V aga kasutatakse nii 50 kui ka 60 Hz sagedust s천ltuvalt piirkonnast. Kasutatud materjalid: http://elektro.ttu.ee/moodul/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/xx.html Maailma 횥hiskonnageograafia g체mnaasiumile Eesti Loodusfoto, 2003 http://www.pohivork.ee/index.php?id=524 http://www.nationmaster.com/statistics
J천umoment J천u F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M,mille m채채rab avaldis M=[rF],kus r on punktist O j천u rakendus punkti t천mmatud raadiusvektor.
Jeesusena - maailma ja n채idanud, et armastab mind nii v채ga, et on valmis tegema 체 k s k 천 i k mida, et olla j채lle suhtes minuga, parandada see, mis on olnud patu poolt rikutud.

Juhtide takistus on v채ga v채ike, siis tekib l체hisvool ja rakendub t철철le kaitse, mis katkestab elektrivoolu. Kaitsejuhtme abil maanduslatiga 체hendatud elektriseade on kaitsemaandatud.
J채ik keha keha, mis talle m천juvate j천udude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille k천ik osad on 체ksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole v천imalik.
J채ikusteguri 체hikuks on 1 N/m. Huygensi printsiip kirjeldab valguse levimist: lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete m채hispind on uueks lainefrondiks.

J천u 천lg on j m천jusirge kaugus keha P천rge: 체ksteise suhtes liikuvate kehade l채henemisel tekkiv l체hiajaline vahelise nurga siinuse korrutisega F=IBlsin慣 p철철rlemisteljest.
J천umomendi 체hikuks on N쨌m. Alalisvoolugeneraatori ja 뱈ootori oluliseks osaks on kommutaator, mille 체lesandeks on voolusuuna automaatne muutmine ankrum채hises iga poolp철철rde j채rel.
Jaava saarel on aastas 체le 300 채ikesep채eva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle p천hjuseks on poolusel채hedasemate alade madalam temperatuur ja v채iksemad temperatuuri kontrastid.

Juhtivus takistuse p철철rdv채채rtus Vooluallika t체hijooks vooluallikas ei ole 체hendatud tarbijaga, v채listakistus on 체lisuur ning vooluallikas t체hjeneb aja jooksul
J채tkumiseks on vaja suurt p천lemiskiirust ning protsessi energiatoodang peab olema suurem kui energiakaod, mis on tingitud soojusjuhtivusest, konvektsioonist ning radiatsioonist.
Juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides.

Jupiter on P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet, mis asub P채ikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii j채rjekorra kui ka suuruse m천ttes.
J천ujooned on omavahel paralleelsed) Magnetv채lja konsentreerumise reegel- L채hendades samanimelisi poolusi, n천rgendavad magnetv채ljad 체ksteist, sest nad on erisuunaga.
Jupiter - 3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-ts체klon,철철p채ev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140

J채ikus on keha v천ime koormuse all vastu panna kuju ja m천천tmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine m철철da ringjoonekujulist trajektoori.
Jupiter on suurem, asub P채ikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. Kuidas Jupiter p철철rleb? P철철rleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.
J채rgnevalt muude - s천iduki liikurriise iseloomust ja ta mehhanismide t철철st; :Vh takse toa valgustus selliseks, et teksti saab vaevu lugeda T채tielepanu ja reageerimiskiirus.

J채채 sulamispunkt on Rankine'i skaalal 459,67 째R. Rankine'i temperatuuri s체bmboliks on 째R vahel ka 째Ra. Seega on Ranine'i skaala jaotus v천rdne Fahrenheiti skaala jaotusega.
Jada체hendusel ehk j채rjestik체hendusel ja r철철p체hendusel ehk paralleel체hendusel. Mingisse s천lme sisenevate ja sealt v채ljuvate voolude summa peab olema v천rdne nulliga.
Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8. Juhi takistus ei s천ltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust m채채rata.

J천ujooned m천ttelised k천verad, mille abil piltlikult kujutatakse elektriv채lja ning mille suund v채lja mistahes punktis 체htib posit laengule m천juva j천u suunaga.
Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui k천ik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiteri 3-s kihis pilvedes leidub 90% vesinikku ja 10% heeliumit.
Juhtvardad on aga tuumareaktorist v채ljas, siis neeldub neis v채hem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojendab vee veeauruks.

Jupiter on P채ikeses체steemi suurim planeet, 체ks neljast hiidplaneedist (Saturn, Uraan, Neptuun ja Juptiter), mis asub P채ikesest 780,000,000 kilomeetri kaugusel.
J천u abil on m채채ratud ka magnetv채lja tugevus, mida nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kuna pole magnetlaenguid, ei saa v채lja tugevust kirjeldada sarnaselt
J천umoment on suurim, kui vektor N on risti vektoriga B (Joonis D). Katseliselt on kindlaks tehtud, et magnetv채ljas paiknevale vooluraamile m천jub suurim j천umoment.

J천upaariks nimetatakse kahte suuruselt h체drostaatiline r천hk(seisev vedelik).F 체l=멺V;= 몎gV1 v천rdset ning suunalt vastupidist j천udu,mille m천jusirged ei 체hti.
J채rgnevalt kalla - takse k채igukasti umbes poole mahu piires v채rtna천li B-3, t천stetakse tagaratas 체les, k채ivitatakse mootor ning l체lita- takse sisse 3. v천i 4. k채ik.
Jada체hendus - Pinge juhtide jada otstel on v천rdne pingete summaga juhtide otstel U=U1+U2 Jadamis 체hendatud juhtide kogutakistus on v천rdne 체ksiktakistuste summaga

Jada체henduseks nimetatakse sellist 체hendust, kus 체he kondensaatori ( C 1) negatiivne elektrood on 체hendatud j채rgmise kondensaatori ( C 2 ) positiivse elektroodiga.
Jahutiks nimetatakse keha v천i s체steemi, millele saab 채ra anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel.
Joonspekter - esindatud 체ksikud lainepikkused(v채rvid),koosneb eriv채rvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal r천hul.

Jupiteri atmosf채채ris on Suur Punane Laik,mis on pakkub suurt t채helepanu juba 3.sajandit. Esimesena m채rkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal.
Jupiteri t체체pi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal.
J채채 sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 째F ja vee keemispunkt 212 째F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuur skaalaga seotud j채rmiselt: -40 째F = -40 째C

Juhtumit usa - s ja alles hiljuti L채채ne-Euroopas. T철철kindluse tagamiseks on erinevad riiklikud energias체steemid omavahel 체hendatud 체heks suureks s체steemiks.
Jupiteri tuum on Maast pisut suurem ning koosneb kivist ja rauast nagu Maagi.Jupiteril on avastatud 16 kuud ja neli suurimat on : Europa, Callisto , Lo ja Ganymedes.
J채ikusteguri 체hikuks on 1 N/m. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset v천imalikku mehhaanilist pinget, mille lakkamisel materjal veel taastab oma esialgse kuju.

J천uks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis iseloomustab 체he keha m천ju teisele (vastastikm천ju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus.
Jupiter on koguni nii suur, et tema sisse mahuksid lahedasti 채ra k천ik 체lej채채nud 7 planeeti oma kaaslastega, P채ikeses체steemi v채ikekehadest r채채kimata.
J채ik keha on vaadeldav masspunktide j채igalt seotud r체hmana. J채iga keha puhul lisanduvad nimetatud kolmele vabadusastmele veel kolm p철철rlemise vabadusastet.

Jada체hendus on 체hendusviis, mille puhul k천ik elektriahela elemendid on 체hendatud vooluahelasse j채rjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool k천igis elementides.
Juhipaari mahtuvus on C=q/1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori 체helt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet 체hiku v천rra.
J천u체hikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). J천u 체hik rahvusvahelises s체steemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest.

Jalgrattal on all rattad l채bim천천duga 26 tolli (1 toll =2,54 cm). Millise kiirusega s천idab jalgrattur, kui rattad p철철rlevad kiirusega 1 p철철re sekundis?
Jumada al - awwal ehk Jumada I) 6. Jumada al-thani ehk Jumada II) 7. Rajab 8. Sha'ban 9. Ramadan ehk Ramadaan 10. Shawwal 11. Dhu al-Qi'dah 12. Dhu al-Hijjah
J천u momendiks nimetatakse sellist f체체sikalist suurust, mis iseloomustab keha p철철rlema panemise efektiivsust teatud j천u m천jul antud p철철rlemistelje suhtes.

Jalami l채bim천천t on 600 km, kraatri l채bim천천t 80 km ja k천rgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km s체gavune l천he Valles Marineris.
J천umoment - J천umoment on j천ud mida rakendatakse 4.Isobaariline protsess- on protsess,kus temperatuuri t천usmisel 1궛C v천rra suureneb p철철rdliikumises.
Joonspekter on aine "s천rmej채lg". 12. Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab? Neeldumise olenevust valguse lainepikkusest kirjedab neeldumisspekter.

J천umomendiks m nimetatakse m천juva j천u F ja j천u 천la l korrutist: M = F . l . Kaal n채itab j천udu, millega keha r천hub alusele v천i venitab riputusvahendit.
J천ujooneks nimetatakse m천ttelist joont, mille igas punktis elektriv채lja tugevuse v천i magnetinduktsiooni vektor on suunatud piki selle joone puutujat.
Jugalaserid ehk gaasid체naamilised laserid . Neis lastakse tuline aktiivgaas l채bi d체체side 체lehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta j채rsult jahtub.

J채lgimise p천hjal on leitud, et kaaslase p철철rlemisperiood ja tiirlemisperiood on v천rdsed. Seet천ttu on ta Maa poole p철철ratud alati 체he ja sama k체ljega.
Juhtivus - ja valentsitsoonid: Mida k천rgem on pooljuhi temperatuur, seda rohkem elektrone satub juhtivustsooni ja rohkem auke j채채b valentstsooni.
Jupiter 혻317,8혻Maa혻massi 혻혻Saturn혻벬95.152혻Maa혻massi 혻혻Uraan혻벬14.536혻Maa혻massi 혻혻Neptuun혻벬17.147혻Maa혻massi jupiter

Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsioonin채htused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib k천ikide lainete puhul.
J채lgida kontroll - lampi. Kui s체steem on korras, s체ttib lamp P채rast klappide 체hendamist vedrudega asetatakse silind- k천he p채rast mootori k채ivitumist.
J천u 천lg on j천u m천jusirge kaugus keha p철철rlemisteljest 0. J천u 천la t채his on l ning 체hik [m]-meeter. J천umoment on j천u ja tema 천la korrutis.

Jaamas on reaktor+soojusgeneraator) vesi aurustub-turbiin t철철le-generaatprid t철철le Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon.
Juhtme induktiivsus on 1 henri (H), kui selles voolutugevuse muutus 1 (A) ampri v천rra 1(s) sekundis tekitab endainduktsiooni elektromotoorj천u 1 volt ( V ).
J채rskudel lan - gudel l체litatakse pidurdusm천ju suurendamiseks eelnevalt reneb pidurdamise sujuvus, millest omakorda s천ltub moo- sisse madalam k채ik.

J천e laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal j천e 체letamiseks?
J천ujoonel on ka SUUND (체htib B-vektori) suunaga antud punktis) Paigutust hea n채ha rauapuruga, n채itab ka orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus.
Jagatud 80 - ks v천rdseks jaotuseks ehk R챕aumuri kraadiks, s체mboliks on 째Re, vahel ka 째R. Seda skaalat t채nap채eval enam ei kasutada kusagil.

Juhtival kontuuril on kahesugune osa : teda l채bib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endas tekib induktsiooni elektromotoorj천ud.
Jupiter - jupiteri atmosf채채ri peamisteks komponentideks on H2 ja He, pilvedes ka CH4 ja NH3 , 16 kaaslast, p채ikeses체steemi suurim planeet.
J채reli - M o p e e d i k채ivitusajam pannakse t철철le s천iduki s천tk- kult saab ketti l체hendada v천i pikendada v채hemalt k채he ajaini kaudu.

J채채tmevedu on k체ll maailmas reguleeritud nii 횥RO kui Euroopa Liidu poolt, kuid siiski leitakse v천imalusi sellest m철철da hiilida (Lipp, 2010).
J천ujoonte omadused - 1)on alati kinnised k천verad 2)nad ei l천iku kunagi 체ksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad j천ujooned, seda tugevam on magnetv채li.
Juhtivad kodumasinatootjad on k체lmikute energiakulu v채hendamiseks paigutanud nii seintesse kui ka ustesse vaakumpaneelid, mida omakorda isoleerib tahke vaht.

Jahtumine on l천puks j천udnud nii kaugele, et t채hte on teleskoobis v천imatu n채ha: ta on muutunud mustaks k채채buseks, n채htamatuks t채heks.
Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. J채채va nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius:
Jupiter on P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet, mis asub P채ikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, samuti ka viies planeet P채ikesest.

J채relikult e - joonte voog l채bi kinnise pinna on E( r)닕2rh. o Kui r>R, siis siis satub pinna sisemusse laeng q=貫h, kus 貫 on joontihedus.
J채rgmistes osades on v천imalik lugeda t채psemalt s채riaegade, avaarvude ja muu t채htsa kohta, mis aitab saavutada parema ja professionaalsema pildi.
J천umomendi suund on m채채ratav vektorite r (punktist O j천u rakenduspunkti t천mmatud vektor) ja f (rakendatav j천ud) vektorkorrutise reegli j채rgi.

Juhi mahtuvus on 1F kui 체he kuloni suurene laeng tekitab ainult 1V potentsiaali, selline metallkera peaks olema maast umbes 1000 korda suurem.
Jupiter on p채ikeses체steemi k천ige suurem planeet 뿈 Jupiter on viies planeet P채ikesest 뿈 Asub P채ikesest umbes 5 korda kaugemal kui
J천umomendi 체hikuks on 1 N . m. On kokku lepitud, et p채rip채eva p철철ravaid momente loetakse positiivseteks, vastup채eva p철철ravaid negatiivseteks.

J채ika keha nimetatakse vabaks, kui ta ei ole teiste kehade k체lge kinnitatud ja teda saab antud asendist 체le viia mistahes uude asendisse.
J천umoment on suurus, mis on j천u ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I琯 Momendi vektor on aksiaalvektor.
Juhuslikeks nimetatakse vigu, mis esinevad 체he ja sama suuruse korduval m천천tmisel ning mille suurus ja m채rk muutuvad ebakorrap채raselt.

Jupiter on P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet tema l채bim천천t 11,2 korda suurem kui Maal, mass aga vaid 318x suurem kui Maal.
J채채 sulamissoojus on 3.4x10겣J/kg, see t채hendab et 체he kilogramm j채채 sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10겣J
J천uimpulss kehale m천juva resultantj천u kui aja funktsiooni integraal 체le tema m천jumisaja. J천uimpulss v천rdub keha impulsi muuduga.

Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvv채채rtus n채itab, kui pika tee l채bib keha m철철da ringjoont aja체hikus.
J천u si - 체hikuks on 체ks njuuton (1 N). 횥ks njuuton on j천ud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2.
J천u 천laks nimetatakse j천u m천jumise sihi kaugust p철철rlemisteljest. J천umoment iseloomustab vaadeldava j천u m천ju keha p철철rlemisele.

J천umoment - J천umoment ehk moment on f체체sikas ja teoreetilises mehaanikas j천u v천ime p천hjustada p철철rlevat liikumist 체mber punkti.
Jada체henduseks nimetatakse 체hendust, kus 체he kondensaatori negatiivne elektrood on 체hendatud teise kondensaatori positiivse elektroodiga.
Jooniselt on n채ha, et elliptiliste galaktikate hulgas leidub rohkem selliseid, mille p철철rlemisteljed on peaaegu risti filamentidega.

Joonkiirus kiirus, millega punkt liigub ringjoonel v = 땯 r 2 T= Ringliikumise periood aeg , millega l채bitakse t채isring.
J채ikuse m천천t체hik on 1 N/m. 4. Uurimisalust s천ltuvust nimetatakse Hooke셢 seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine.
J천u 체hikuks on njuuton. (N)1 njuuton on j천ud, mis annab 체he kilogrammise massiga kehale kiirenduse 체ks meeter sekundis sekundi kohta.

Jada체henduse korral on elektritarvutid 체hendatud 체ksteisega jadamisi ehk j채rjestikku, ja 체he tarviti katkemise korral katkeb teine sammuti.
Jaulei - Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk v천rdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega.
Juhi takistus on juhti iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i seaduses oleva v천rdeteguri p철철rdv채채rtus Joule-Lenz'i seadus

Juhtvardad - nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit k채ivitada, hoida paraja v천imsuse juures ja vajdusel seisata.
Juhtideks ehk elektrol체체tideks.Nende hulka kuuluvad soolade, hapete v천i leeliste vesilahused v천i lahused m천ne teise vedelikuga.
J천uv채lja v채ljatugevus on raskuskiirendus. J천ujoon on joon gravitatsiooniv채ljas, mille igas punktis on v채ljatugevuse vektor sellele puutujaks.

Juhi elektritakistus on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab juhi m천ju suunatult liikuvatele vabadele laengukandijatele ehk elektrivoolule.
Juhi체hendus on rikke tagaj채rjel tekkinud juhtiv 체hendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust.
Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui k천ik 체lej채채nud P채ikeses체steemi planeedid kokku.

J채rvel j채채 on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid j채ine tuul K천igil r천천m on talvest suur
Juhi elektritakistuseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mida on v천imalik arvutada juhi otstele rakendatud pinge ja voolutugevuse jagatisena:
J천upaarimoment on risti j천udude m천jusirgega m채채ratud tasapinnaga ning arvuliselt v천rdne j천u mooduli ja j천upaari 천la korrutisega

Joliot - Curie. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn, 1963 10. Kedrov, F. Ir챕ne ja Fr챕d챕ric Joliot-Curie. Valgus, Tallinn, 1975
Joonspekter - spekter, milles esinevad a)체ksikud v채rvilised jooned tumedal taustal b)체ksikud tumedad jooned pidevspektri taustal
J채rgnevalt p철철 - s체체teregulaatori vihtide suurima laialioleku juures, kulu- rame v채ntv천lli kergete vajutustega k채ivituspedaalile.

Juba praegu on paljud arenenud riigid sunnitud kaevandama antud maavarasid arengumaadest, sest nende endi ressursid on ammendumas.
Juhtme takistus on v천rdeline selle pikkusega, siis mida pikem juhtme osa on 체hendatud vooluringi, seda suurem on reostaadi takistus.
Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui k천ik teised p채ikeses체steemi planeedid kokku.

Jakob arnold on muidu v채ga v천imekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada.
J천umoment j천u ja j천u천la korrutis M=Fl Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi p철철rlemisraadiuse korrutis
Juh - 'Mootorrattamatkad.- 철eldakse, et mootorratturile on tida oleks siis 채채rmiselt raske ja s천it l채heb ohtlikuks.

Juhi elektritakistus on 15 꽗, kui... kui juhi pikkus on 60 m, ristl천ike pindala on 2ruutmillimeetrit ja aine on tehtud konstantaanist.
Jung on samuti avaldanud rohkem kui 400 Wolfgang Ernst Pauli unen채o anal체체si raamatus 얪s체hholoogia ja alkeemia.
Jupiter on suurim planeet, mille gaasiline atmosf채채r (paksus ligikaudu 1000 km) l채heb sujuvalt 체le vedelaks pinnakihiks.

Jupiter on P채ikeses체steemis 5. planeet ja ka k천ige suurem planeet, 체letades k천ikide planeetide kogumassi umbes 3 korda.
J천ujooned on suunatud peopessa, s천rmed aga piki voolusuunda, siis v채ljasirutatud p철ial n채itab voolule m천juva j천u suunda.
J천ujoonte tihedus on plaatide sisepindadel 체hesugune, ainult plaatide 채채rtel on j천ujooned k천verdunud ja nende tihedus on erinev.

Juhi pinnal on elektriv채lja j천ujooned pinnaga metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on m천lemad laengukandjad temas liikuma.
J천udnud lained on koherentsed. Lainete koherents on tagatud siis, kui laineallikate sagedused on v천rdsed ja k채iguvahe ei muutu.
Joonspekter ( kujutab endast 체ksikuid v채rvilisi jooni mustal taustal ) Igal keemilisel elemendil on kindel joonspekter.

Jupiter - r천ngastega planeet Rohkem kui kolmsada aastat teati Saturni kui P채ikeses체steemi ainsat r천ngastega planeeti.
Jada체hendus on selline juhtide (takistuste, tarbijate) 체hendusviis, mille puhul 체ks tarbija j철rgenb vahetult teisele.
Jupiteri mass on 1,88닕1027kg ja l채bim천천t 143000 km. Leia raskuskiirenduse v채채rtus diameetri kaugusel Jupiteri keskmest.

Jupiter on P채ikeses체steemi suurim planeet, 체letades Maa l채bim천천du 체ksteist korda, olles seega t천eline hiiglane.
Jada체hendus on elektriahela elementide 체hendusviis, mille puhul on k천ik elemendid 체hendatud vooluahelasse j채rjestikku.
Jooniselt on n채ha, et r sin 慣 v천rdub j천u m천jusirge l체hima kaugusega punktist O, t채histame selle samuti t채hega l.

Juuni 1831 5. november 1879 Cambridge) oli 큄oti f체체sik ja matemaatik ning elektromagnetilise v채ljateooria rajaja.
J채ik keha on keha, mis vastastikm천jus v천i interaktsioonis teiste kehadega muudab oma m천천tmeid t체hisel m채채ral.
J천ujoon on joon, mille igas punktis elektriv채ljatugjatugevus on j천ujoonte arv pinna체hikusevuse vektor on puutujaks.

J천umoment on suurus, mis iseloomustab keha(de s체steemi)le m천juvaid j천ude ja millest s천ltub keha p철철rlemise muutus.
Jooksu kiirus on ilmselt suurem kui pingevaba k채imise oma, seega ei saa vaadata, et jalg v천ngub vabalt raskusj천u toimel.
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast.

J채rgnevas on k천ik f체체sikaliste suuruste t채hised esitatud kaldkirjas (italic), 체hikute t채hised aga p체stkirjas.
Jahuti - s체steemilt siseenergiat saav keha t철철tav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks.
Joonspekter - ei ole k천igi lainepikkustega valgusi ja spektroskoobis on n채ha eriv채rvilised jooned tumedal taustal.

Juhi takistus on 1廓, kui juhi otstele rakendatud pinge I V tekitab juhis voolu 1A. 7. Jada체henduse skeem ja seadused.
Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku.
J채rsk kasv ehk resonants. Kui v천nkumist kirjeldab siinus- v천i koosinusfunktsioon, siis on v천nkumine harmooniline.

Jadal체lituse korral on 체ks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab k천igil tarbijatel olema 체hesugune.
Jada체henduse korral on voolutugevus 체hesugune! I = I1 = I2 = ... = In Pinge jaguneb 체ksikute tarvitite vahel v천rdeliselt.
Joonpaisumine on parameeter, mis v채ljendab materjali 체he pikkus체hiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 째C v천rra.

Joulei - Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on v천rdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga.
Jupiteri magnetv채li on 20 korda suurem kui Maal ja kiirgusv철철ndid k체체ndivad pinnast ligi 8 miljoni kilomeetri kaugusele.
J채relikult koosluses on osakeste vahelised kaugused v채ga v채ikesed ning kooslusesse kuuluvad aatmomid m천jutavad teineteist.

Juhtme ristl천ikega on takistusel vastupidine seos, mida suurem on ristl천ike pindala, seda v채iksem on on juhtme takistus.
Jupiter on meie planeedis체steemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii j채rjekorra kui ka suuruse m천ttes.
J채igaks kehaks nim. sellist keha, mille k천ik osad on 체ksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole v천imalik.

J천umomendi ristkomponendi ehk j천u paralleelkomponendi m천ju kompenseeritakse laagrite(v천i m천ni muu telge kinnitav asi) poolt.
Jada체hendus e. j채rjestikku체hendus:체hendusviis mille korral k천iki seadmeid l채bib sama tugevusega elektrivool.
Juhi induktiivsus on v천rdne 1Henriga(1H), kui vooltugevuse muutumine 1A v천rra sekundis tekitab temas endainduktsiooni

Jahutamine n채iteks P채ikese madala aktiivsuse perioodidel 천huhoovustel ekvaatorile l채hemale nihkuda.
Jooniselt 1 on n채ha, et plaatlohel tekib kalduasetatud takistus, ning see takistus on suunatud 체lesse ja taha.
Joonkiirus - ringliikumisel l채bitud teepikkuse ja liikumisaja suhe, suunatud alati m철철da ringjoone puutujat.

Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul l채bitud kaare pikkus.
Jupiter on k천ige massiivsem planeet (318 Maa massi). P채ikesest asub ta 5,2 astronoomilise 체hiku kaugusel.
Jupiteri kiirus on 13.07 km/s 뿈 Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri

J채ikus on keha v천ime avaldada v채lisj천u deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses.
J천u천laks on siin j천u rakenduspunkti e. raskuskeset l채biva j천u m천jusirge ja v천nketsentri vaheline kaugus.
Jaotusfunktsioon ehk t천en채osusjaotus m채채rab 채ra juhusliku suuruse t천en채osuse vastavalt suuruse v채채rtustele.

Juhi elektritakistus on v천rdeline juhi pikkusega, p철철rdv천rdeline juhi ristl천ike pindalaga ning s천ltub juhi ainest.
Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral l채bib juhti vool tugevusega 1 amper.
Jupiter orbiit peaaegu ringikujuline (Veenuse ja Maa omadest siiski piklikum), ekvaatori kalle vaid 3째

Jupiter on koostiselt v채ga l채hedane algsele P채ikese udukogule, millest moodustus terve P채ikeses체steem.
J채채val r천hul on antud gaasikoguse ruumala v천rdeline absoluutse temperatuuriga V/T= const, kui p=const(V=constT)
J천uahel on elektriahel, mis 체hendab tarbijat pingeallikaga, j천uahela vool v천ib olla amprist kiloamprini.

J천upaariks nimetatakse kahte suuruselt v천rdset ning suunalt vastupidist j천udu , mille m천jusirged ei 체hti.
Juhi takistus on f체체sikaline suurus mis ise juhi m천ju suunatult liikuvatele laengukandjatele elektrivoolule.
Juhi takistus - Juhi omadus avaldada takistavad m천ju elektrivoolule, s천ltub juhtme pikkusest ja ristl천ikest.

J채채 sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termod체naamiline temp.
Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-v천i neeldumisjoonte kogum k천ik gaasilised ained madalal r천hul.
Joonspektrid koosnevad eriv채rvilistest nn. kiirgusjoontest tumedal taustal 19. Nim. joonspektri allikad.

Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks.
J채채 algtemperatuur on (miinus) -15겙C. Arvuta soojushulk, mis tuleks anda 300 grammile j채채le selle sulatamiseks.
Joliot - Curie t천estasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning s체nnib kaks kvanti.

Joonlaeng - Joonlaeng koosneb 체le pinna 체htlaselt jaotunud punktlaengutest, mis on asetunud piki joont.
Juhi induktiivsus - n채itab meile, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral 체hikuline voolu muutus.
J천udude jagamine on tinglik. See s천ltub meist, kumba neist j천ududest nimetame m천juvaks, kumba vastum천juvaks.

J채채kuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise j채채serva l채hedastes v철철ndites.
Joonkiirus - 횥htlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse ning aja jagatist joonkiiruseks.
Juhtideeks on asjaolu, et tiirlev elektron omab nii mehaanilist (impulssmoment) kui magnetilist momenti.

Jupiterit체체pi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid j채rjestatud P채ikesest kauguse kasvamise j채rgi.
J천u 체hikuks on njuuton ( N ). Kehas sisalduva aine hulk on selle keha mass . Mass on inertsuse m천천duks.
Juba sokrates on 철elnud, et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on m천천tmine.

Juhtmepoolist ehk m채hisest, mis on keritud 체hiselt raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele s체damikule.
J채igaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle m천juvate j천udude toimel ei muuda oma suurust ega kuju.
J천u 체hik on 1 J (d탑aul). 1J on selline t철철, mille teeb 1N suurune j천ud, nihutades keha 1m v천rra.

J천ujoon - Joon gravitatsiooniv채ljas, mille igas punktis on v채ljatugevuse vektor sellele puutujaks.
Jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri f체체sik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Joonkiiruse moodul on v천rdne aja체hikus l채bitud ringjoone kaarepikkusega e kaarepikkus jagada l 2 r ajaga.

Jupiteri l채bim천천t on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal v천imalik k채ia.
Juurutamisel on mopeedi j천u체lekanne, kus k채igukasti kastist veorattale (pea체lekanne) on kettajamiga.
J천udude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus r천hutab piirkiiruse c saavutamatuse n천uet.

Joonkiirus Joonkiirus on f체체sikaline suurus, mis n채itab l채bitud kaarepikkust aja체hiku kohta.
Jupiter on suurim planeet P채ikeses체steemis, 꺖 Jupiteri mass on Maa massist 12-45 korda suurem.
J천umoment on j천u ja tema 천la korruti. J천u 천lg on j천u m천jusirge kaugus keha p철철rlemisteljest.

Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti v천ib pidada.
Joonkiirus Joonkiiruseks nimetatakse keha poolt l채bitud teepikkuse (kaare pikkuse) ja aja suhet
Joonkiirus on hetkekiirus, mille suund muutub iga traiektooripunktis, kuid moodulid on v천rdsed e V=

Joonspekter - 체ksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril.
Juhi eritaksitus on v천rdeline ruutjuurega absoluutsest temperatuurist, s.t. kasvab temperatuuri t천ustes.
J천umasin ka termod체naamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks t철철ks.

Juhi takistus on 체ks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 체ks volt tekitab juhis voolu 체ks amper.
J채rjestikku l체lituseks ehk jada체lituseks.Kuna vooluahel ei hargne siis voolutugevus kogu ahelas on 체hesugune.
J천ujoon m천tteline joon, mille igas punktis on B-vektor (E-vektor) suunatud piki selle joone

Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper
Juhtide jada체hendus - tunnus : tarvitite 체hendamisviis,milles ei esine hargnemist,voolutugevus 체hesugune.
J천ujoon on m천tteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat.

Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus.
Juhi takistus on v천rdeline eritakistuse ja juhi pikkusega ja p철철rdv천rdeline ristl천ikepindalaga.
Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto .

Jupiter suurim planeet meie p채ikeses체steemis, madal temperatuur, palju kaaslasi, r천ngas
Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt.
J천umomendi t채his on M. J천u 천lg r on kaugus p철철rlemisteljest j천u m천jumise sihini (r = l . sin 慣 )

J천upaari momentvektor on vabavektor, mille v천ib vabalt paralleelselt iseendaga 체le kanda suvalisse punkti.
Joonkiirus - f체체sikaline suurus, mis v천rdub keha poolt l채bitud kaare pikkuse ja aja suhtega.
Joonspektrid on kordumatu individuaalsusega, mis v천imaldab teha kindlaks keha keemilist koostist.

Judamisi on 체hendatud mitu 체hesuuruse takistusega juhti, saab juhtide kogutakistuse arvutada
Juhi takistus on v천rdeline juhi pikkusega Juhi takistus on p철철rdv천rdeline ristl천ike pindalaga.
Juhtivustsoon valentstsoonile j채rgnev elektronidega t채itmata v천i osaliselt t채idetud lubatud

J천ud f1 on rakendatud absoluutselt j채iga keha punkti K, j천ud F2 aga punkti L, kuid j천udude
J천uimpulsiks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub j천u ja selle m천jumisaja korrutisega.
J천uimpulss kehale m천juva resultantj천u kui aja funktsiooni integraal 체le tema m천jumisaja.

Joondiagramm n채itab loendatud andmete jaotust ajas, hea kasutada trendide visualiseerimiseks
J채rsk k체lgtuule - l철철k tekitab k체lgkalde, mist천ttu mootorratas p체체ab p철철r- duda tuule poole.
Jooniselt on n채ha, et l채bitud teepikkused s on v천rdelised kaugustega r p철철rlemisteljest.

Juhtivuse temps천ltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp t천usuga suureneb juhtivus 2 korda.
J채rel edasi tagasi sama trajektoori m철철da, on tegemist v천nkliikumisega ehk v천nkumisega.
J천uks nimetatakse 체he keha m천ju teisele, mille tulemusel muutub vaadeldava keha kiirus.

Juhtvardad on selleks, et neelata suurem osa neutronitest ega lasta ahelreaktsioonil toimuda.
J채ikus - n채itab kui suur j천ud tekib kehas 1N j천u rakendamisel, et pikenemine oleks 1m.
J채tkuma seda nii nende tehnilise seisundi kui ka karmistuvate keskkonnan천uete t천ttu.

J채채tmete k채itlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid l천petavad.
J천ujoon on m천tteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektriv채lja tugevuse vektor.
Jalgratta raadius on 30 cm. Millise kiirusega s천idab jalgrattur, kui ratta p철철rlemissagedus on 4

J채medune volframtraat on vormistatud 체he v천i kahekordse spiraalina mahutamaks seda v채ikesesse ruumi.
J천gedel on parem kallas k천rgem, j채rsem ja tugevamini uuristatav, L천unapoolk vastupidi.
J천u 체hik - njuuton - on nimetatud klassikalise mehaanika rajaja Isaac Newtoni nime j채rgi.

Jada체henduse korral on mahtuvuse p철철rdv채채rtus v천rdeline 체ksikute mahtuvuste p철철rdv채채rtuste
Japetusel on palju kraatreid, ta koosneb peamiselt j채채st ja on kujult ebas체mmeetriline.
Jooniselt on n채ha, et laineharjad ja 뱎천hjad liiguvad seet천ttu kiirusega v paremale.

Joonkiirus suurus, mis v천rdub kaare pikkuse ja selle l채bimiseks kulunud aja suhtega.
Jupiteri ruumala on 1321 korda suurem kui Maa ruumala, kuid selle mass on vaid 318 korda suurem.
Jalgpallis철철du m천ju - vastasm천ju energia kulub 채ra sel hetkel, kui v채ravavaht ta kinni p체체ab.

Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline.
Jupiteri l채bim천천t on umbes 143 000 km. Jupiteril nagu k천igil hiidplaneetidel puudub tahke pind.
J천uks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikust m천ju.

Juba 9 - aastaselt tegi ta p채iksekella,kraapides sulenoaga tasasele kivile m채rgid.
Juhi takistus on 1 oom (1꽗), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A.
Just tehnika on 체hendusl체liks inimese ja looduse vahel. M천jutus toimib m천lemas suunas.

J채ik keha - keha, mis teiste kehadega vastasm천jus olles j채tab oma m천천tmed muutmata.
Jupiteri mass on 2,5 korda suurem kui k천igi teiste P채ikeses체steemi planeetide kogumass.
J천umoment - f체체sikaline suurus, mis arvuliselt v천rdub j천u ja j천u천la korrutisega.

Juhtivuselektronid on valentselektronid, mis v천ivad vabalt liikuda kogu metallt체ki ulatuses.
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum.
J천uks nimetatakse elektromagnetv채ljas liikuvale elektrilaengule m천juvat j천udu.

Jupiter on k천ige kiiremini 체mber oma telje p철철rlev planeet P채ikeses체steemis.
J천ujooned on inimese poolt v채lja m천eldud abivahendiks elektriv채lja kirjeldamisel.
J천uks nimetatakse 체he keha m천ju suurust j천ud F 1N vedrud체namomeeter teisele.

Joonkiirus - f체체sikaline suurus, mis n채itab l채bitud kaarepikkust aja체hiku kohta
Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus
Juhtimise kvaliteet Ettev천ttes on 3. Ametialase t천usu v천imalus Kuna reeglid pigas.

J채채val ruumalal on entroopia muut monotoonselt kasvav funktsioon s체steemi siseenergiast.
Jada체henduses on takistite kogutaksitus v천rdne 체ksikute takstite takistuste summaga.
Juhtide r철철p체hendus - tarvitite 체hendamisviis, mille puhul vooluring hargneb ja siis uuesti

J천ujooned on jooned, mille igas punktis elektriv채ljatugevuse vektor on puutujaks.
J천umoment loetakse positiivseks siis, kui keha p철철ratakse kellaosuti suunas.
J채rgneva 3 - 4 miljardi aastaga j천udis planeet Maa oma t채nap채evasesse olekusse.

J채채aeg - p채ikesevalgus ei p채채se atmosf채채rist sisse ja temperatuur langeb.
J천u ristkomponendid on vektorid: Fi =Fx i ja Fj =Fy j, kus i ja j on telgede 체hikvektorid,
J천u t철철ks nimetatakse j천u teepikkuse ja nendevahelise nurga koosinuse korrutist.

J orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest.
Juhi eritakistus on v천rdne 1m pikkuse ning 1 mm ristl천ike pindalaga juhi takistusega.
Juhi takistus juhtivuse p철철rdv채채rtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus

Juhi takistus on v천rdeline tema pikkusega ja p철철rdv천rdeline ristl천ikepindalaga.
Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest.
Just elektriv채li - valguslaine elektri- ja magnetv채lja muutused toimuvad samas faasis.

J천umasina v천imsus on nii t체hine, et selle arvel ei saa panna t철철le 체htki mehhanismi.
Juba 천htul on planeet k천rgel taevas, kus atmosf채채ri segav m천ju on v채ikseim.
Juhi elektritakistus f체체sikaline suurus, mis iseloomustab juhi m천ju elektrivoolule.

J채채kproduktid - tuhk,poolkoks M체rgised혻ained Aheraine혻m채ed Maapinna혻vajumine?
c
J채ide on Eesti teedel talvel 체sna tavaline, aga sageli ka ohtlik n채htus.
Joonkiirus Ringliikumisel l채bitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe.

Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti.
Jupiter on 체ks neljast planeedist, mis koosneb peaaegu tervenisti gaasist.
J천umoment on suurus, mida kasutatakse j천u p철철rava toime iseloomustamiseks.

Joul - lenzi seadus-k천rvaliste j천udude t철철 muundub soojusenergiaks.
Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss m채채ramise t채psuse ja maksumuse vahel.
Joonkiiruse vektor on suunatud igas ringjoone punktis piki sinna t천mmatud puutujat.

Juhi takistus on suurem, mitu korda? Esimese juhi takistus on suurem, 20 korda.
Juhtivus - ja valentselektronid: juhtivuse m채채ravad vabad laengukandjad.
J천ujoon - kujutletav joon magnetiliselt p천hjapooluselt l천unapoolusesse.

Jada체henduses on ahela kogutakistus v천rdne k천igi juhtide takistuste summaga.
Joonspekter t채hendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid.
J채채val ruumalal on antud gaasikoguse r천hk v천rdeline absoluutse temperatuuriga.

J천ud fl on keskt천mbej천uks Fk ja osake liigub selle j천u m천jul m철철da
J천umoment on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab j천u p철철ravat m천ju.
J천uv채li - on selline v채li, kus kehadele m천jub igas ruumipunktis j천ud.

J천u천lg on l체him kaugus p철철rlemiskeskpunktist kuni j천u m천jusirgeni.
J1650 on t천en채oliselt tekkinud 채rap천lenud t채he kokkut천mbumisel.
Jumaliku loomis - akti v천imalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud.

J천umoment on j천u v천ime p천hjustada p철철rlevat liikumist 체mber punkti.
Jadal체lituse korral on meil 체ks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring.
Jada체hendus - elektritarvitid 체hendatud omavahel jadamisi e j채rjestikku.

Joonkiirus - 체htlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t]
Jupiter on P채ikeses체steemi planeetidest k천ige suurem ja massiivsem.
Jupiteri k천rval on Maa imev채ike, kuid m채rkimisv채채rselt suurema tihedusega.

Joonkiiruse on nurkkiirus seotud ka ringliikumise sageduse ja perioodiga.
J채reldusi tehes on tuumaenergia kasutuselev천tt toonud rohkem kasu kui kahju.
J채relikult koguvoog on ainult l채bi kahe p천hja S Vastavalt Gauss셢 teoreemile.

J채채 sulamine on 체ks tavaline n채ide protsessist, milles entroopia kasvab.
J천u 천laks nimetatakse j천u m천jumise sihi kaugust p철철rlemis- teljest.
J천u천lg - j천u m천jusirge ja p철철rlemistelje vaheline l체him kaugus.

Juhi elektrimahtuvus - juhi laengu ja tema potensiaali suhtega m천천detav suurus.
Juhvtivuselektronide arv on v천rdne 얷ukude arvuga ainult puhastes pooljuhtides.
Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral.

J천u v채채rtus on v천rdeline voolutugevuse, juhipikkus ja nurga siinusega.
J천umoment on see p천hjus, mis muudab keha impulsimomenti d L / dt = M
Joonkiirus v on v천rdne nurkkiiruse ja p철철rlemisraadiuse korrutisega.

Joonspekter on aine 쐓천rmj채lg, seda ei saa teistega segi ajada.
Juhtideks on k천ik metallid, happed, soolad ja leelised vesilahused.
Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida.

Juhtvarrastest on tavaliselt uraani isotoobid v천i plutooniumi isotoobid.
J채rsul p철철r - Seet천ttu tekib j채채tunud kohti, mis on eriti ohtlikud.
J채채val temperatuuril on antud gaasikoguse r천hu ja ruumala korrutis konstantne.

J천umoment J천umomendiks nimetatakse j천u ja j천u 천la korrutist.
J천umoment - J천umoment on j천ud mida rakendatakse p철철rdliikumises.
Jalgratturi liikumisv천rrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht ajahetkel t=4 s

Joonkiirus on ringliikumisel l채bitud teeikkuse ja liikumisaja suhe.
Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus v천i neeldumisjoonte kogum.
Juhtide jada - ja r철철p체hendus . Takistuse kohta valemid ja 체hikud.

Jupiteri r천ngad on 채hmased ja tumedamad, v채iksemad kui Saturni r천ngad.
J채채val r천hul on antud gaasikoguse ruumala ja temperatuuri suhe j채채v.
J채채vuse seadus - elektriliselt isoleeritud s체steemi kogulaeng on j채채v

Jada체henuse korral on elektritarvitid 체hendatud jadamisi ehk j채rjestikku.
Jaotuse aluseks on see, kuidas ja millised soojusn채htusi kirjeldatakse.
Juba binoklis on nad m채rgata heledate t채ppidena kahel pool planeeti.

Jupiter on Maa suurusest 11,2x suurem ning mass aga 318x suurem.
Jupiter on viies ja suuruselt suurim planeet p채ikeses체steemis.
J천u joonel on ka suund, mis 체htib B-vektori suunaga antud punktis.

Jada체henduse korral on elektritarvitid 체hendatud jadamisi e. j채rjestikku.
Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi v채henemine.
Joonspekter on spekter n채itab, millistest asjadest valgus koosneb.

Juhi takistus on 1 꽗, kui pingel 1V l채bib seda vool tugevusega 1A.
Jupiteri l채bim천천t on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal.
J채rgmistel joonnistel on n채idatud rist- ja pikilainete tekkimist ja levikut.

J채채val ruumalal on antud gaasikoguse r천hu ja temperatuuri suhe j채채v.
J천u 천lg on l체him kaugus rakendatud j천u ja toetuspunkti vahel.
J천ujoonel on ka suund, mis 체htib B-vektori suunaga antud puntis.

J천u천lg on kaugus p철철rlemistelje ja j천u m천jumissirge vahel.
Joonkiirus on suunatud m철철da puutujat ning on risti raadiusega.
Joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon.

Jupiter l채bim천천t 142 800km, kaugus p채ikesest 778 milj.
Jaotatakse ioon - , aatom-, molekul- ja metallilisteks kristallideks.
Jzivb0zxgvyaic5xy77jgndmz9cuuq - fwXx3HofCli&sig=AHIEtbSYX_o7MFTFXDUG1G5RISQcCSjSEw

J채채va kiiru - sega v0. Loeme 체he nendest tinglikult liikumatuks.
J천ujooned on paralleelsed ja sirged, mille vahekaugus ei muutu.
Joonkiirus - ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks.

Juhtivuselektron valents elektron mis v천ib aines vabalt liikuda.
Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit.
J채tab on tekkinud mahaj채채vatest h천천guvatest gaasidest.

J채채vat klemmipinget on v천imalik s채ilitada ergutusvoolu I e muutmisega.
J천ujoonte tihedus on suurem seal, kus elektriv채lja tugevus on suurem.
Juhtivustsoon - valentstoonile j채rgnev t채itmata lubatud tsoon.

Jupiter on P채ikese massist ligikaudu 1000 korda v채iksem.
Jupiteri mass on suurem kui k천igi teiste planeetide mass kokku.
J천u m천jusirgeks nimetatakse sirget, mille peal j천uvektor asetseb.

J천u 천laks - nim. j천u m천jusirge kaugust p철철rlemisteljest.
J채ik keha millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad.
Joonkiirus l채bitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t

Jupiter - kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto
Jupiter on 2,5 korda teistest planeetitest kokku raskem.
Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning v채lgunoolte pilte.

J채채 sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 째F ja vee keemispunkt
J천u 천laks on j천u kandesirge kaugus vaadeldavast punktist.
J천u 천lg j천u m천jusirge kaugus p철철rlemis punktist.

Juhi takistus on p철철rdv천rdeline juhi ristl천ike pindalaga.
J채rgmise kaaslase - Europa pind on seevastu sile ja detailivaene.

Jada체lituse puhul on pingelangus ahelas k천ikidel osades erinev.
Juhtimisv천tete 천ppimisel on oluline, et nn. standardinimese m천천tmeid.
Jupiter on P채ikesest viies planeet ja kaugelt suurim.

Jupiteri tihedus on Maa r체hma planeetidest tunduvalt v채iksem.
J채semed on andnud enda soojuse 채ra toatemperatuurile.
J천u천lg on pikkus toetuspunktist j천u m천jumissirgeni.

Joonspekter - mustal taustal 체ksikud v채rvilised jooned.
Juhi takistus on 1oom kui 1V pinge tekitab selles 1A voolu.
Juhtivustsoon - elektrontsoonile j채rgnev t채itamata tsoon.

J채ikus Iseloomustab keha pikenemist j천u m천jul.
J천umoment - J천umoment M on j천u ja tema 천la korrutis.
Jada체hendus - Jada체henduse korral elektrivoolei hargne.

Jupiter on k천ige suurem planeet P채ikeses체steemis.
J채채b p체sima - seda nimetatakse k체llastunud aurur천huks.

J천u projektsioon on v천rdne nulliga kui see on risti teljega.
J천u 천lg - j천u m천ju sirge kaugus tasakaaluasendist.
J천ujoon on kujuteldav joon, mis n채itab v채lja kuju.

Jaotatud j천ud on j천ud, mis rakendub keha igale punktile.
Joa katkemine on tingitud sellest, et juga langeb vabalt.
J채rsku ees on ? Aga need pole vist piisavad p천hjused.

J천ujooned on kinnised, ilma alguse ja l천puta jooned.
J천uks nimetatakse 체he keha m천ju teisele kehale.
J천umomendi si - 체hik resultant,mis m천jutab i-ndat keha.

Joonistel xx - xx on toodud m천ned kristallide n채ited.
J천uimpulss on m천juva j천u ja m천jumise aja korrutis.
Juhtideks on vabad laengud, vedelikus vabad ioonid.

Juhtivustsoon - Keelutsoonile j채rgnev t채itmata tsoon.
J채채val temperatuuril on moleklulide keskmine kiirus muutumatu.
J천umomendi t채his on M ning 체hik [Nm] Newton korda meeter.

J천umoment on maksimaalne (Mmax), kui 慣 = 90o. Siis
Jaotatud j천ud - m천jub mingile pinna v천i ruumi osale.
Joonte intensiivsus t채he atmosf채채ri tingimused- temp.

Jupiter on midagi t채he ja planeedi vahepealset.
J채nes - Kapp, K. 2009. 횆ike ja eksiarvamused.
Jahtumine on sel juhul tavalisest palju v천imsam.

Joonkiirus teepikkuse l ja aja t suhe v= l / t
Joonkiirus - l채bitud kaarepikkus aja체hiku kohta.
Joonspektril on mustal taustal 체ksikud valgusribad.

Jupiter on P채ikeset viies planeet ning suurim.
J채ikusteguri t채his on k ning 체hik [N/m]-Newtonit meetris.
J채채vad n - pooljuhti ja see laadub negatiivselt.

Joonspekter - eri v채rvi jooned tumedamal taustal.
Joonspekter - koosneb 체ksikutest lainepikkustest.
Jupiteri orbiit on P채ikesest 778,330,000 km kaugusel.

J채채val temperatuuril on r천hk ja ruumala p철철rdv천rdelised
Joonspektrid on seega 체ksikute aatomite spektrid.

Juhtide lisamisel traat pikeneb, takistus suureneb.
Juhtumi kohta on Raudsikul 10 tundi videomaterjali.
Ufo
Juulist 2009 on suitsuandur kohustuslik ka Eestis.

J천uimpulss on j천u ja tema m천jumisaja korrutis.
Jood on kilpn채채rme hormooni koostisosa.

Jupiter on P채ikeses체steemi suurim planeet.
Jupiter on esimene ja k천ige suurem planeet.
J채rgnevalt nihuta - P채rast seda lastakse 천hk v채lja.

J천umoment j천u천la ja j천umooduli korrutis
Jaotatud j천udu nimetatakse ka jaotatud koormuseks.

Joonistatud joont nii t채histatakse katoodikoiba.
Jupiter hiid - planeet ja tal puudub tahke pind.

Jupiter on k천ige suurim hiidplaneetidest.
Jupiteri magnetv채li on umbes 14 korda suurem kui Maal.
J채rel edasi - tagasi sama trajektoori m철철da.

Jood - 131 poolestub 8 p채eva jooksul.
Joule j채rgi on nimetatud energia체hik d탑aul.
Juhan liivi nim. Alatskivi Keskkool F체체sika

Jood on tugev oks체deerija Kasutamine
J채ikusteguri 체hikuks on 1 N/m. deformeerivale j천ule.

J천uimpulss on v천rdne keha impulsi muuduga.
Juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga.

Juhtude s체steemil on v천ime hoida elektrilaengut.
Jupiter - 12 aastat. Saturn- 30 aastat.
Just niisugune on olukord valguse kasutamisel.

J천umoment j천u ja j천u 천la korrutis.
Joonkiirus - ringjoonel liikumise kiirus.

Jupiter on neist esimene ja ka suurim.
J채채vus t채hendab j채채da muutumatuks.

J천uliigi baasil n채iteks elastusj천u abil.

Joonise servani on 500 miljonit valgusaastat.
Juhi takistus on v천rdeline juhi pikkusega.
Jupiter on vaadeldav enamuse aastast.

Jupiteri magnetv채li on 20 korda tugevam kui Maal.
J채tta r - iga v천rreldes arvestamata.

J천umoment - j천u ja tema 천la korrutis.
J천umoment on j천u ja j천u천la korrutis.

Jahtumine on keha temperatuuri langus.

Juhtumid on l천ppenud looma surmaga).
UFO
Jupiter on viies planeet P채ikesest.

J채ikus k on v천rdetegur, mis iseloom.
Jupiter on suurima massiga planeet.

J천ujooned - 체ksteisega paralleelsed.

Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline.



Jupiter - v채hemalt 63 kaaslast.


J천ujooned on sellel paralleelsed.
Vote UP
-1
Vote DOWN
J채채 sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg j채채 sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25.Aurumine on n채htus, mille korral aine muutub gaasiliseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
J채rsakrand on murrutatud alusp천hja kivimitesse v천i Kvaternaari setetesse, eristatakse pankranda ja astangranda.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Juhi takistus on v천rdeline juhi pikkusega, p철철rdv천rdeline selle ristl천ike pindalaga ning s천ltub juhi ainest.
Vote UP
-2
Vote DOWN
J천u체hik on 1 N m mass (1 kg) g raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib h천천rdumine? H횛횛RDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikm천ju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta 체les lahtrisse(v채hemalt 3 t채hte pikk).
Leksikon p천hineb AnnaAbi 천ppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 m천istet) p천hineb annaabi 천ppematerjalidel, seet천ttu v천ib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord v천id teenida kuni 10 punkti.

Suvaline m천iste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 p채evane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 p채eva mureta

5.85궗

3.9궗

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto