Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine pingeprobleem. Sindi alajaamas pinge 247,42 kV, Paide alajaamas 249,83 kV ja Kiisa alajaamas 258,13 kV. Kõik need on alla lubatava taseme ning vajavad kompenseerimist.
Juhuslikud on need sündmused, mis katse tulemusena võivad toimuda või mitte toimuda. Juhusliku sündmuse toimumist iseloomustatakse sündmuse toimumise tõenäosusega P(A). Ühe katse puhul on sündmuse tõenäoses selle sündmuse toimumise võimalikkuse mõõduks.
Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja kandekonstruktsioonidega. Jaotla iseloomulikuks konstruktsioonielemendiks on kogumislatid.
Jaotla – jaotusseade – rajatis mis hõlmab lülitusseadmete juurde kuuluvate juhtimis, mõõt -, kaitse ja reguleerimisseadmetega ja on ette nähtud kasutamiseks elektrienergia genereerimiseks ülekandel , jaotamisel ja muundamisel.
Jahutusagent – vesi, õli või gaas voolab patareis olevates jahutusplaatides. Kõrgetemperatuurilisi kütuseelemente jahutatakse õhuga ja endotermiliste kütuse reformimise (muundamise) reaktsioonidega.
Joon1 — 2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2. 2—3 auru täielikku isobaar- isotermilist kondenseerumist kondensaatoris.
Jaotusalajaamad on enamasti kinnised kiosk- ja komplektalajaamad või lahtist tüüpi mastalajaamad. Kinniseid alajaamu rajatakse linnadesse ja tiheda asustusega piirkondadesse.
Jõed on väikese vooluga, saab jõgedele rajada minihüdroelektrijaamad, mis on lihtsa ehitusega, väga töökindlad ja tavaliselt üle 50-aastalise töökindlusega.
Jõu trafo – liikuvate osadeta el seade , mis edastab primaarmähiste vahelduvvoolu energia ühele või mitmele sekundaarmähisele elektromagnetilise induktsiooni kaudu.
Jooniselt 6 on näha, et isegi Estlink 1 lisandudes jäävad kõikide teiste alajaamad pinged normi piiridesse. Madalaim sõlmepinge on Kiisa alajaamas, kus on 326,34 kV.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jaotusalajaama madalpingejaotla on enamasti lahtrite arvult ja mahult tunduvalt suurem kui keskpingejaotla. Suurte alajaamade jaotlad on nii kesk- kui madalpingel tavaliselt kahesektsioonilised. Normaalskeemi kohaselt töötavad kahesektsioonilises alajaamas madalpingesektsioonid lahus, kuid jääb võimalus ümberlülitusteks, mille tulemusena viiakse koormus ühelt trafolt teisele.
Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV.
Juushüdromeetrite puhul on hüdromeetri tundlik element millena kasut hüdroskoopsetest materjalidest niite, millel on omadus õhu niiskuse muutumisel muuta on pikkust.
Joon1 — 2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub annavad soojust ära ja võtavad seda vastu.
Järsk reaktiivvõimsusvajadus on väiksem probleem kui järsk aktiivvõimsusvajak kuna seda on võimalik kompenseerida generaatori ergutusvoolu suurendamisega.
Juhuslikuks ehk stohhastiliseks protsessiks nimetatakse protsessi, mida ei ole võimalik täpselt ette prognoosida.
Juhtalajaam – valvega alajaam , milles juhitakse kaugjuhitavaid alajaamu Sateliitalajaam - kaugjuhitav alajaam.
Jooniselt on näha, et põhilise osa moodustab lämmastik, seega on koldegaasid õhuga üpris sarnased.
Jooniselt 12 on näha, et sellise koormuse lisandudes langevad pinged väga palju alla lubatud piiri.
Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit.
Juhtimiseks on vaid selleks otstarbeks loodud laivõrk, mille eest hoolitseb EE Televõrk.
Järjest enam on keskpingevõrkudes hakatud kasutama komposiit- ehk polümeerisolaatoreid.
Jõukilp – mis on ühepoolse teenindamisega; 8. Suure võimsusega elektritarviti.
Jooniselt 5 on näha, et pinged on normaalsed. Aktiivkaod antud võrgus on 19,6 MW.
Juhule on kirjanduses [31…36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid.
Jooniselt 3 on näha, et kõikide sõlmede pinged on normi piirides.
Jooniselt 8 on näha, et Harku-Balti liin lahendab pingeprobleemi.
Jagunevad gaas - , aur ja vedeliktermomeetriteks (tm). Maht suur.
Jooniselt 1 on näha, et kõik piged on normi piirides.
Juhtimisskeem on toodud lisas 2. 8. ENERGIAKULU
Jääs on laengu kandjateks prootonid.
Jämedalt on see kadu sama suur, kui
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jaotuskõvera näide on esitatud joonisel 4.4. Juhusliku suuruse arvkarakteristikud Jaotusseadus iseloomustab juhuslikku suurust täielikult.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun