- J tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

Jõe geoloogilis – geomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi–, lammi– ja soodisetted.

Maateadus

Jää sula - misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene – tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.

Mullateaduse kospekt

Järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500…700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid.

Pärandkoosluste loomastik

Jugavoolud on mõne km paksused, kuid pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Joonase lähetamise on kindlasti üks suurejoonelisem teos Eesti muusikaajaloos.

Rudolf Tobiase ja Miina Härma elulootutvustus.

Joonase lähetamine on kirjutatud Prohvet Joona raamatu põhjal.

Rudolf Tobiase ja Miina Härma elulootutvustus.

Järve pindala on 36.59 km², vee hulk 2.36 km³, kaldaulatus 70.48 km. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Totak ) Telemarki maakonna suurim järv on Nisseri järv, pindalaga 76.30 km², vee hulk on 7.19 m, suurim sügavus 234 m. Järv kuulub Arendali vesikonda.

Telemarki maakond, Norra

Jõe vesikonnas on jõed, mis toidavad ühte maakonna suurimat järve Norsjo’t. Samas vesikonnas on ka Totak’i järv, mille kõige sügavam punkt on 306 m sügavusel ja mida loetakse 10. sügavaimaks järveks Norras.

Telemarki maakond, Norra

Juurdeviimine mulda – sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.

Mullateaduse II. KT

Järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee – 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised – kustunud vulkaanide koonustes.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.

Veesilmade aastaringne hooldus

Jason - 2 jälgib maa- ja merepinda kolme kilomeetri täpsusega ning mõõdab sealt tulevat kiirgust paljudel lainepikkustel. Tiiru ümber Maa teeb satelliit saja minutiga.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Jääkprodukt - praak kuivatatakse ja granuleeritakse loomasööda lisandiks 200 00 tonni aastas.Tegemist on keskkonnasõbraliku ja energiasäästliku klassikalise, kuid ülipuhta

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

Juugendstiil - 19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil.

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

Juttselg - hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest.

Puisniitude loomastik

Jäänuahelik – Liustik kulutab liikumisel oma orgu U-kujuliseks, ning kahe liustikuoru kõrvutiasetsemisel võib nii moodustada väga teravatipuline UU ahelik.

Maateadus alused

Joone pikkus on kaardilt mõõdetud punktide A ja B vaheline kaugus, mis on kaardi mõõtkava arvestades teisendatud joone pikkuseks looduses.

Maamõõtmise alused: Laboratoorne töö nr 3

Jugavool - rossby lainetega kaasneb kitas sooja ja külma õhu kokkupuute vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks.

Eksami materialid

Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel.

Puisniitude loomastik

Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega.

Mullateadus

Jäide e. kiilasjää – võib tekkida siis, kui talvel järgneb külmale sulailm ja kui õhk on veeaurust küllastunud.

Meteoroloogia konspekt

Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas.

Mullateadus

Jäävihm – koosneb väikestest läbipaistvast kõvast jääst terakestest, mis kõvale pinnasele langemisel hüplevad.

Meteoroloogia konspekt

Jahiloom on ta ka Eestis, kuid metskitseasurkonna plaanipärane majandamine meie looduses on üsna komplitseeritud.

Pärandkoosluste loomastik

Järgnesid riigi - (kroonu) mõisad, mis moodustasid ligi 10% suurmaavaldusest, teiste mõisate osatähtsus oli väiksem.

Maakorraldus

Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega.

Maateadus alused

Järveindikaatoriks on valge vesiroos, sest see vajab kasvamiseks palju toitaineid, seega on järv väga toitainete rikas.

Hüdroloogia materjalid

Juhib s - lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse, et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Juttselg - hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir.

Puisniitude loomastik

Jää sula - misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja

Mineraloogia kontrolltöö

Jääaja tekkeks on tarvis ka polaaraladel mäestikulisi alasid, kuna merest ei saa liustik algust saada.

Maateadus alused

Jämedateraline ehk jämedakristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on üle 5 mm. Nt gabro.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Järjenstratigraafia – Veetaseme muutumisel ajas vahelduvad ka setete liigid, mis ühte kohta settivad.

Maateadus alused

Joonperspektiiviks nimetatakse nähtust, kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus.

Kompositioon maastikukujunduses

Järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne.

Puisniitude loomastik

Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest.

Mullateadus

Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus.

Mullateaduse eksam

Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad.

SOOTEADUS

Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul.

Savimineraalid ja mineraalid

Jääaegadele on iseloomulikud mitte külmemad talved, vaid jahedamad suved.

Maateadus alused

Järva - Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel.

Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla

Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega.

Puisniitude loomastik

Jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised.

Mullateaduse eksam

Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat.

Mullateadus

Jnekõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

Jääsetted - P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen.

Mullateaduse eksam

Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast

Mullateaduse üldosa

Jõesäng on süvend orupõhjas, mida mööda voolab vesi.

Hüdroloogia materjalid

Juurdeviimine mulda – sõnnik (40 bioloogilistest tingimustest.

Mullateaduse teine töö

Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused.

Puisniitude loomastik

Juttselg - hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks.

Puisniitude loomastik

Jahedaveelised – maksimaalne veetemperatuur 14-17 C

Loeng Vooluveekogude elustik

Jänesekapsa - naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind.

Mullateaduse III KT

Jardangid – liiva poolt kulutatud kivivormid.

Maateadus alused

Jääaeg on ebanormaalne nähtus maa ajaloos.

Maateadus alused

Jätkusuudlik maakasutus – definitsioone palju erinevaid.

Mullateaduse loengud

Jaanuar 1984 - 1991, 111 juuli 1983-1991

Kiirgusbilanss

Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga.

Puisniitude loomastik

Juttselg - kärnkonn (Bufo calamita)

Pärandkoosluste loomastik

-1

Jaapani keeles tähendab „tsunami“ lainet või laineid sadamas Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

-1

Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

-1

Jälgfossiilid – levinumad kui isendite fossiilid.

Maateadus alused

-7

Järvede kinnikasvamine – veekogu asustanud taimed langevad pärast elutegevuse lõppemist põhja ja tekitavad muda, mille paksenemine viib pikkamisi järve sügavuse vähenemisele.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

uurimiseetika - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti