- J tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

Joonestamise ajal on soovitatav joonist aeg-ajalt, nii 5 kuni 10 minuti tagant salvestada ja seda on tingimata vaja teha käsuga QSAVE (ikooniga!) enne suuremaid ümberkorraldusi joonises, sest võivad esineda elektrikatkestused (aitab UPS kasutamine) aga ka programm võib “kinni joosta” ehk “hanguda”, eriti siis, kui korraga on avatud mitu erinevat liiki programmi või tahetakse varjutada (käsk SHADE) suuremat, näiteks paarikümne MB suurust programmi väikese mälumahuga, alla 12 GB, arvutis.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonejämedus on sisuliselt joone laiuse tagamine kuvamisel või printimisel, kusjuures nii saadud joone laius ei sõltu selle joonega kujundatud objekti suurendamisest ega vähendamisest. NB! Peab aga kohe ütlema, et joonejämeduse seadistused mõjuvad vaid „null-laiusega” joontele, s.t. joontele, mille matemaatiliseks laiuseks on „null”. Nii saab näiteks FILL/OFF juhul kuvada laiade joontena käskuga PLINE joonestatud joonte äärejooni, nagu seda ka eespool

ÜLESANNE III KLAMBER

Järgmistes ridades on toodud teave arvutisse eelnevalt paigaldatud AutoCAD- programmdest ja nendest programmidest üle võetud tööala seadistused, nagu ikoonid, materjalide teegid jne. Iga sellise rea järgi on kirje „Migrated from AutoCAD...” , millistest vanematest, paigaldatavas arvutis olnud AutoCADidest on need üle võetud Edasi on read: Save Current As... – anda salvestamisel kasutatavale tööalale nimi; Workspace Settings.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonpinnad - koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

Joonetüübiga on lähedalt seotud joo- nekaal, mida saab vajadusel häälestada rippmenüü Format valikust Lineweight… avatava dialoogaknaga (vt. joonis 9), mis on avatav ka käsuga ‘LINEWEIGHT. Joonekaalu abil saab näidata joonele pak- sust, seda nii ekraanil (valikuga Display Lineweight) kui ka prinditud joonisel.

AutoCad I

Joonestusvälja parem - ja alaserval on liugribad joonise nihutamiseks joonestusvälja suhtes, sest joonis võib põhimõtteliselt olla joonestusväljast märksa suurem, ja temast võib siis parajasti olla nähtav vaid (väike) osa. Joonist võib joonestusvälja suhtes nihutada ka standardsel ikoonijadal asuva

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Järgnevad päringukäsud on käivitatavad rippmenüü Tools valikuga Inquiry ► avatavast alammenüüst. Käsk ‘STATUS annab mitmesugust statistilist teavet joonise kohta (terve rea süsteemi- muutujate jooksvad väärtused). Käsuga ‘LIST küsitakse infot jooniselt valitud objekti(de) kohta.

AutoCad I

Jäme kriipsjoon – joone pikendus; peen kriipsjoon – piirjoon.

ÜLESANNE IV KANN

Joonejämedus – etteantult seadistatud joone laius käsuga LINEWEIGHT; see joonejämedus on kasulik joonise väljastamisel, erinevate mõõtkavadega, sest nüüd ei sõltu väljastatava joone laius sellest, kui suurelt antud kujundit väljastatakse.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonestamise alustamisel on koordinaatide alguspunktiks joonestusvälja vasak alanurk; X- koordinaadi suund on paremale, Y-koordinaadi suund on üles ja Z-koordinaadi suund on joonisest välja, kuvarist joonestaja poole.

Arvutigraafika I TIHEND

Joones - tatakse vaid igale sirglõigule rööpne lõik, mis on sama pikk kui alglõik (iga sirglõik on vaja omaette valida!). Pinnale rööpse pinna kujundamiseks kasutada käsku SURFOFFSET.

ÜLESANNE IV KANN

Jdlg - sirged,nimetatakseteljestikujilgkolmnurgaks. UUlunuton teljestikujilgkolmnurkteravnurkne $oon.6.10).Telgederistprojektsioonideseose teljestiku jdlgkolmnurgagaannab jdrgmine lause.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

Järgmisena on vaja arvutile "selgeks teha" uue joonestusvälja tinglik suurus nii, et joonestusväljal kuvataks kõik joonestatavad objektid, seda tehaks suurendamise

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonestamisel – rõhtsuunaline samm – pool telliskivi pikkust (koos vuugiga 12.5 cm), püstsuunaline samm –telliskivi kõrgus (koos vuugiga 6.5 cm)

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonekaalu laius on valitav ripploendibok- sist Lineweights, aga veelgi kiiremini saab seda teha ikoonilati Object Properties aknalt Lineweight Control.

AutoCad I

Joonestamise tööala on nihutatud vasakule (ülespoole kuvari ülaservast nihutada ei saa, sest hiirenoolt ei saa nihutada kuvari kuvamispiirkonnast välja)

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonpinnaks nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega.

II kontrolltöö küsimused vastustega

Joonise fail on avatud, siis selise joonise nime muuta ei saa; tavaliselt annab arvuti sellistel juhtudel hoitatuse ja eirab muutmise soovi).

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonisesse on laaditud veel lisaks kaks jooneliiki – CENTER ja kriipsjoon DASHED ja pinnalaotuses kasutatav murdejoon PHANTOM)

Arvutigraafika I TIHEND

Joonestusvälja servadel – nii vasakul kui ka paremal poolel püstsuunalisena või ka rõhtsalt joonestusvälja ülaserva kohal.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Jooksev – parajasti kasutatav; näiteks jooneliik, kiht, kõrgus, vaade, vahekujutis, värvus, vms.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joont null - laiusega joonena, laia joonena käsitletakse seda joont vaid kuvamisel ja printimisel,

ÜLESANNE III KLAMBER

Järjes – teine U sisestamine kustutab eelviims, kolmas – eel-eelviimase jne. Tegevuse) .

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonestamine on paljuski sarnane käsu LINE täitmisega, aga siin on ka rida muid võimalusi.

AutoCad I

Joon np on ehitatud rööpsena abijoone BC suhtes (OFFSET) ülespoole, 20 mm kaugusele.

ÜLESANNE IV KANN

Joonised 32 – 40), kus süsteemimuutujate nimetused jäeti lühiduse huvides teatamata.

AutoCad I

Järgnevateks argumentideks on käsu operandid, nii nagu konkreetse käsu täitmine parajasti nõuab.

Autocad II

Joonestamiskäske on sobiv käivitada rippmenüü Draw valikutest või ikoonilatilt Draw.

AutoCad I

Joonpind - pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon.

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

Jooneliik center on joonisesse laaditud ja mida sellega edasi teha:

Arvutigraafika I TIHEND

Järgmises tabelis on rea lõpus sulgudes toodud põhimuutuja OSMODE

Arvutigraafika I TIHEND

Joonestamise tööala on kokkusurutud paremalt ja alt päris väikseks

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonestuspakett autocad on ühilduv paljude teiste tarkvarapakettidega.

AutoCad I

Jiilje on samav66meeelmisespunktis (3.5) Joon.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

Juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus.

Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

J o on 5 . .1 7 paiknemise jdrjekonas.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

J o on .5 .1 6 l6ikepunktidega3 ja 4.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

Joonestamine on võimalik kõikides suundades.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Joonestamise tööala on nihutatud alla paremale

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Jektiks – nimeliseks blokiks.

AutoCad I

Järgnevatena – valikutele A või R

ÜLESANNE I PINNATÜKK

-1

Joonestusprogrammi autocad - 19.0 avamiseks (Märkus. Juhendis ei kasutata omal ajal Milleniumi-hullustusest („2000-

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

juutlus – juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti