- J tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

2

Jalaluud - OSSA PEDIS , need jagunevad:

LUUD

0

Jalaka - ja sõstralehtedest Käitumine on isasliblikatel mõõdukalt agressiivne - hoitakse kindlat territooriumi, teised liblikad peale emaste kärbtiibade peletatakse eemale Väikesed-Kärbtiivad talvituvad valmikuna samblas või kulus Nende lendlemine kestab maist juunini Juulis kooruvad uued liblikad, keda võib näha lendlemas kuni septembrini Admiral Kauni värvusega admiral on päevaliblikas.

Liblikad

0

Jaguvili – laguneb pesadeks Lülivili – murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili – apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike – apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili – apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS

Õied-seemned-viljad

0

Jalamilt filipiinideni - Varblaste kuni harakate suurused - Enamasti putuktoidulised, Kollalainokk- (Eurylaimus ochromalus) Ebasarvnokk- (Pseudocalyptomena graueri) - 2 sugukonda ja ~1100 liiki Türannilised (Tyranni)vihmametsades - Lõuna- ja Kesk-Ameerika - Alakõri lihtsaehitusega- kuni 2 paari häälelihaseid Kastanrähnik(Hylexetastes perrotii) Kroonkiskat- Onychorhynchus coronatus - 2 sugukonda ja 4 liiki

Värvulised

0

Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks – seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega.

Lastehalvatuse referaat

0

Jaguneb tupe - eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on sisemine ja välimine emakasuue (ostium uteri: internal et externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel.

Emassuguelundid

0

Jalaseen on ilmselt inimkonda vaevanud sajandeid, kuid üllatavalt on seda seisundit esmakordselt mainitud Pellizzari poolt 1888.a. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum.

Seen infektsioon

0

Jaguneb üldine – suvalise geneetilise markeri suhtes (faag ei integreeru kromosoomi, lisaks peab DNA fragment sisaldama pac saiti ja olema ka suuruse poolest sobiv) ja spetsiifiline – ülekantavad geenid pärinevad kindlast kromosoomi alast, mis külgneb sinna insertseerunud profaagiga.

Viroloogia praktikum

1

Jagunevad ainu - ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened.

Eksami teemad ja vastused

0

Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist.

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

0

Jaka on erilehise leivapuu vili ja võib kaaluda kuni 50 kg. Enamik kaalub siiski 2-10 kg ning neid kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Algselt pärinevad need leivapuud Malaisia ja India vihmametsadest.

Eksootilised puuviljad

1

Jalaka puit on väga heade omadustega.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest.

õkoloogiline jalajälg

0

Jaguneb embrüogeneesiks e. prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega.

Eksami piletid

0

Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb.

Jaanimardikas

0

Jahutanuk on kännuamplist väiksem ja niiskuse mõjul nii märgatavalt värvi ei muuda, jalavõru on väga õrn, ka kaob hiljem, võru alt jääb jalg märgatavalt valgem kui mujalt.

Kännumampel

0

Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet.

Veterinaarne histoloogia

0

Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm – ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga.

Jaguarundi

0

Jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatozoidideks.

Geneetika eksami vastused

0

Jaan 1978 - A.Serebrov, Günekoloogia, Tallinn, 18. Jaan 1978, lk 190 Terje Raud, 13.05.2007 – Terje Raud, artikkel ajalehtest Kuulutaja, Lääne-Virumaa,

Emakakaelavähk

0

Jaanuarist - märtsini on seal tugevad vihmasajud ja ülejäänud ajast suhteliselt kuiv on sellise ilmastikuga kohanenud ka puud, mida eelnevalt mainisin.

Madagaskar

0

Jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt lähemale kui loom neid märkab ja hakkab põgenema, hakkavad lõvid tervest jõust neile järele jooksma.

Kaslased (referaat)

0

Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates džunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni.

Lühireferaat jaaguarist

0

Jalgade tursumine on abi tugisukkadest ja hobukastanit sisaldavatest või põletikuvastastest kreemidest. Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket.

Veenilaiendid

0

Jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ – ta moodustab rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda.

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

0

Jagunevates rakkudes on DNA kromosoomides eriti tihedalt kokku pakitud, kondenseerunud, ning iga kromosoom on valgusmikroskoobiga vaadeldes eristatav.

Geneetika

0

Jagutiibvili - VAHER • Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks.

Õied-seemned-viljad

0

Jalaseenel on oht muutuda krooniliseks või tüsistuda raskekujulisemate haigustega, näiteks küüneseene või roospõletikuga.

Jalaseen

0

Jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised.

Meioos, mitoos

0

Jalaka võrsed on ka suve teisel poolel tihedalt pehmete karvadega kaetud, siis kui künnapuu oksad on juba siledad ja läikivad.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Jaemüügis on saadaval kas guaraana pulber või siirup, millest vamistatakse erinevaid jooke. (http://www.loodusajakiri.ee)

KSUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST– KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS

0

Jaaguar on toiduahelas tipptarbija, tema suhted teiste liikidega on halvad, kuna tema on see kes teisi kütib.

Uurimustöö - Vihmametsad

0

Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas.

Kliima soojenemine

0

Jaapanis on fatsia väga populaarne aiataim, sest sobivates tingimustes on ta väga kaunis ja tihe põõsas.

Mürkgaaside eemaldajad.

0

Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kui uuringud näitavad, et 42% juhtudest kipub haigus elu jooksul siiski korduma.

Inimeste parasiitseened

0

Jahimehed - kõiki ulukeid, jne. See arv on suurem kui paljude praeguste diplomeeritud bioloogide tuntu.

Biosüstemaatika teooria ja meetodid

0

Jaenisch on ennustanud, et inimest kloonidest lõpeks esimesest sajast katsest elussünniga vaid viis.

Inimese kloonimine

0

Jala evolutsiooni - samas pole aga mingit raskust võrrelda nende taksonite transport-RNA geenide evolutsiooni.

Evolutsioon: usk, Darwin

0

Jaan viidalepp on Eesti üks tuntumaid liblika uurijaid, kes on koostanud mitmeid raamatuid liblikatest.

Põualiblikad

0

Jaht looduses on minu arvates üks põnevamaid nähtusi, niikaua kui see toimub väiksemate loomadega.

Tuuletallaja

0

Jalatõsted - lama selili, käed kõrval või istmiku all. Suru selg ja tagumik kindlalt vastu maad.

Jalaveenid

0

Jalgade seenhaigus on väga laialt levinud probleem, mida pole põhjust häbeneda ja mida tuleb ravida.

Jalaseen

0

Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib

Seened

0

Jaguneb 2 - ks: 1.)kehaline ehk samaatiline närvisüsteem- teadvustamine, tahtlik tegevus.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

0

Jaguvili ehk skisokarp koosneb kahest karpofooriga ühendatud osaviljast ehk merikarbist.

Leht, vili, õis ja seeme

0

Jagatakse bakteri - , seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Jaheda veega – nii sulguvad juuksepoorid paremini ja juuksed jäävad kaunilt läikivad.

Juuksed

0

Jaht on lubatud 1. augustist 30. septembrini ning 1. oktoobrist 31. oktoobrini.

Pruunkaru

0

Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga:

Seen infektsioon

0

Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu.

Anatoomia küsimused 1-69

0

Jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti.

Eesti putukad

0

Jahikalender – seadusega määratud ajad, mil võib mingeid jahiulukeid jahtida.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Jakaanadel on pikad varbad ja nad jalutavad putukaid otsides vesiroosi lehtedel.

Veelinnud

0

Jala pikkus on 1 cm. Loode sirutab ja painutab ennast ning liigub emakas ringi.

Inimese looteline areng(1. -12. nädal)

0

Jaapanlased on pikka aega otsinud seoseid inimese veregrupi ja iseloomu vahel.

Nimetu

0

Jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks.

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

0

Jaa - guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv.

Vihmametsades elavad loomad

0

Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil.

Mereloomad

0

Jaht on keeruline ja aeganõudev, seda peetakse urukoera e taksiga.

Mäger

0

Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti.

Lühireferaat jaaguarist

0

Jahindus – pead teadma loomade tavasid ja millal tohib neid püüda.

Bioloogia KT kordamisküsimused koos vastustega

0

Jahe parasvööde – vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets.

Bioloogia konspekt - põllumajandus, kliima, maailm

0

Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest.

Maailma viljad

0

Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks.

Bioloogia 10. kl

0

Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti.

PUUMA, JAAGUAR JA TIIGER

0

Jaaguar on lähedane sugulane lõvi, tiigri ja leopardiga.

Kaslased (referaat)

0

Jagunemistsükkel on peatunud G1 faasis, nim. ka G0-faasis olevaiks.

DNA

0

Jagunevates rakkudes on näha kromosoomide struktuursed iseärasused.

Geneetika

0

Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju.

Lühireferaat jaaguarist

0

Jahukasteseened – Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel.

Seened

0

Jalakas on suur puu laia ja aukartustäratava võraga.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast.

Jaanalind

0

Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi.

Hobuseraamat

0

Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas.

Jaanalind

0

Jaguneb iv – V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks.

Hingamiselundkond

0

Jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud.

Bioloogia eksam

0

Jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale.

Bioloogia HTG loodus

0

Jaguarundil on väga kurvad kuid salakavalad silmad.

Jaguarundi

0

Jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Jaguneb somaatiliseks - liikumis-, ja meelelunditenärvid.

9. klassi bioloogia

0

Jalaseen on ebameeldiv, aga samas ka ravitav.

Jalaseen

0

Jahukaste – (lk43) lehe peal valkjas kirme.

Taimehaigused ja kahjurid

0

Jagatakse mono - ,polü-, ja oligosahhariidideks.

Organismide koostis

0

Jagunevad pea - , kere- ja jäsemete lihasteks.

9. klassi bioloogia

0

Jaguneb tsütokinees ehk tsütoplasma ära jaotamine.

Bioloogia SH

0

Jagurarundid on väga haruldased kiskjalised.

Jaguarundi

0

Jaguneb pro - , meta-, ana- ja telofaasiks.

Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate

0

Jagunevad kloro - , kromo- ja leukoplastideks.

Rakk

0

Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna.

Jaanimardikas

0

Jaguarundi on väga suur metsik kass.

Jaguarundi

0

Jaguarundide kehapikkus on 0,55 kuni 0,77 meetrit.

Jaguarundi

0

Jagunevad sise - ja välissuguelunditeks:

Naiste ja meeste suguelundid

0

Jahulest – elab ja toitub jahus.

Bioloogia arvestus 8. kl.

0

Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda.

Jalaseen

0

Jaaguar on Ameerika suurim loom.

Lühireferaat jaaguarist

0

Jaana - Liis Hummuli Põhikool

Seened

0

Jala lõpposa on nürikoonusja kujuga.

Limused

0

Jaguneb sileda - ja karedapinnaliseks.

11. klassi bioloogia eksami piletid

-1

Jalg 15 - 20cm vanemal seenel sisemus koltub, muutub kõrge, 1,5- 2cm läbimõõdus, silindriline, kiuline, rohekaks ja lõpuks pruuniks tolmuks.

Seened: Suur sirmik, harilik murumuna, linnašampinjon ja kuhikmürkel

-1

Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad.

Hülged ja meriveised

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti