SÔnu seletav sÔnaraamat

Jumalik Ôigus on Jumala armust, mitte loomuliku mÔistuse avastus.
Juriidiline fakt - elus asetleidnud juhtum, sĂŒndmus vĂ”i inimese kĂ€tumisakt, mille tulemuseks on mingite subjektiivsete Ă”iguste vĂ”i juriidiliste kohustuste tekkimine, muutumine vĂ”i lĂ”ppemine, vĂ”i inimese vastutusele vĂ”tmine . NT ( liiklusĂ”nnetus - tekib Ă”gius nĂ”uda hĂŒvitist, nt ostad maki ja siis lĂ€heb katki ning Ă”gius, et see tehakse korda) Õigusnormi tĂ€hendus, liigid, tunnused
JĂŒri adams on ka öelnud, et iga Riigikogu liige saab seaduseelnĂ”usid algatada ning kindlasti leidub ĂŒks liige, kes on nĂ”us algatama (lisaks saab algatada ka probleemi tĂ”stmisega kasvĂ”i ajakirjanduses ning kui on tĂ”sine probleem, siis demokraatias jĂ€rgneb diskussioon). Rahvaalgatus muudaks demokraatia ja riigivĂ”imu vaid ebastabiilsemaks! 2) Vabariigi President Otsevalimised ja sellega seotud kĂŒsimused (milliseks muutuvad presidendi pĂ€devused, kes saab kandidaate esitada jne) 3) Erakonnad

Juba 777 - ni. Organisatsioon on kasvanud ja arenenud aasta-aastalt. Advokatuuril lasuvad avalik-Ă”iguslikud kohustused ja administratiivne koormus on viimase kĂŒmnendi jooksul samuti mĂ€rkimisvÀÀrselt suure- nenud. 6. mail 2011 toimunud advokatuuri ĂŒldkogul kiideti heaks advokatuuri uued arengusuunad aas- tani 2020; arengusuundade vĂ€ljatöötamisel arvestati nii advokatuuri kui ka kutseorganisatsiooni kasvust tulenevaid vajadusi, samuti sellel lasuvaid avalik-Ă”iguslikke kohustusi.
Jahutamine –  kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jÀÀ sulamistemperatuurini;  Konserveerimine – protsess, mille kĂ€igus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode  kuumutakse mikroorganismide hĂ€vitamiseks;     KĂŒlmutatud kala ja kalatoode – kala ja kalatooted, mis on lĂ€binud kĂŒlmutusprotsessi, et saavutada  pĂ€rast temperatuuri stabiliseerumist kalas vĂ”i kalatootes sisetemperatuur miinus 18 °C vĂ”i 
Juriidiline argumenteerimine on kĂ”igi Ă”iguskultuuride immanentne osa ja juriidilised otsustused sĂŒnnivad valdavalt lĂ€bi juriidilise argumentatsiooni (nii mandri-Euroopas, common law’s, islamis, sotsialistlikus Ă”iguses). Kuid Ă”iguskultuurist lĂ€htuvalt on JAT-i jaoks vĂ€lja kujunenud teatud kindlas piirid (kĂŒsimus sellest, mis kuulub millises sĂŒsteemis juriidiliste argumentide hulka). SeetĂ”ttu ei tule argumentatsiooni piire ega teoria pĂ”hikĂŒsimusi vaadelda universaalsetena.

JÀÀtmehoidla - iga ehitist vĂ”i ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse vĂ”i suspensiooni kujul olevate kaevandamisjÀÀtmete kogumiseks vĂ”i ladestamiseks: Radioaktiivsed heitmed- radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse kĂ€igus ja mis juhitakse hajutamise eesmĂ€rgil keskkonda Radioaktiivsed jÀÀtmed- Radioaktiivsed jÀÀtmed on tootmisĂŒlejÀÀgid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet vĂ”i on saastunud lubatud taset ĂŒletava radioaktiivsusega.
Justiitsministeerium – kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab vĂ€lja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, ‱ Kohtu esimees – esindab ja juhib kohtuasutust oma pĂ€devuse piires, vastutab Ă”igusemĂ”istmise korrakohase toimumise eest kohtus.
JÀÀtmehooldus on jÀÀtmekĂ€itlus, jĂ€relevalve jÀÀtmekĂ€itluse ĂŒle ja jÀÀtmekĂ€itluskohtade jĂ€relhooldus. JÀÀtmehoolduse, vĂ€lja arvatud jÀÀtmekĂ€itluse ĂŒle teostatava jĂ€relevalve kulud kannab jÀÀtmevaldaja ning seadusega ettenĂ€htud juhtudel tootja vĂ”i isik, kelle valduses on kĂ€ideldavad jÀÀtmed olnud (RT I 2007, 19, 94). Paragrahv 39. JÀÀtmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse jÀÀtmekava.

JÀÀtme - ja energiamahukus, ning lĂ€hipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajĂ€rgedest, nagu vee, pinnase vĂ”i Ă”hu saastatus, jÀÀtmeteke, mĂŒra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lĂ”hn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise vĂ”imalikkusest; 4^1) kavandatava tegevuse eeldatavast mĂ”just Natura 2000 vĂ”rgustiku alale vĂ”i mĂ”nele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jĂ”ust.
JÀÀtmeseaduse jÀrgi on KOV kohustatud korraldama oma territooriumil jÀÀtmehooldust, eelkÔige korraldatud jÀÀtmevedu. Korraldatud jÀÀtmevedu on olmejÀÀtmete kogumine ja vedamine mÀÀratud piirkonnast mÀÀratud jÀÀtmekÀitluskohta vÔi -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevÔtja poolt. KOV organ korraldab korraldatud jÀÀtmeveoga hÔlmatud jÀÀtmete taaskasutamise vÔi kÔrvaldamise.
Javascripti skriptid on tarkvara osad, mis on traditsiooniliselt veebilehtede osad, mis kÀivitatakse otse brauseri sees, kui veebileht lahti laaditakse, ilma et oleks vaja veebibrauseri pistikprogrammi (inglise plug-in). Tarkvara, mis on kirjutatud teistes programmeerimiskeeltes, saab ka veebibrauseris kÀivitada, kui tarkvara on, kas tÔlgitud JavaScripti vÔi kui brauseri pistikprogramm, mis toetad vastavat keelt, on installeeritud.

Jaotis on suhtarv, mis nĂ€itab, kui suurele osale pankrotivara mĂŒĂŒgist laekunud rahast on vĂ”lausaldajal Ă”igus vastavas rahuldamisjĂ€rgus tunnustatud nĂ”ude alusel. Kui pankrotihaldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, nĂ€itab vaidlustatud nĂ”ude osas mĂ€rgitud jaotis vĂ”imalikku osa pankrotivara mĂŒĂŒgist laekunud rahast, millele vĂ”lausaldajal on Ă”igus juhul, kui kohus tunnustab tema nĂ”uet tĂ€ies ulatuses.
JĂ€relevalveorganitel on oma ĂŒlesannete tĂ€itmisel ĂŒhingute suhtes Ă”igus teha ettekirjutusi Ă”iguserikkumise lĂ”petamiseks, samuti vastavalt mittetulundusĂŒhingute seaduse § 6 2. lĂ”ikele ning teistele seadustele pöörduda kohtusse ĂŒhingu Ă”iguserikkumise tĂ”kestamiseks. Viimasest formuleeringust ei selgu, kas kohtusse pöördumise sisuks peaks olema tĂ”kendi kohaldamine Ă”iguserikkumise tĂ”kestamiseks vĂ”i ĂŒhingu suhtes
JÀÀtmete vedamine - jÀÀtmesaadetise toimetamine veovahendiga lÀhtekohast sihtpunkti JÀÀtmete taaskasutamine jÀÀtmekÀitlustoiming, mille peamine tulemus on jÀÀtmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, vÔi jÀÀtmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises vÔi majanduses laiemalt.

Juhataja pĂ€devuses on filiaali juhtimine ja esindamine ning selle raamatupidamise korraldamine, samuti prokuura andmine, seega on see vĂ”rreldav osaĂŒhingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikmete pĂ€devusega (juhatajale kohaldatakse ka aktsiaseltsi juhatuse liikmete konkurentsi, tasustamist ja vastutust reguleerivaid sĂ€tteid). Juhataja esindusĂ”iguse piiramine on vastavalt § 385 lg 4 kolmandate isikute suhtes kehtetu.
Juriidiline tagajÀrg - Töölepingu tÀitmisel jÀrgitav hoolsuse mÀÀr, mille jÀrgimata jÀtmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, mÀÀratakse tema töösuhte jÀrgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja vÀljaÔpet, ametialaseid teadmisi, mida nÔutakse töö tegemiseks, samuti töötaja vÔimeid ja omadusi, mida tööandja teadis vÔi teadma pidi.
Jaanuarist on see puhkus tasuline 3) lapsendaja puhkus vĂ”imalik saada 70 kalendripĂ€eva puhkust, kui lapsendatakse alla 10 aasta vanune laps 4) lapsehoolduspuhkus seda puhkust vĂ”ivad kasutada lapse ema vĂ”i isa, vĂ”imalik on seda kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni; tĂ€iesti lubatav on, et kĂ”ige pealt kasutab ema ja siis kasutab isa. Korraga ei tohi nad kasutada, vaheldumisi vĂ”ib kasutada.

Juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse ĂŒksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel/// EraĂ”iguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta kĂ€iva seaduse alusel loodud juriidiline isik( tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaselts, tulundusĂŒhistu, sihtasutus ja mittetulundusĂŒhing) 11. Tehing.
Juriidiline tĂ€hendus – Ă€ratarvitamatuid asju saab anda teise isiku kasutusse (kasutuslepingud – ĂŒĂŒri, rendi); Ă€ratarvitatavate asjade suhtes ei saa kasutuslepinguid sĂ”lmida, kuid neid saab osta ja laenata.
Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumÀÀrus ja otsus ja 
 . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on mÀÀrus, kes vĂ”ib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes vĂ”iks anda contra legem korras.

JĂ”udnud teo - ja otsusevĂ”imelisena olles oma tahet eeskirjade kohaselt vormistada, kuid seadusjĂ€rgsed KĂ”ik need kolm eeldust pidid olema tĂ€idetud testamendi tegemise vĂ”i siis vastavalt pĂ€rimislepingu pĂ€rijad tahavad tema soovi siiski arvestada, jÀÀb neil ĂŒle vaid pĂ€rand seadusjĂ€rgse pĂ€rimise korras sĂ”lmimise ajal, see tĂ€hendab vastava toimingu tegemise algusest kuni selle lĂ”puni.
Juriidilised isikud - ERAÕIGUSLIKUD JA AVALIKÕIGUSLIKUD ERAÕIGUSLIKUD: Ă€riĂŒhingud, eraorganisatsioonid, nii kodanike kui elanike mittepoliitilised ja mittetulundusorganisatsioonid, sihtasutused AVALIKÕIGUSLIKUD: territoriaalsed ĂŒhikud (riik, omavalitsus jne) tsiviilĂ”igussuhte subjektina, poliitilised organisatsioonid vĂ”i liikumised, avalikĂ”iguslikud asutused, organisatsioonid, ĂŒhendused.
Juriidilised isikud - organisatsioonid 8. FĂŒĂŒsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, Ă”igusvĂ”imeline subjekt 10. Caput-Ă”igusvĂ”ime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma Ă”igusvĂ”ime tĂ€ielikult nĂ€iteks orjusse mĂŒĂŒmisel vĂ€ljaspool Roomat v vangilangemisega.

Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, Ă”igusorganid) 3.6. Rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 –
Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, Ă”igusorganid)-kohtusĂŒsteem Rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tted ja normed Euroopa liidu Ă”igusaktid
JĂ€reldamise reeglid on erinevat tĂŒĂŒpi ja erineva selgusega (sellest allpool). Teiseks deduktiivseid ja induktiivseid jĂ€reldusi eristavaks kriteeriumiks on aluse ja jĂ€reldusotsustuste „mahuerinevus“. Deduktiiv-loogilise jĂ€relduse eeldused ja tuletis on „samamahulised“: jĂ€reldusotsustus ei ĂŒtle midagi, mida eeldustes ehk aluses poleks (tuletamisi ehk implitsiitselt) juba öeldud.

Juriidilised aktid e. inimeste kÀitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajÀrje saavutamiseks (leping) 3. Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilise tagajÀrjed sÔltumata nende soovitaja tahtest 4. Juriidilise resultaadiga ehk objektiviseeritud resultaadiga teod, st. inimese tegu ei ole suunatud juriidilise tagajÀrje saavutamisele, kuid ta tegevus loob talle Ôigused.
Juriidiline isik on teovĂ”imeline ja tegutseb oma organite kaudu, nagu see pĂ”himĂ”tteliselt on lahendatud kehtivas Ă”iguses (TsÜS § 31 lg 5) - juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sihtvara teooria vĂ”rdsustab juriidilise isiku eesmĂ€rgistatud varakogumiga, jĂ€ttes tĂ€helepanuta juriidilise isiku organid ja nende liikmete kaudu Ă”iguskĂ€ibes.
Jurisdiktsioonilised aktid - On sellised Ôiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste Ôigusvastase kÀitumisega, sisaldavad mingi kÀitumise kohustuse vÔi mÀÀravad karistuse.

Juriililine kohustus on samuti objektiivsest ĂŒigusest tulenev vajalik kĂ€itumine. Juriidiline kohustus - see on vajalik kĂ€itumine! Subjektiivset Ă”igust ilma juriidlise kohustuseta ei saa olla. SÕ: objektiivsest Ă”igusest tulenev vĂ”imalik kĂ€itumine, mis on garanteeritud kelellegi kuuluva juriidilise kohustusega. 3.Õigus kui normatiivne info ja kommunkatsioonimeedium.
Jurisdiktsioonilised ehk Ă”igus mĂ”istmise aktid : 10 1.kohtuotsus – vaidlus lahendatakse 2.kohtumÀÀrus – korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata.
Jur arg on kĂ”ikide Ă”iguskultuuride osa. Vaatamata vĂ€ga erinevatele arusaamadele, sĂŒnnivad jur otsustused valdavalt lĂ€bi jur argumentatsiooni.

Juhatuses on vĂ€hem kui nĂ”ukogu peab 3 liiget vĂ”i b) nĂ”ukogu olema, kui a) olemasolu on ette osakapital on nĂ€htud pĂ”hikirjas ĂŒle 25 000 euro vĂ”i b) ĂŒhistul on ĂŒle 200 liikme vĂ”i c) see on ette nĂ€htud pĂ”hikirjas 9 hÀÀleĂ”igus Osanikud Osanikud VĂ”rdeline osa Vastavalt aktsiale Igal liikmel on 1 otsustavad otsustavad suurusega hÀÀl
JĂ€rjekorra pĂ€rijad – pĂ€randaja vanemad ja nende alanejad sugulased PĂ€randaja Ă”dede-vendade pĂ€rimine – pĂ€randaja Ă”dede ja vendade pĂ€rima kutsumisel on oluline 3. jĂ€rjekorra pĂ€rijad – pĂ€randaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased kindlaks teha, et nad pĂ”lvnevad pĂ€randajaga ĂŒhisest vanemast vĂ”i on neil pĂ€randajaga ĂŒks ĂŒhine vanem.
Juhatuse liikmetest on vĂ”ivad nad juriidilist isikut esindada ainult ĂŒhiselt, lĂ”petavad juriidilise isiku tegevuse, nĂ”uavad sisse nĂ”uded, mĂŒĂŒvad vara, rahuldavad vĂ”lausaldajate nĂ”uded ja annavad pĂ€rast vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamist allesjÀÀnud vara isikutele, kes on selleks Ă”igustatud seaduse, pĂ”hikirja vĂ”i ĂŒhingulepingu kohaselt.

Juriidiline fakt - juriidilisele tagajĂ€rjele suunatud tegu(abiellumine) ‱ Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajĂ€rje,sĂ”ltumata sooritaja tahtest(vÔÔra kaotatud asja leidmine) ‱ Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriĂ”iguse toob kaasa) Surm vanadusest – sĂŒndmus Surm enesetapust – tegu
Juriidiline isik - Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu FĂŒĂŒsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks vĂ”ib olla seadus vĂ”i tehing) 1. SeadusjĂ€rgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovĂ”imeline 2) omab volitust 3) kui fĂŒĂŒsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt.
JÀtmisel on tööinspektoril Ôigus algatada tööandja suhtes vÀÀrteomenetlus ning karistada rahatrahviga. Muudatused andmetes tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha 1 kuu jooksul muudatuste tegemisest. Oluline teha vahet, kas muudetakse varasemat pooltevahelist kokkulepet vÔi töötajale seaduse alusel teatavaks tehtud andmeid.

JĂ”ustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud vĂ”i toiming on sooritatud pettuse vĂ”i Ă€hvardusega vĂ”i muul viisil haldusorgani Ă”igusvastase mĂ”jutamise tulemusena vĂ”i et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse kĂ€igus pannud toime kuriteo; 4. jĂ”ustunud kohtuotsusega on tĂŒhistatud kohtuotsus, millel haldusakt pĂ”hines.
JĂ”ustumiskuupĂ€eva vĂ”i on otsus tingimuslik (otsuse jĂ”ustumine sĂ”ltub teatud tingimuse saabumisest). Äriregistrisse kantavad asjaolud - pĂ”hikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vĂ€hendamine, ĂŒhinemine, jagunemine ja ĂŒmberkujundamine - jĂ”ustuvad arvates vastava kande tegemisest Ă€riregistris, mitte sellekohase otsuse vastuvĂ”tmisest.
Jutt vana - kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem mĂŒĂŒt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste ĂŒle), sest paljud Kreeka valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud, pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees.

Juriidilised isikud – liit tegeleb keskkonnaalase info kogumisega, keskkonnakaitsemeetmete kavandamisega ja keskkonnaalase hariduse edendamisega, Maailma Looduse Fond (WWF) loodi 1961.a tegevuse peamine rĂ”hk – KÕ ellurakendamisele kaasaaitamine, fond on algatanud mitmeid kohtuasju olulise negatiivse keskkonnamĂ”juga projektide puhul,
JĂ”ustumiseni on möödunud teatud aeg, mis on seaduses sĂ€testatud (aegumistĂ€htaeg). Karistusseadustik sĂ€testab et: o vÀÀrtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest; o teise astme kuritegu aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest; o esimese astme kuritegu kĂŒmne aasta möödumisel selle toimepanemisest.
JÀÀtmekÀitlus - jÀÀtmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kÔrvaldamine JÀÀtmete kogumine- jÀÀtmete kokkukorjamine, sealhulgas jÀÀtmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jÀÀtmete koostist ja olemust muutmata, eesmÀrgiga vedada need edasiseks kÀitlemiseks jÀÀtmekÀitluskohta.

JĂ€rjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ĂŒhe ja eriliigilise piiratud asjaĂ”igusega.
Jurisdiktsioon on ĂŒks osa riigi suverÀÀnsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule vĂ”i administratiivsele kompetentsile.
Juriidilisi tagajĂ€rgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks vĂ”i sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon nĂ€itab, milline peab olema inimeste kĂ€itumine, kui nad on sattunud hĂŒpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon nĂ€eb ette mĂ”jutusvahendid, mida vĂ”etakse rakendada isikute suhtes, kes ei kĂ€itu Ă”igusnormi nĂ”uete kohaselt.

Jurisdiktsiooni teostamine tĂ€hendab vĂ”imet luua, muuta ja lĂ”petada erinevaid Ă”igussuhteid seoses isikute, asjade ja sĂŒndmustega.
JÀÀtmete ringlussevĂ”tt - jÀÀtmete taaskasutamismoodus, kus jÀÀtmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel vĂ”i muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevĂ”tt, kuid vĂ€lja arvatud jÀÀtmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kĂŒtusena vĂ”i kaeveÔÔnte tĂ€itmiseks.
Jaanuarist 2006 on tĂ€psustatud Riigikohtu ĂŒld- kogu pĂ€devust selliste otsuste lĂ€bivaatamisel: ĂŒldkogu vĂ”ib jĂ€tta distsiplinaarkolleegiumi otsuse muut- mata, muuta seda kohtuniku kasuks vĂ”i tĂŒhistada otsuse ja mĂ”ista kohtuniku Ă”igeks (KS § 97 lg 31). Distsiplinaarmenetluse algatajal edasikaebeĂ”igus puudub.

JĂ€rjekorra pĂ€rijad – alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed) 2. jĂ€rjekorra pĂ€rijad – vanemad ja nende alanevad sugulased (vennad-Ă”ed ja nende lapsed) 3. jĂ€rjekorra pĂ€rijad – vanavanemad ja nende alanevad sugulased (onud, tĂ€did) 2. jĂ€rjekorra pĂ€rijad pĂ€rivad siis, kui 1. jĂ€rjekorrast pole ĂŒhtegi inimest.
Jurisdiktsioon tĂ€hendab riigi Ă”igust vĂ”i vĂ”imet teostada avalikku vĂ”imu isikute, asjade ja sĂŒndmuste suhtes.
Juriidilistel isikutel on samasugused pĂ”hiĂ”igused kui eraĂ”iguslikel juriidilistel isikutel, kuivĂ”rd avalik-Ă”iguslikud juriidilised isikud on nendel juhtudel, kui nad avalikku vĂ”imu ei teosta - pĂ”hiĂ”iguste kandjad, on praegu vĂ”rdlemisi ebaselge, sest puudub vastav kohtupraktika ja ka kirjanduses pole ĂŒksmeelt.

Jurisprudents on see Ă”igusteaduse osa, mis kĂ€sitleb Ă”igust normatiivsest aspektist ja tegeleb seepĂ€rast normi „mĂ”ttega“. Tabavalt vĂ€idab K. Larenz, et jurisprudentsi meetodiĂ”petus ongi normatiivsete lausete (Ă”igusnormide) keel. Jurisprudents on teadus Ă”igusnormidest, kuid mitte norme andev teadus.
Juriidilised teod on fĂŒĂŒsilise vĂ”i juriidilise misprotsesside poolest inimeste tahtest (maavĂ€rin, isiku tegevus vĂ”i tegevusetus, millega orkaan, Maa meteoriiditabamus); Ă”igusnorm seostab Ă”igussuhte tekkimise, muutumise vĂ”i lĂ”ppe- b) suhtelised - tekkepĂ”hjus sĂ”ltub mise vĂ”i muu juriidilise tagajĂ€rje.
JĂ€rgmised seisukohad – inimene, kelle kĂ€ed ulatuvad pĂ”lvedeni, on julge jne. Pani aluse ka nn loomafĂŒsiognoomikale, mille pĂ”hituum on selles, et iga inimene meenutab vĂ€limuselt mĂ”nda looma vĂ”i lindu ja kui me tĂ”mbame paralleele selle looma kĂ€itumisega, siis saame ka inimese iseloomu kohta midagi öelda.

Juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sÀtestatud nÔukogu olemasolu, siis on juhtorganiks ka nÔukogu.
Juuni 1992 – RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210 22. Karistusseadustik 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261 23. Kriminaalmenetluse seadustik 12.02.2003.-RT I 2003, 27, 166; RT I 2009, 39, 261 24. Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262 25. Strafvollzugsgestez.
Juriidiline kohustus tĂ€hendab kohustatud poole kohustust teatud viisil kĂ€ituda (aktiivne kohustus) vĂ”i hoiduda teatud kĂ€itumisest 3) Isiku nime vĂ”i kujutise Ă”igustamatu kasutamine (VÕS § 1046 lg 1). VĂ”imalik nĂ”uda Ă”igustamatu kasutamise lĂ”petamist ja tekitatud (passiivne kohustus). kahju hĂŒvitamist.

Juriidilised faktid on 1.ĂŽigustmoodustavad; 2. ĂŽigustmuutvad; 3. ĂŽigustlĂŽpetavad. Õigussuhted on ĂŒhiskondlike suhete ĂŒks eriliik, mis tekivad riigi vajadusest reguleerida ĂŒhiskondlikud suhted Ă”igusega, st anda neile riigile soovitud vorm ja asuda neid kaitsma riigi kĂ€sutuses olevate sunnivahenditega.
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on Ă”igusvĂ”imu selline Ă”iguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega Ă”igusnorm seob subjektiivsete Ă”iguste ja indiviidi Ă”iguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise vĂ”i lĂ”ppemise.
JÀÀtmete kĂ”rvaldamine - on nende ladestamine prĂŒgilasse, pĂ”letamine ilma energiakasutuseta vĂ”i muu samavÀÀrne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jÀÀtmete ettevalmistamine kĂ”rvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajĂ€rg ainete vĂ”i energia taasvÀÀrtustamise nĂ€ol.

Juriidilised teod on enim esinevateks juriidilisteks faktideks (nt tehningud). Juriidiliste faktide liigitus Ôigusliku tagajÀrje iseloomu alusel: 1) Ôigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete Ôiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise kontkreetsetel Ôiguse subjektidel.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ja ta vĂ”ib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel 2. otse selle jur isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel -eraĂ”iguslik-loodud erahuvides (Ă€riĂŒhingud) -avalik-Ă”iguslik-loodud avalikes huvides (riik)
Juriidilised faktid on asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajÀrje tekkimise. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega Ôigusnorm seob subjektiivsete Ôiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise vÔi lÔppemise.

Juriidilisel isikul on asukoht. Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik(ÄriĂŒhingud-(OÜ, AS, tĂ€isĂŒhind, usaldusĂŒhing, tulundusĂŒhing), mittetulundusĂŒhing) vĂ”i avalik- Ă”iguslik (riik, kohalik omavalitsus). Juriidiline isik asutatakse mÀÀramata ajaks, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Juriidilisteks faktideks on nĂ€iteks: vallasasja ĂŒleandmine , peremehetu vallasasja hĂ”ivamine (§ 96), kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1), peitvara omandamine (§ 103-105), igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks.
JĂ€rjekorra pĂ€rijad – ĂŒlenejad sugulased – vanemad ja nende alanevad sugulased (vennad-Ă”ed ja nende lapsed) 3. jĂ€rjekorra pĂ€rijad – vanavanemad ja nende alanevad sugulased (onud, tĂ€did – nende lapsed) 2. jĂ€rjekorra pĂ€rijad pĂ€rivad siis, kui 1. jĂ€rjekorrast pole ĂŒhtegi inimest.

Justiitsminister on seisukohal, et sĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsuse alusel KarS §87 2 kohaselt mÀÀratav karistusjĂ€rgne kinnipidamine on kooskĂ”las PS §-ga 20 ja konventsiooni artikli 5 lg 1 punktiga a. Asjakohane ei ole kohtu argument, et kelleltki ei saa vĂ”tta vabadust prognoosi alusel.
Juriidilisel isikul on teda teistest eristav nimi (Ă€riseadustik, ei tohiks segamini ajada kaubamĂ€rgiga, mis Ă€riĂŒhingute puhul sisaldab Ă€riĂŒhingu liigi nime (AS, OÜ, TÜ jne). Juriidiline isik vĂ”ib omada kĂ”iki tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi, v.a. need, mis on omased ĂŒksnes inimesele.
Juriidiline laad - parlament on kaasajal pĂ”himĂ”tteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa vĂ”imude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite sĂŒsteemis ning teda isel kolm pĂ”hiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet.

Joonteks on legalismitaotlus, usk sellesse, et valminu on nii ammendav seadusteos, et ei vaja hiljem erilist tÎlgendamist. Seadustikust ja tema andjast Îhkub tugevat umbusku seaduse tÎlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt on selle tagajÀrjeks hoidumine uldklauslitest.
Jurisdiktsioon on olulisel, kuid mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga.
Juulist 2009 on see 4350 krooni, seega pool on 2175 krooni). ‱ Isik vabaneb ĂŒlalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades vĂ”imeline andma teisele isikule ĂŒlalpidamist, kahjustamata enese tavalist ĂŒlalpidamist.

Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine ‱ riigisaladusele ja salastatud vĂ€listeabele juurdepÀÀsu Ă”iguse ning riigisaladuse ja salastatud vĂ€listeabe töötlemise Ă”iguse Ă€ravĂ”tmine ‱ loomapidamise Ă”iguse Ă€ravĂ”tmine ‱ varaline karistus ‱ vĂ€ljasaatmine
Juurdlus on lÔppenud. Ajalirjandus kajastas, et vÀgistamist pole tuvastatud, politsei sÔnas hoopis, et nemad rikkusid meie riigi reegleid jne AGA nad rÔhutasid, et nad ei jÀtnud seda vÀgistamise teemat uurimata. Ka see kaasus langeb ilmselt allapoole seda miinimumi.
Juhtorgan – juhatuse liikmed, kui on nĂ”ukogu, siis ka nĂ”ukogu.

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt: ‱ organisatsioon on vĂ”imeline omama iseseisvat vara ‱ selline vara moodustab omakorda erilise vastutusĂŒksuse ‱ vĂ”ime osaleda tsiviilĂ”igusessuhetes poolena ‱ eksistentsi sĂ”ltumatus liikmete vahetumisest
Juhatuse liige on isik, kes on selleks andnud kirjaliku nĂ”usoleku ja kantud Ă€riregistris Ă€riĂŒhingu B-kaardile (EttevĂ”tluse Arendamise Sihtasutus, 2012). Kui osaĂŒhingul on nĂ”ukogu, vĂ”ib osaĂŒhingu pĂ”hikirjas ette nĂ€ha, et juhatuse esimehe mÀÀrab nĂ”ukogu.
Juriidiline sisu e. Ă”igussubjektidele antakse juriidilised Ă”igused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest vĂ€ljaspool, aga niipea, kui tekib Ă”igusnormi hĂŒpoteesis mĂ€rgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste Ă”igussuhted.

JĂ€relduseks on konditsionaal, mis seob esimese eelduse aluse viimase eelduse tagajĂ€rjega. ‱ HĂŒpoteetilist sĂŒllogismi tĂ€iendatakse mĂ”nikord kategoorilise vĂ€itega, mille kasutamine tekitab modus ponens’il vĂ”i modus tollens’il pĂ”hineva arutluste jada.
Juhendav on nt KrK § 7 lg 2 norm: kui kĂ€esoleva koodeksi eriosas ettenĂ€htud teo karistatavus sĂ”ltub sĂŒĂŒdlase suhtes haldus- vĂ”i distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalĂ”iguslik tĂ€hendus ĂŒhe aasta
Juriidilised teod on enim esinevateks enam mitte - eostamisele jĂ€rgneb inimese sĂŒnd; juriidilisteks faktideks (nt tehingud). tapmise tagajĂ€rjel saabub surm; sĂŒĂŒdatud tulekahjule tuletorm - vrdl USA idaranniku tulekahjud 1993.a sĂŒgisel vĂ”i 1994.a Austraalias.

Juriidiline isik on kas EraĂ”iguslik v Avalik-Ă”iguslik. Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmĂ€rgil: 1)Ă€riĂŒhingud ja tulundusĂŒhingud2)Sihtasutused(pole liikmeid, on loodud vara kaitsmiseks vĂ”i kasutamiseks pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks.
JulgeolekunĂ”ukogul on Ă”igus uurida mis tahes tĂŒli vĂ”i olukorda, mis vĂ”ib viia rahvusvaheliste huvide vastuoludeni vĂ”i esile kutsuda tĂŒli, selleks et otsustada, kas tĂŒli vĂ”i vastava olukorra jĂ€tkumine vĂ”ib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
JĂ€relperioodis – vĂ”ib kesta pikemat aega – vĂ”ivad olla mĂ”ned skisofreenia sĂŒmptomid – kĂ”rgenenud suitsiidioht ; Skisofreenia viimase 12 kuu jooksul, osa skiso sĂŒmptomeid pĂŒsib, depressiooni kriteeriumitele vastavad sĂŒmptomid on juhtivad.

Juriidiline isik on Ă”igusteaduse konstruktsioon, mis on loodud selleks, et kergendada inimeste elu. Sellest lĂ€htuvalt on juriidiliste isikute ĂŒldine eesmĂ€rk tagada fĂŒĂŒsilistele isikutele rohkem vabadust, kui neil oleks ilma juriidiliste isikuteta
Juriidiline fakt – tegelik asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajĂ€rgede tekkimise ja nendeks tagajĂ€rgedeks on eelkĂ”ige subjektiivsete Ă”iguste ja vastavate tsiviilĂ”igussuhete tekkimine, muutumine ja lĂ”ppemine Terminite hierarhia
Juriidilised toimingud – ĂŒhekĂŒlgsed (testament), kahekĂŒlgsed (leping). Ühepoolne lubatud on siduv, kui lubatakse midagi linnale vĂ”i riigile, rĂŒĂŒtelkonnale (seotud au mĂ”istega), kirikule. Eestlasele pole au mĂ”iste nii oluline kui baltisakslasele.

Juristidel on „tahe teha parim Ă”igussĂŒsteem“, aga Euroopa Liidu Ă”iguse muutmine on nagu ĂŒritada panna „paat ookeanihoovuses teistpidi sĂ”itma“ (Caenegem 2004, lk 136). Kui muutus on vajalik, siis kahtlemata ei jÀÀ Ă”igus muutmata.
Juridica artikkel – triin partenson 2004 nr 2. TMS jĂ€rgi menetlus – kui aktsionĂ€r pole nĂ”us hĂŒvotisega, esitab kohtule avalduse (§ 608 lg 2 – tĂ€htaeg on 3 kuud) ja kui avaldusi on mitmeid, neid liidetakse kĂ”ik aktsionĂ€rid, kelle aktsiad
Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine Kohus vĂ”ib vĂ”tta sĂŒĂŒdimĂ”istetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse, kui isik mĂ”istetakse sĂŒĂŒdi jahipidamis- vĂ”i kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse rikkumisega seotud kuriteo eest.

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt ja ta vÔib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel, nÀiteks aktsiaselts asutatakse Àriseadustikus aktsiaseltsi kohta kehtestatud sÀtete alusel.
Juhtumi korral on probleem vĂ€hem tĂ€htis, kuivĂ”rd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lĂ”ikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt ĂŒldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada.
Jaanuari 1919 – sel pĂ€eval NĂ”ukogude Venemaa vastu peetud VabadussĂ”ja haripunktis asutas Ajutine Valitsus seadusega „Vangimajade valitsuskord” kohtuministeeriumi juurde vangimajade peavalitsuse, millele allutati kĂ”ik vanglaasutused.

Juriidiline vastutus – riiklik sunnivahend, mis seisneb Ă”igusrikkuja ja tema kĂ€itumise hukkamĂ”istmises Ă”igusvastase sĂŒĂŒlise teo toimepanemise pĂ€rast ning temale isikliku, organisatsioonilise vĂ”i varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises.
JÀÀda ĂŒlem - ja alamkoja vahel ringlema (USA-s). Kui aga alamkoda on tugevam, siis saab alamkoda ĂŒlemkoja poolt tagasilĂŒkatud seaduse teatava hÀÀlteenamusega vastu vĂ”tta alamkojale endale sobival kujul. Harilikult on alamkoda tugevam.
JĂ”us on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab sĂŒĂŒlist, jĂ”ustunud Ă”igusakt, mida pole muudetud vĂ”i tĂŒhistatud vĂ”i mis Ă”igusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivĂ”imeline isik ja ei ole muutunud kehtetuks.

Juriidiline olemus on ebaselge. Vaatamata teatud vÀlistele karistuslikele tunnusjoontele (Ôiguste piiramine haldusÔigusrikkumise tulemusena) ei saa siiski selliseid keelavaid abinÔusid lugeda haldussunni vahenditeks, s.h. halduskaristusteks.
Juriidilised toimingud on selliseks juriidilise tegevuse eriliigiks, mille sooritamisel pole isikule otseselt vÔimalik omistada eesmÀrki saavutada mingeid Ôiguslikke tagajÀrgi, aga millele nende tagajÀrgede saabumine Ôiguskorras ette nÀhakse.
Juriidilne vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb Ă”igusrikkuja ja tema kĂ€itumise hukkamĂ”istmises Ă”igusvastase sĂŒĂŒlise teo toimepanemise pĂ€rast ning temale isikliku, organisatsioonilise vĂ”i varalise iselomuga kitsenduse tekitamises.

JĂ”us on iga b) LiitĂ”igussuhted: mĂ”lemal poolel Ă”igused ja kohustused jĂ”ustunud Ă”igusakt, mida pole muudetud vĂ”i tĂŒhistatud vĂ”i mis Õigussuhte funktsiooni jĂ€rgi: a) regulatiivsed Ă”igussuhted - ei ole muutunud kehtetuks.
Juriidiline vastutus on Ă”igusnormidega sĂ€testatud ĂŒhiskondlike suhete kaitsmine riigivĂ”imu poolt seaduses sĂ€testatud viisil, mis toob kaasa Ă”iguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise vĂ”i organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise.
JĂ€relduseks on (lause esineb sĂ”na sest ees) „Ma olen rikas”. See on kĂ€siteldav ĂŒldjaatava vĂ€itena S+aP–; kusjuures mina on S ja rikas on P. Teine vĂ€ide peab olema vĂ€iksem eeldus, kuna selles sisaldub vĂ€iksem termin mina.

Juriidiline isik on seadusalusel loodud Ă”igusobjekt ja ta vĂ”ib tekkida kahel viisil:  Teatud liiku juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel (tn AS Ă€riseaduse alusel  Otse selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seadus ealusel.
JuurdepÀÀsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline pÀritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) JÀrelvalvet selle seaduse tÀitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Juriidiline vastutus on Ă”igusnormiga sĂ€testatud Ă”igushĂŒvede kaitsmine riigivĂ”imu poolt seadusega sĂ€testatud viisil, mis toob kaasa Ă”igusrikkuja suhtes isikliku ja varalise vĂ”i organisatsioonilise mĂ”jutamise vahendi rakendamise.

Juriidiliselt on TÜ vĂ”rdses positsioonis riigiga (nagu ka kĂ”ik teised avalikĂ”iguslikud juriidilised isikud, nt Eesti rahvusooper, Notarite koda, rahvusraamatukogu). Riigi ja kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse Ă”igussubjektsusest.
Juriidiline isik on nÔudest juhtorgani liikme vastu loobunud vÔi sÔlminud temaga kompromissilepingu. VÔlausaldajal on Ôigus nÔue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sÀtestatuga vÔrreldes piiratud.
JĂ€relevalve riigi - ja omavalitsuse organite ĂŒldaktide (seadus ja mÀÀrus) ĂŒle. Kui ta leiab, et mingi ĂŒldakt on vastuolus seadusega, siis teeb ta akti vastuvĂ”tnule ettepaneku viia see 20 pĂ€eva jooksul seadustega kooskĂ”lla.

Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. 6. Millised on juriidilise isiku organid (juhtimisorganid)? EraĂ”igusliku juriidilise isiku organid on ĂŒldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Juba xii - XIII saj. mandril protsessid, mida nimetatakse rooma Ă”iguse retseptsiooniks e. ĂŒlevĂ”tmiseks. Selle kaks peamist pĂ”hjust olid Ă”iguse killunemine paljudeks lokaalĂ”igusteks ja protsessinormide puudulikkus.
Juriidiline motivatsioon — pretsedendiks Ă”iguse allika tĂ€henduses on vaid teatud osa kohtulahendist, mida vĂ”ib kĂ€sitada reegli tĂ€henduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jĂ”uti.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt, mis tegutseb fĂŒĂŒsilise isiku kaudu. Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: ‱ iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; ‱ selline vara moodustab erilise vastutusĂŒksuse; ‱ vĂ”ime osaleda tsiviilĂ”igussuhtes poolena; ‱ eksistentsi sĂ”ltumatus liikmete vahetumisest
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt (TsÜS § 24). Esimeses osas rÀÀgin juriidilise isiku mĂ”istest ja pikemalt nii eraĂ”iguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-Ă”iguslikust juriidilisest isikust.
Juriidiline kohustus - Nagu Ôigussuhte mÎistest vÔib aru saada, on suhtel ka teine pool, nimelt juriidilised kohustused. See tÀhendab subjektiivsest Ôigusest tulenevalt on Ôiguse subjektil endal teatud kÀitumiskohustused.

Juriidiline isik – abstraktne moodustis, kellele Ă”iguskord on annab Ă”igusvĂ”ime (vĂ”ime olla Ă”iguste ja kohustuste kandja) FĂŒĂŒsilise isiku Ă”igusvĂ”ime sĂŒnnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub.
Juristid – Ă”iguse rakendajad – omakorda pĂŒĂŒavad juriidiliste otsustuste tegemisel leida olemuslikke seoseid keerulise eluliste asjaolude maailma ja Ă”igusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisu vahel.
Jagatavateks asjadeks on raha, kullakang, vein, hoonestamata maatĂŒkk(kui seda ei takista muud piirangud). Mitte jagamatud on aga asjad, mille vÀÀrtus jagamisel vĂ€heneb vĂ”i jagamisel hĂ€vinevad: maal, aktsia, vÀÀriskivi.

Judaistlik - kristlikel religioossetel traditsioonidel vĂ”rsus ĂŒhiskonna liikmete vahelise liidu vĂ”i lepingu idee, nagu ka monarhia umbusaldamine ning vajadus ĂŒksikisiku Ă”igusi kaitsva seaduste sĂŒteemi jĂ€rele.
Justiitsministril on Ôigus anda mÀÀrusi nimetatud isikute ja asutuste pÀdevuses olevate tÔestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.
JĂ€tmisel on tööinspektoril Ă”igus algatada tööandja suhtes vÀÀrteomenetlus ning karistada teda rahatrahviga (4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ĂŒhe kuu jooksul muudatuste tegemisest.

Jurisprudents on Ă”igusteaduse osa, mis kĂ€sitleb Ă”igust just normatiivsest aspektist ja tegeleb selle normi „mĂ”ttega”. Jurisprudents on tegu keelelisest vĂ€ljendist arusaamisega tema normatiivses tĂ€henduses.
Juulist 2002 – see on ĂŒhtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sĂ€testataksegi see pĂ”himĂ”te, et normil ei ole tagasiulatuvat jĂ”udu, kui seadus ei ole seda just sĂ€testanud.
JĂ”us on reeglina iga jĂ”ustunud Ă”igusakt: 1) mida ei ole muudetud vĂ”i tĂŒhistatud; 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sĂ€testatud tĂ€htajast; 3) mis on jĂ”ustunud promulgeerimise alustega kooskĂ”las.

Jooksmine on spordiala, kus iga inimene saab kaasa lĂŒĂŒa ja nii oma tervise eest hoolitseda. Mitmeid aastakĂŒmneid on toimunud Rahvajooks, kus iga spordisĂ”ber saab end mĂ”nusalt liigutada ja proovile panna.
Juriidiline isik on Ă”iguskorra enese poolt loodud abstraktne Ă”iguse subjekt, mis vĂ”ib omada kĂ”iki Ă”igusi ja kanda kohustusi niivĂ”rd, kuivĂ”rd on see kooskĂ”las ĂŒhe vĂ”i teise juriidilise isiku eesmĂ€rkidega.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt ja ta vÔib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel; 2) otse selle juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel.

Juriidiline distsipliin – uurib, mis on ĂŒhel kindlal juhul positiivse Ă”igusega kĂ€stud, keelatud vĂ”i lubatud Ă”igusharu on normikogum, mis reguleerib ĂŒhte elu valdkonda RiigiĂ”igus kui avaliku Ă”iguse distsipliin.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt. Juriidilise isiku Ôigussubjektsus sÔltub tema asutamise eesmÀrkidest ja tema funktsioonidest ning on mÀÀratud asutamise dokumentidega ja pÔhikirjaga.
Juu - nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel pĂ”himĂ”tetel tegutsev kutseĂŒhendus Ă”igusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste Ă”iguste kaitsmiseks.

Juriidiline isik on ĂŒksnes vĂ€ljamĂ”eldis, ehk fiktsioon, mis vĂ”imaldab teatud inimkooslusi kĂ€sitlega Ă”igussubjektidena, tagades seelĂ€bi neile kooslustele tegevuseks ja Ă”iguskĂ€ibeks vajaliku Ă”igusvĂ”ime.
Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega Ôigusnorm seob subjektiivsete Ôiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise vÔi lÔppemise.
JaemĂŒĂŒja on kohustatud andma tarbijale tĂ€iendavat teavet pakutavate vĂ”i mĂŒĂŒdavate jalatsite omaduste, nende hoolduse, mĂ€rgistuses kasutatavate piktogrammide tĂ€henduse, suurustĂ€henduse jms kohta.

Juriidilised funktsioonid on sÔltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kÔrvaldamiseks) on juriidilised vahendid Ôigusloome protsessides tekkinud.
JĂ”us on iga jĂ”ustunud akt, 1) mida ei ole muudetud vĂ”i tĂŒhistatud vĂ”i 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sĂ€testatud tĂ€htajaks vĂ”i 3) mis on jĂ”ustunud promulgeerimisnormidega kooskĂ”las.
Joones on see, et magistraat ei pidanud sel juhul tingimata mÀÀrama kohtunikku – iudex’it. Magistraat tegi korraldusi, millega kaitses tema enda poolt kaitsmisvÀÀrsena leitud kodanike huve.

Jumalik seadus on kÔigile inimestele antud jumaliku ilmutusega, mis pidi ilmnema ka Rooma riigi Ôiguses, hoolimata asjaolust, et jumala ilmutatud Ôigus oli konkreetsel juhul paganliku keisri tööriist.
Juhtumite arvul on suur. Andmed, mida me teame, nÀitavad, et lapsi kuritarvitakse Euroopas seksuaalselt peamiselt perekonnaliikmete vÔi lapsele lÀhedaste isikute poolt vÔi lapse sotsiaalses keskkonnas.
Juriidilist argumenteerimisoskust on eesti keelde tĂ”lkimata kĂ”nedes mĂ€rksa enam, kuid ka need kaks, trĂŒkitud Ă€ra “Rooma kirjanduse antoloogias” (Tallinn, 1971, lk 170jj), annavad hea pildi antiikaja kĂ”nekunstist.

JÀrgimine tegelikkuses tÀhendab seda, et oma pÔhiteg-s peab vastav vÔimuharu tegelema sellega, milleks ta on mÀÀratud, aga praktiliselt alati on vÀltimatu, et ta tÀidab ka mÔne teise vÔimuharu funkts-e
Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. Juriidiline isik vĂ”ib sarnaselt fĂŒĂŒsilisele isikule omada tsiviilĂ”igusi ja kohustusi, vĂ€lja arvatud neid, mis on omased ĂŒksnes inimesele.
Juriidiline isik – Rooma Ă”iguse retseptsioonis tĂ”id selle mĂ”iste vĂ€lja 16-17 sajandil glossaatorid, postglossaatorid. BES-is on tĂ€iesti olemas, tegemist on Ă”igussuhete tĂ€ieĂ”igusliku subjektiga.

Jaguneb 5 - ks divisjoniks: nn Kuninganna pink; Lordkantsleri kantselei; Testamendi (ehk pÀrimis)asjad; Lahutuse ja admiraliteedi(mere)asjad ning Rahandus(riigikassa) ja maaaladega seotud asjad.
Juriidiline kohustus on vajalik kÀitumine, mida tuleb teostada vahetult vÔi lÔppastmes Ôigustatud isiku, s.o subjektiivse Ôiguse kandja suhtes. Vajalik kÀitumine peab tulenema objektiivsest Ôigusest.
Just mĂ”istelis - sĂŒstemaatilisel tasandil eristuvad valdkonna spetsiifilised dogmaatikad, mis kujutavad endast Ă”igete, st kehtiva Ă”iguskorra raames mĂ”istuspĂ€raselt pĂ”histatud lahendite koguseid.

Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses asetleidvaid asjaolusid, millega Ă”igusnorm (hĂŒpotees) seob subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise vĂ”i lĂ”ppemise.
JÔustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismÀrge: RTI, 26.05.2005, 29, 210). Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jÔustus 1. septembril 2007.
Juriidiline teooria – juriidiline isik on seadusandja poolt loodud Ă”igussubjekt, kellel on seadusest tulenevad Ă”igused ja kohustused, mis sarnanevad fĂŒĂŒsiliste isikute Ă”igustele ja kohustustele.

Juhatuse liikmetel on Ă”igus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kĂ”igisse personalijuhtimise kĂŒsimustesse Juhatuse kohustused Juhatuse kohustus on tagada Ă€riĂŒhingu toimimine.
Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. EraĂ”iguslik juriidiline isik on tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaselts, tulundusĂŒhistu, sihtasutus ja mittetulundusĂŒhing.
Juhatuse ĂŒlesanne on tagada, et panga ĂŒlesehitus ehk struktuur oleks lĂ€bipaistev, et kĂ”ik panga struktuuri ĂŒksused ja neile antaval hinnangul tuleks lĂ€htuda riskide maandamise pĂ”himĂ”ttest.

Juriidilised isikud - eraĂ”iguslikud: Ă€riĂŒhingud, eraorgansatsioonid, sihtasutused AvalikĂ”iguslikud: riik, omavalitsus, poliitilised organisatsioonid, avalik- Ă”iguslikud asutused,nt Eesti Pank.
JÀÀtmetekke vÀltimine on asja jÀÀtmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jÀÀtmete koguse ja jÀÀtmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vÀhendamiseks (RT I, 09.11.2011, 1).
Juhatuse liikmetele on Ă”igus antud inspektsiooni nimel anda vĂ€lja korraldusi – juhatuse liige vĂ”ib anda korralduse, et jĂ€relevalve subjekt esitleks menetlusega seotud tĂ€iendavaid andmeid.

Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes jĂ€rgima pĂ”hikirjas ettenĂ€htud vĂ”i ĂŒldkoosoleku, nĂ”ukogu vĂ”i juhatuse kehtestatud piiranguid.
Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi avalik-Ôiguslik. EraÔiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta kÀiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Juriidiline vastutus - seda vĂ”ib vaadelda Ă”igusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli sĂŒsteemi vahel seoses antud subjekti Ă”igusliku (kas Ă”iguspĂ€rase vĂ”i –vastase) kĂ€itumisega.

JÔulu - ja suvevaheajal Erakorraliseks istungjÀrguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees, kui seda nÔuab president, valitsus vÔi vÀhemalt viiendik Riigikogu liikmetest.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt ja vÔib tekkida kahel viisil : 1) Teatud liiki juriidilise isiku vÔi 2) Otse selle juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt (TsÜS § 24). Juriidilised isikud on omakorda jaotatud veel kaheks - eraĂ”iguslikuks ja avalik-Ă”iguslikuks juriidiliseks isikuks.

Juriidiline kohustus – tugineb samuti Ă”igusnormile ja kujutab kahesugust seost: ĂŒhelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja Ă”igustatud isiku vahel.
James michael on tÀhelepanu juhtinud asjaolule, et tehnoloogiliste abivahendite kÀttesaadavuse tÔttu tekkinud andmekaitseprobleemid on senini omased pÔhiliselt arenenud riikidele.
JÀreldusi nimetatakse deduktiivseteks. Loogiliselt mitterangete ehk mittekehtivate jÀreldamise reeglitega on tegemist siis, kui reeglitest on lubatud erandid vÔi kÔrvalekalded.

Jagatavad asjad - asjad, mida ĂŒhiskondliku-majandusliku vaate jĂ€rgi vĂ”ib tĂŒkeldada homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota vÀÀrtust, vaid sĂ€ilitavad oma terviku olemuse.
JĂ€tkuna eeltoodule on asjakohane mĂ€rkida, et ĂŒheks oluliseks kutseorganisatsioonina tegutsemise osaks advokatuuri jaoks ongi suhtlemine teiste organisatsioonide ja nende ĂŒhendustega.
Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. Avalik- Ă”iguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse ĂŒksus vĂ”i muu avalikes huvides seadusega loodud ĂŒksus

Juriidilised isikud - on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ehk teisisĂ”nu on juriidilised isikud ĂŒksused vĂ”i organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab Ă”igussubjektsuse.
JĂ€rgmiseks kriteeriumiks on see, et esindaja tegutseb teise isiku nimel, et see oleks selgelt nĂ€ha, saavutatav nĂ€iteks notariaalse volituse nimel vĂ”i siis ka nĂ€iteks poemĂŒĂŒja letitaga.
Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mille seadusandja valib tegelikkusest vĂ€lja ning paneb seaduses kirja hĂŒpoteesis Ă”igusliku faktina ning seob Ă”iguslikud tagajĂ€rjed nendega.

JĂ€litamisĂ”igus on ĂŒksnes sĂ”jalaevadel vĂ”i -lennukitel vĂ”i selge pardamĂ€rgistusega ja nĂ”uetekohaselt volitatud muudel laevadel vĂ”i Ă”husĂ”idukitel, mis on riigi teenistuses.
Juhatuse pĂ€devuses on Riigikogu siseorganisatsioonilised kĂŒsimused, eeskĂ€tt tĂ€iskogu töönĂ€dala pĂ€evakorra projekti koostamine ja istungite juhatamine, ka Riigikogu esindamine.
Juhtimisorgan on aktsionĂ€ride AktsionĂ€r ei vastuta isiklikult Aktsiaselts 25 000 ĂŒks ĂŒldkoosolek; aktsiaseltsil aktsiaseltsi kohustuste eest peavad olema juhatus ja nĂ”ukogu

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ehk teisisĂ”nu on juriidilised isikud ĂŒksused vĂ”i organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab Ă”igussubjektsuse.
Juriidiline vastutus on ĂŒheks vastutuse liigiks, mida vĂ”ib vaadelda Ă”igusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli sĂŒsteemi vahel seoses antud subjekti Ă”igusliku kĂ€itumisega.
JĂ€relevalve ĂŒlesandeks on eeskĂ€tt jĂ€lgida, et notar juhinduks oma ametitegevuses ĂŒksnes seadustest ning et ĂŒhe notari eksimuse pĂ€rast ei saaks kannatada notariameti maine tervikuna.

Jefferson - kolmas USA president, ĂŒks juhtivatest tegelastest Ühendriikide keskvalitsuse loomisel, kirjutas 1776. aastal “Iseseisvusdeklaratsiooni” esialgse variandi.
Juhatuse liikmed on osaĂŒhingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaĂŒhingu suhtes jĂ€rgima pĂ”hikirjas ettenĂ€htud vĂ”i osanike, nĂ”ukogu vĂ”i juhatuse kehtestatud piiranguid.
Juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse Ôigusega ja vastupidi ning nende vastastikune seos ja toime mÀÀrab ara Ôigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu.

JĂ”ustumine on erinev ja sĂ”ltub Ă”igusakti liigist jne(ĂŒldiselt 10. PĂ€eval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- mÀÀratud riigi suverÀÀnsuse ruumilise ulatusega.
Jaotis on suhtarv, mis nĂ€itab, kui suurele osale pankrotivara mĂŒĂŒgist laekunud rahale on vĂ”lausaldajal Ă”igus vastavas rahuldamisjĂ€rgus tunnustatud nĂ”ude alusel.
JĂ€relkontrolli all on silmas peetud jĂ€relevalvet nii jĂ”ustunud kui ka vastuvĂ”etud, kuid veel jĂ”us- tumata aktide ĂŒle. Õiguskantsleri jĂ€relkontroll ei laiene kohtulahendile.

Juriidiline fakt – sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega Ă”igusnorm seob subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise vĂ”i lĂ”petamise.
JÀrelevalvajal on kontrollivolitus. Kontrollivolitused on: - Ôigus relevantsele informatsioonile - Ôigus proovidele, nÀidistele - Ôigus siseneda ruumidesse, valdustesse.
JuhtimisĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine - kuni 2 aastat 4. Milliseid mĂ”jutusvahendeid vĂ”ib kohaldada sĂŒĂŒdlasele peale karistuse? TĂ€isealisele: a) konfiskeerimine; b) psĂŒhhiaatriline sundravi.

Juriidilised eeldused on sellised juriidilised faktid, mille puhul eeldatakse mingite asjade olemasolu ja sellele eeldusele antakse tÀhendus, mis on vÔrdne eeldatava asjaoluga.
JÔustunud kohtulahend on siduv ka menetlusosaliste ÔigusjÀrglaste suhtes sh eriÔigusjÀrglaste suhtes, kes on saanud pÀrast hagi esitamist menetlusosaliste ÔigusjÀrglaseks.
Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi avalik-Ôiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigusisik, kes on teatud nÔudmiste tÀitmisel omandanud ÔigusvÔime.

JuurdekasvuÔigus - tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi- 2. PÀrandist saavad vÔrdse osa ka need pÀrijad, kes on pÀrandaja eluajal saanud poole osast juba kÀtte.
Juriidilisel isikul on Ă”igus nĂ”uda kohtu korras oma au teotamise lĂ”petamist, au teotavate andmete ĂŒmberlĂŒkkamist ja ka varalist hĂŒvitust, mis oli seotud au teotamisega.
JĂ€relevalve avalik - Ă”iguslike juriidiliste isikute ĂŒle peaks reeglina hĂ”lmama nii nende tegevuse kvaliteedi kui ka varade ja finantsvahendite ĂŒle teostatavat kontrolli.

Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega Ôigusnorm seob subjektiivsete Ôiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise vÔi lÔppemise.
Juhuslikkus tĂ€hendab seega seda, et asja kahjustumise vĂ”i hĂ€vimise pĂ”hjustanud sĂŒndmus ei tohi pĂ€rineda ei liisingu- ega mĂŒĂŒgilepingu poole mĂ”jusfÀÀrist.
Joogivesi - vesi, algkujul vÔi pÀrast töötlemist, mis on mÔeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks vÔi muuks olmeotstarbeks, olenemata pÀritolust

Juhtimisorgan on juhatus; osaĂŒhingu kohustuste eest osaĂŒhingul peab olema OsaĂŒhing 2500 ĂŒks nĂ”ukogu ainult siis, kui see on ette nĂ€htud osaĂŒhingu pĂ”hikirjas.
JÀreldamine on kehtiv, kui jÀreldamises esinevate metamuutujate mis tahes tÔevÀÀrtusjaotuse korral on nii, et kui eeldused on tÔesed, siis on tÔene ka tulem.
JÀrelkontroll on nÀidanud, et et sooduspÀritolu sÀtteid on rikutud, korraldab soodustatud ekspordiriik uurimise taoliste rikkumiste selgitamiseks/Àrahoidmiseks.

Jagatavateks asjadeks on raha kullakang vaadis olev vein hoonestamata maatĂŒkk jne. Mitte jagatavad on aga sellised asjad mille vÀÀrtus jagamisel vĂ€heneb vĂ”i hĂ€vineb.
Juuridiled isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ehk juriidilised isikud ĂŒksused vĂ”i organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab Ă”igussubjektsuse.
Juriidiline toiming – toiming, mis kutsub ametiisikute ja kodanike kĂ€itumises, nende kĂ€itumise vastavus juriidilised tagajĂ€rjed esile sĂ”ltumata sooritaja tahtest.

Juurdemakse on summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenĂ€htud palgatase ja hĂŒvitada vĂ”imalik palga vĂ€henemine.
Juhatuse liikmed on Ă”igustatud ĂŒhingut esindama ainult ĂŒhiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kĂ”ik ĂŒhingut ĂŒhiselt esindama Ă”igustatud juhatuse liikmed.
JulgeolekunĂ”ukogul on Ă”igus artiklis 33 tĂ€hendatud tunnustega tĂŒli vĂ”i olukorra igasuguses staadiumis soovitada kohast reguleerimise protseduuri vĂ”i reegleid.

Juriidiline etnoloogia - Ă”igussĂŒsteemide evolutsioonolise arengu idee (Darvini teooria mĂ”ju all). Alusepanija on Henry Maine (1822-1888). Evolutsiooni 3 staadiumit:
Juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte nÀiteks juriidilise isiku aktsionÀridele.
JĂ€rgi tallinn - Tartu maanteel sĂ”ita? Õige vastus on, et ei saa. Inimesed on vĂ”rdsed, kĂ”igil vĂ”ib olla hea tahe, mis on kogu moraali ja vooruste aluseks.

Juhtimisorganid - PS § 69 jĂ€rgi valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kelle ĂŒlesandeks on korraldada Riigikogu tööd.
Juhtide suhtes on see, et neil on panga juhtimiseks vajalik haridus, kogemused peavad olema, kutsealane sobivus peab olema, laitmatu Àrialane reputatsioon.
JuurdepÀÀsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline pÀritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv.

JÔustunud kohtuotsus on kÔikidele menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi vÔi vastuhagiga esitatud nÔue hagi aluseks olevatel asjaoludel.
Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine – kui isik mĂ”istetakse sĂŒĂŒdi jahipidamis- vĂ”i kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse rikkumisega seotud kuriteo eest.
Jurisprudents - Ă”igusteaduse osa, mis kĂ€sitleb Ă”igust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepĂ€rast normi “mĂ”ttega“. Teadus Ă”igusnormidest.

JĂ€relvalvet kutse - eetika nĂ”uete tĂ€itmise ĂŒle advokaadibĂŒroos teostab advokaadibĂŒroo pidaja ning samuti kindlustab ta ka konfidentsiaalsuse jĂ€rgimise.
JÀrjestuse efekt - ebatÀieliku ja/vÔi vastukÀiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mÔju jÀrjekorras esimestena saadud andmed.
Juriidiline interpretatsioon on vÀlja arenenud traditsioonilisest teoloogilisest ja juriidilisest Ôpetusest piiblist ja Corpus iuris civilise Ôige arusaamise kohta.

Juriidilisel isikul on Ă”igus kohtu korras oma au teotamise lĂ”petamist vĂ”i au teotavate andmete ĂŒmberlĂŒkkamist, samuti sellega tekitatud kahju huvitamist.
JÀrgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine pÔhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi Ôigusaktidele
Johannes altusius - SuverÀÀnsuse kandjaks on rahvas, kes teeb valitsejale ĂŒlesandeks teostada riigivĂ”imu , kuid rahval on Ă”igus see vĂ”im Ă€ra vĂ”tta.

Jookidele on vÔimalus osta kaasa osta kuuma jooki, mis valatakse spetsiaalsesse termotopsi ja kaetakse plastik kaanega ja mahtuvus on 0,2 liitrit.
Juriidiline kohustus on niisiis vajalik kÀitumine, mida tuleb teostada vahetult vÔi lÔppastmes Ôigustatud isiku, s.o. subjektiivse Ôiguse kandja huvides.
JĂ€relpĂ€rijal on kogu pĂ€randvara vĂ€ljaandmisnĂ”ue, kahju hĂŒvitamise nĂ”ue eelpĂ€rija vastu, piiranguid kĂ€sutamisel pole – tĂ€ieĂ”iguslik pĂ€rija.

Jumalik Ă”igus – sisaldub jumalasĂ”nas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik Ă”igus – inimeste loodud, peaks pĂŒĂŒdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole.
Jat - is ilmneb ilmekalt Multi Level Approach, sest JAT peab leidma vastuse kĂŒsimusele: kuidas pĂ”hjendada juriidilisi otsustusi Ă”igesti?
John locke - rajas Ôpetuse vÔimude lahususest (tÀidesaatva ja seadusandliku). Kaitses inimeste loomulikkeÔigusi, toetas usu- ja sÔnavabadust.

Juriidiline isik - seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt, pole fĂŒĂŒsiliselt olemasolev, on loodud Ă”iguslikult eesmĂ€rkide saavutamiseks (saada kasumit).
JÀÀksid samaks – kuidas ja kui palju peab muutuma teise teguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ĂŒhe ĂŒhiku vĂ”rra, et kulutused ei muutuks.
JÀÀtmeseaduse kohaselt on jÀÀde mis tahes vallasasi vÔi kinnistatud laev, mille valdaja on Àra visanud, kavatseb seda teha vÔi on kohustatud seda tegema.

Juhistest kÔrvalekaldumine on Ôigustatud eelkÔige siis, kui olukord on oluliselt muutunud vÔrreldes sellega, mida kÀsundiandja juhiste andmisel ette kujutas.
Juriidiline akt on kĂŒll Ă”igusakt, kuid vĂ”rreldes Ă”igustloova aktiga ei sisalda ta ise Ă”igusnormi. Tema side Ă”igustloova aktiga on siiski vahetu.
JĂ€tmise korral on tehing tĂŒhine, siis peab ka volitus selle tehingu tegemiseks olema antud samas vormis. Rohkem eeskirju vormi jaoks ette ei nĂ€hta.

Juhatajal on Ă”igus taotleda aktsiaseltsi nĂ”ukogult ja ĂŒldkoosolekult aktsiaseltsi majandustegevusega seotud kĂŒsimuste pĂ€evakorda vĂ”tmist.
Juriidiline kohustus - Ôiguse objektile objektiivsest Ôigusest tulenev vajalik kÀitumine mÀÀr, mis on mÔeldud subjektiivse Ôiguse garanteerimiseks.
Juulist 2009 on TVKsse vĂ”imalik esitada nĂ”udeid, mis ei ĂŒleta 150 000krooni. Töövaidlusavaldus tuleb esitada eesti keeles, kahes eksemplaris.

Juriidiline kohustus - tugineb Ôigusnormile ja kujutab kahesugust seost:- kohustatud isiku ja riigi vahel, -kohustatud isiku ja Ôigustatud isiku vahel.
Jaotusmeetod – jĂ€rjestatakse kĂ”ik indiviidid sissetulekute alusel kasvavads jĂ€rjekorras ja seejĂ€rel jaotatakse kogu elanikkond gruppideks.
Juba praegu on nĂ€ha, kuidas pealiku töö on lĂ€inud ĂŒle riigile, mis on samuti muutunud keerukamaks, kuna on vaja tĂ€ita rohkem ĂŒlesandeid.

Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav pÔhitunnustest ja pole olemuslik. Juhutunnus vÔib asjal olla vÔi mitte olla.
JÀrelevalve on kindlaks mÀÀratud mitmete Ôigusaktidega, kriminaalhooldusametniku otsustusvabadus on jÀrelevalve osas suhteliselt piiratud.
Juhuslikkus tĂ€hendab seega seda, et asja kahjustumise vĂ”i hĂ€vimise pĂ”hjustanud sĂŒndmus ei tohi pĂ€rineda kummagi poole mĂ”jusfÀÀrist.

Juriidiline isik on seega ĂŒldjuhul isikute (nii fĂŒĂŒsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ĂŒhendus teatud kindla eesmĂ€rgi saavutamiseks.
Juriidiline koosseis on mÀÀrav teo (tegevuse vÔi tegevusetuse) juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas ÔiguspÀraseks vÔi Ôigusvastaseks.
JĂ€rjest tĂ€htsam on halduspoliitika, sest riigi tugitegevuste ĂŒhendamine ja avaliku teenistuse koordineerimine koondub rahandusministeeriumisse.

Juriidiline isik on teatud mĂ”ttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte fĂŒĂŒsiline nĂ€htus, kuid tal on vĂ€ga oluline praktiline tĂ€htsus.
Juriidilised toimingud - ei ole soov tekitada juriidilisi tagajĂ€rgi, aga nad tulevad ikka inimesest ei sĂ”ltu see. 39. Õiguse realiseerimise vormid.
JĂ€rjekorra pĂ€rijad – pĂ€randaja alanejad sugulased pĂ€rima kutsumise pĂ”himĂ”te kehtib ka pĂ€randaja vanavanemate alanejate pĂ€rima kutsumisel.

Juhtorganid – TsĂŒs pg 31 lg 2. Eristatakse jur isikute organeid ja nende raames veel juhtorganeid. Juhtorganid on juhatus ja nĂ”ukogu.
JÀrgi lindpriiks - kogu tema vara, nii pÀrand ku kaubad, mis kuuluvad meie Ôiguse alla, sellest peavad pooled vÔtma tema lÀhimad pÀrijad.
Juriidiline isik on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu, peavad juhatuse vĂ”i seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, mida oleme ka teinud.

JÀÀtmeseadus – seadus nĂ€eb ette , et KOV vĂ”ib kehtestada jÀÀtmehoolduseeskirja, jÀÀtmete eest vĂ”etava kĂ€itlemistasu ĂŒlempiiri.
Juriidiline argumentatsioon on praegusaja riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav legislatiiv- ja tÀidesaatva vÔimu poolt.
Juriidiline isik - seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ehk ĂŒksus vĂ”i organisatsiooniline tervik, millele seadus omistab Ă”igussubjektsuse.

Juriidilisel isikul on maine (au ja vÀÀrikust ei ole) Tuleb kaasata A poolel . (menetluskulude tÔttu on vaja mÀrkida kaasatava isiku pool)
Josephuse versioon on jĂ€rgmine: selle asemel, et Caligulat tagant rĂŒnnata, ta seisis tema ette ja lĂ”i sĂŒgava, aga mitte surmava löögi.
Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult tÀita talle seaduse alusel, seadusega sÀtestatud korras pandud konkreetne kohustus.

Juriidilised isikud on Riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides, selle juriidilise isiku kohta kÀiva seaduse alusel.
Juristi - praktikut kui ka teisi huvitab eeskĂ€tt liigitamine ja sĂŒstematiseerimine parima ĂŒlevaate saamiseks Ă”igusnormidest.
JÀrjepidevus - töö noorte vÔrkpalluritega, kes alustavad oma karjÀÀri Meie klubis ning pÀÀsevad Ôppima Audentese spordikooli.

Joseph weileril on paljuski Ă”igus, kui ta leiab, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on kaks vĂ€ga erinevat poliitilist projekti.
Juhatuse liikmetel on Ă”igus anda töötajatele tööga seotud korraldusi ja sekkuda kĂ”igisse personalijuhtimise kĂŒsimustesse Kohustused
Juhtivkomisjoni oleanders on eelnÔu juhtimine lÀbi Riigikogu menetluse (parandusettepanekute tÀhtajad ja nende valik, eelnÔu parandmine jne).

Juhtum 3 - 2-1-53-05. Kompromiss kinnitatakse kohal olnud vÔlausaldajate hÀÀlteenamusega, seega kohal olejate arv on oluline.
Juriidiline isik on kas eraĂ”iguslik vĂ”i avalik-Ă”iguslik. Ühed on korporatiivset-tĂŒĂŒpi, teised asutuse-tĂŒĂŒpi juriidilised isikud.
Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine, ‱ loomapidamisĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine, ‱ varaline karistus, ‱ vĂ€ljasaatmine.

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt, pÔhiliigituse aluseks on isiku suunatus era- vÔi avaliku huvi rahuldamisele.
Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud Ôigusnormidega, vastutus toimepandud Ôigusrikkumise eest.
Juurdemakse on summa, mida TA maksab T-le selleks, et tagada talle ettenĂ€htud palgatase ja hĂŒvitada vĂ”imalik palga vĂ€henemine.

JuurdepÀÀsukontroll – teatud piirkonnas juurdepÀÀsu puhul suurendab vahelejÀÀmise riski, siis tuleb teha tĂ€iendavaid jĂ”upingutusi.
JÀrelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud Ôigusnormidel on suurem ÔigusjÔud kui haldusorganite poolt kehtestatutel.
JÀrelvalve - , juhtimis-, operatiivse-, organisatsioonilise-, materiaalsete vÀÀrtuste liikumist korraldavad vÔi vÔimuesindaja

Juhatusel on Ôigus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see vÔib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.
Juriidiline isik – eraĂ”iguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-Ă”iguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.
Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb Ôigusrikkuja kÀitumise hukkamÔistmises Ôigusvastase teo toime paneku pÀrast.

JÔutud on Ôigele jÀreldusele, et poliitilise vÀlireklaami keeld aktiivse agitatsiooni ajal on pÔhiseadusega kooskÔlas.
Juriidiline fakt - Ă”igusnormi hĂŒpoteesis tekkiv asjaolu vĂ”i tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajĂ€rje tekkimise.
Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku Ôigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega.

Juriidiline isik on pÀrijaks vaid siis, kui teisi pÀrijaid pole vÔi kui pÀrandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud.
Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole vÔimalik ise tegutseda, sest tal pole kÀsi ja jalgu ega ka iseseisvat mÔtlemist.
Juriidilistele isikutele on kooskÔlas Ôiguse olemusega, kui juriidilise isiku kÀitumine vÔib langeda vastava pÔhiÔiguse kaitsealasse.

Justinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii mÀrkimisvÀÀrse tÀhtsusega, kui kaks eelpool mainitut.
Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse Ôigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa Ôigusliku tagajÀrje.
Juhtimisorganid on ĂŒldkoosolek ja juhatus (igapĂ€evane majandustegevus), nende pĂ€devus mÀÀratakse seaduse vĂ”i pĂ”hikirjaga.

JÀÀtmeseaduses on rĂ”hutatud, et jÀÀtmeid tuleb taaskasutada, mis on Ă”ige kuna jÀÀtmeid praeguses ajas kuhjub ĂŒha rohkem.
JĂ€rjekorra pĂ€rijad – alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed) – need, kes meist pĂ”lvnevad, lapsed pĂ€rivad vĂ”rdsetes osades.
Juriidiline isik on omandanud ÔigusvÔime, see tÀhendab, kui ta asutatakse, siis omandab ta koos ÔigusvÔimega ka teovÔime.

Jalgrattaomanikult on jalgratas Àra varastatud, paari pÀeva pÀrast avastab, et keegi sÔidab jalgrattaga tema majast mööda.
Juhtorganiteks on juhatus ja nĂ”ukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas Ă”igussuhtes aktsiaseltsiga.
Juriidiline fakt - on selline fakt vÔi asjaolu, millega seadus seob tsiviilÔigussuhete tekkimise, muutumise vÔi lÔppemise.

Jurisprudents on Ôigusteaduse osa, mis kÀsitleb Ôigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb seetÔttu normi mÔttega.
JĂ€rgimine on kohustuslik, tĂ”lgendus loob juurde uudsuse elemendi ja tĂ”lgendamisel on ĂŒhiseid jooni Ă”igusloominguga.
Juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust ostes mittevajalikke arvuteid makstes nende eest pÔhjendamatult kÔrget hinda.

JÀikade k - ide muutmisviise on mitmeid: 1) K-is saab muudatuse teha ainult parlamendi kaks jÀrjestikulist koosseisu.
JĂ€rjekoha mĂ€rkimine on vajalik selleks, et eristada neid kandeid ĂŒhel ja samal pĂ€eval tehtud, kuid eri jĂ€rjekohaga kannetest.
Juhud on seaduses otseselt ja ammendavalt sÀtestatud ning seaduse vaba ja laiendab tÔlgendamine ei ole lubatud.

Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab.
Juhataja pĂ”hiĂŒlesandeks on AS ABC majandustegevuse juhtimine, nĂ”ukogu otsuste tĂ€itmine ja kontroll ning aktsiaseltsi esindamine.
Jur kohustus – vajalik kĂ€itumine, mida tuleb teostada vahetult vĂ”i lĂ”ppastmes subjektiivse Ă”iguse kandja huvides.

Juriidiline fakt - tegelikkuses toimunud muutused/asjaolud, millel on Ôiguslik tagajÀrg (tekivad Ôigused ja kohustused).
Juriidilisteks isikuteks on tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaselts, tulundusĂŒhistu, sihtasutus ja mittetulundusĂŒhing.
Juriidiline akt – kĂ€itumine, mis on otseselt olema kooskĂ”las seadusega suunatud juriidilise tagajĂ€rje saavutamisele.

Juba xii – XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma Ă”iguse retseptsiooniks ehk ĂŒlevĂ”tmiseks.
Juhatuse koosolek on otsustusvĂ”imeline, kui Juhatuse koosolekul viibib ĂŒle poole juhatusest. Koosolekud protokollitakse.
Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse ĂŒks liike, see on retrospektiivne vastutus, mis on seotud Ă”igusnormidega.

Juuni 1909 – 5. novemer 1997) Oli filosoof ja ajaloolane, peetakse ĂŒheks 20-nda sajandi juhtivaks vabamĂ”tlejaks
Jagunemise kroral – jaotumis ekorral – kes lĂ€heb Ă€ra, peab jagama ara kahe ĂŒhingu vahel, mis tema pĂ€rast tekivad.
JÀrelevalve - vigadele tÀhelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on jÀrelvalvetava Ôigus

Juba vana - Roomas hakkasid tegelema vabakaubandusega mis hiljem andis jÀrsk tÔus majanduse ja riigi arengule.
Juriidilised isikud – asutused FĂŒĂŒsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt.
Jaotav on igaĂŒhele oma. Jaotava Ă”igluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse.

JÔulu - ja tervisepuhkuse pÀevad) TA-l Ôigus teha ettekirjutus enda mÀÀratud lisapuhkuste osas, millal.
Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine (§ 52)  Varaline karistus (§ 53)  VĂ€ljasaatmine (§54)
Juriidiline fakt on tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilÔigussuhete tekkimise, muutmise vÔi lÔppemise.

Juriidiline termin on Ôigusliku tÀhendusega oskussÔna. MÔiste kajastab nÀhtust just sellele eriomastes tunnustes.
Jaotumine – A B+C 2. Eraldumine A B (+C) (A jÀÀb alles) 3. Ümberkujundamine A B (OÜ –AS; AS – OÜ)
Juriidiline isik on tĂ€isĂŒhing, usaldusĂŒhing, osaĂŒhing, aktsiaselts, ĂŒhistu, sihtasutus ja mittetulundusĂŒhing.

JÀrkude taotlemine on vabatahtlik. JÀrke omistatakse kuni 5-ks aastaks, kontrolli teostatakse vÀhemalt kord aastas.
Juriidiline argumentatsioon on vahetult seotud otsustamisprotsessi endaga ja seega ka sotsiaalsete konfliktide menetlemisega.
John locke - teadmiste meelelise pĂ€ritolu idee- vastsĂŒndinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu

Joobunud inimene – in on kaotanud teadvuse, ei suuda eristada esemeid, ei saa enam naljast aru, alkoholi lĂ”hn.
JulgeolekunÔukogul on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed.
JÀrelevalve men - s tehtud otsused kÔigile tÀitmiseks kohustuslikud ja tÀitmata jÀtmise eest on ette nÀhtud

Juba vana - Rooma juristid tegid vahet avaliku Ôiguse (ius publicum) ja eraÔiguse (ius privatum) vahel.
Juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President vÔib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit.
Juhtudele on siiski kehtestatud kindlad vormid (nt notariaalne tÔestamine pÔhiliselt kinnisvara puhul).

Juriidilised faktid - Ôigusnormid seostavad Ôigussuhte tekkimise muutumise lÔpu teatavate asjaolude tekkimisel.
JÔustunud kohtuotsus on tÀitev dokument, kui see esitada tÀitmiseks, siis tÀhtaega saab omakorda veel pikendada.
Joomise keelamine on ĂŒle keskmise piirang (Ă”htumaades tavaks tĂ€histamisel) Keskmine Keskmine Inimeste tervis

Juriidiline fakt on niisugune tegelikkuse asjaolu, mis Ôigusnormist tulenevalt tekitab Ôigusliku tagajÀrje.
JÀÀtmekÀitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jÀÀtmete kogumiseks, taaskasutamiseks vÔi kÔrvaldamiseks.
Juriidiline kohustus – vajalik kĂ€itumine subjektiivse Ă”iguse kandja huvides, tuleneb objektiivsest Ă”igusest.

Juhatuse liikmel on juriidilise isikuga tööleping? EI. Aga samal ajal on neil selline kÀsundilaadne suhe.
Juriidiline isik - § 24. Juriidilise isiku mÔiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt.
Juriidiline oskuskeel on vajalik Ôigusteaduslike probleemide tÀpseks mÔistmiseks, seadmiseks ja lahendamiseks.

Juulil b - le saadetud osaĂŒhingu asutamislepingu tĂŒhistamise avalduse, milles A tugines pettusele.
JiÔ - Juriidilise isiku ÔigusvÔime on vÔime omada tsiviilÔigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Juriidiline fakt on reaalselt toimuv tegu vĂ”i sĂŒndmus mille puhul tekib juriidiline Ă”igus vĂ”i kohustus.

Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest.
JĂ€rjest enam on tal nĂ€ha seda, et ei ole olemas ĂŒhiskonnas ĂŒhtseid norme, millest kĂ”ik kinni peaks.
Juriidilises mÔttes on paber allkirja ja pitsatiga nt, vastavalt vormistatud jne Dokumentide liigid (allpool)

JĂ€reldelikt – varguse teel saadud asja hoidmine vĂ”i realiseerimine, see on valduse realiseerimine.
JÔukasutamise oht on möödas ning mÔlemad vaenupooled allutatakse vÔrdselt Ôiglasele kohtumÔistmisele.
Jaekaubanduskett - ĂŒks sortiment, kaupade sisseost on sentraliseeritud, poed kannavad ĂŒhte kaubamĂ€rki.

JÀrjest enam on siiski vaja ka tavainimestel oma Ôigusi teada ning tiht peab ta ka neid ise kaitsma.
Juhtorganiteks on juhatus ja nĂ”ukogu, organi pĂ€devus nĂ€hakse ette pĂ”hikirjas, ĂŒhingulepingus vĂ”i
Juriidiline isik on Ôiguslik konstruktsioon, mille kaudu seadusandja mÀÀrab, mis on juriidiline isik.

Juriidiline tĂ”end on teatud viisil fikseeritud jĂ€ljend tegelikkuses aset leidnud sĂŒndmusest vĂ”i teost.
JĂ€rjekoht on liikuv. VĂ”ib liikuda ĂŒles seoses mingi kande kadumisega vĂ”i vastaval kokkuleppel.
JuhtimisÔiguse ÀravÔtmine - kuni 2 aastat 3. Kes lahendavad vÀÀrteoasju? KohtuvÀlised menetlejad vÔi kohtud.

Juriidiline isik on nÔudest juhtorgani liikme vastu loobunud vÔi sÔlminud temaga kompromissilepingu.
Juriidilisel isikul on teistest eristatav nimi, Ă€riĂŒhingu puhul liitub sĂ”naga liigi nimi (AS, OÜ vms).
JÀrelevalve maht on eelkÔige ÔiguspÀrasuse jÀrelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe jÀrelevalve.

Juriidilisile isikule on problemaatiline omistada juhtorgani liikme kÀitumist, mis on vastuolus seadusega.
Juhatusel on esindusÔigus. Lepingu sÔlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige.
Just abstraktsetena on kĂ”ik Ă”igusnormid, s.h hĂŒpoteesi eeldatav olustik ka hĂŒpoteetilised tervikuna.

JÀrgimine tÀhendab mÔlemale osapoolele selgema ja paremini tÔendatava töösuhte olemasolu.
JÔustumata - hÔljuvas olekus on KaitsevÀe juhtimiskorraldust kÀsitletavate sÀtete muutmine.
Jagamist on reaals. vaja ainult ĂŒhe uue kinnisasja jaoks, on omanikul Ă”igus nĂ”uda reaals.

Jaotamise aluseks on siin piiramatu vastutuse esinemine ĂŒhingus ja eraldi ĂŒhingukapitali olemasolu.
Jurispudents — Ă”igusteadus, (laiemalt) Ă”igusteadus koos Ă”igusfilosoofia ja Ă”igusteooriaga.
JĂ€etakse jĂ€rgimata on tehing tĂŒhine kui seadusest vĂ”i vormi nĂ”udmise eesmĂ€rgist ei tulene teisiti.

JÔustumiseni on möödunud kÀesoleva paragrahvi lÔikes 1 sÀtestatust viie aasta vÔrra pikem
Jaan 2007 – pĂ”himĂ”tteliselt oli seotud EL kapitalinĂ”uete direktiivide sisse viimisega.
Jagatud dare – midagi andma, facere – midagi tegema, praestare – tasuma tekitatud kahju.

Juba cicero on öelnud: „Riigi rahvas – see ei ole mitte igasugune suurinimeste ĂŒhendus.
Jat - s on keskseks teemaks Ă”-teoreetilistes ja Ă”-filosoofilistes diskussioonides.
Juhtorganiks on juhatus ning kui seaduses on sÀtestatud nÔukogu olemasolu, siis ka nÔukogu

Juriidiline fakt on tegelikkuses toimuv muutus, millega tekivad/lÔppevad Ôigused ja kohustused.
Juriidiline isik on seadue alusel loodud Ôigussubjekt, juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi
Juriidiline teooria – loobub sisuliste tunnuste alusel juriidilise isiku olemuse mÀÀratlemisest.

Juristiktsioonilised aktid - aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid Ôigusnorme, seonduvad Ôigusrikkumisega
Juhatuse puhul on nende volituste aeg paika pandud EL pÔhiseadustiku leppe eelnÔus 8 aastat.
Juriidiline sisu - Ôigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende

Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kÔige olulisemaks modernse Ôiguse aluseks.
Jagamist - seda tihedamini kipuvad inimesed sellist olukorda enda kasuks Àra kasutama.
Juriidiline fakt on asjaolu, mille alusel tekib Ôigussuhe riigipoolt aksepteeritud tingimusel.

Juriidiline fakt on tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob Ôiguslike tagajÀrgede saabumise.
Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi avalik-Ôiguslik seaduse alusel loodud Ôigussubjekt.
JĂ€ik konstitutsioon – s.t. et konstitutsioonilisi norme on raskem muuta kui lihtseaduste norme.

JĂ€rgmisel astmel on ĂŒldise jurisdiktsiooniga kohtud – peamised protsessi kohtud kogukonnas.
Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine, varaline karistus ning vĂ€ljasaatmine.
Juriidiline fakt — asjaolu, mis on Ă”igussuhete tekkimise, muutumise ja lĂ”ppemise aluseks.

JĂ”ustumisnorm – SeaduseelnĂ”u lĂ”pus on eraldi norm, mis ĂŒtleb, millal seadus jĂ”ustub.
JulgeolekunĂ”ukogu veto - Ă”iguse tĂ”ttu jÀÀb asi toppama? ‱ art 51- riigi Ă”igus enesekaitsele
Juriidiline fakt – olukord kus Ă”igusnormis kirjeldatud abstraktne juhtum on aset leidnud.

Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus vĂ”i organisatsioon.
Juriidiline isik on eesmÀrgistatud organisatsioon, millele Ôiguskord omistab ÔigusvÔime.
Juba vana - kreeklased mÔtlesid, et ajalooline protsess toimub lÀbi vastandumiste.

Juhatuse valimine on uue koosseisu teine pÀevakorrapunkt pÀrast deputaatide vande andmist.
Juriidiline isik on Ôiguslik nÀhtus, ettekujutus, tuleb alati kontrollida, kas on olemas.
Juriidiline kohustus – Ă”igussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil kĂ€ituda.

Juriidilised reeglid – ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajĂ€rgi vĂ”i tegevust.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juudi seadused – “Seaduse raamatud” e. “Toora”e. “Pentateuch” e. “Moosese seadused” 2. Ajaloolis-mĂŒĂŒtilised jutustused maailma loomisest – “Prohvetiraamatud”. Autoriteks on juutide poliitilised ja usulised juhid, jutustused kĂ€sitlevad suures osas nende tegevust.
Juba gatt - i Tokyo vooru ajal (1973 - 1979) tegid arenenud riigid ettepanekuid, et

Juhtude vahel on hall tsoon, kus tuleb pÔhiÔigust igal konkreetsel juhul tÔlgendada.
Juriidiline vastutus on vaid ĂŒks riikliku sunni vahenditest seetĂ”ttu ei tohi neid samastada.
Jaanuarist 2012 on hĂŒbriidakt vaidlustatav halduskohtus (HKMS § 5 lg 2, § 37 lg 4)28.

Juhus - casus, ettenĂ€htamatu sĂŒndmus, mida ei saa vĂ”lgnikule sĂŒĂŒks panna.
Juriidiline vastutus - isiku kohustus tÀita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus.
JĂ”ukadel on „piiramatatu“ vĂ”imalus, sest 40 grivni karistus neid ei peataks.

Juhatuse tegitsemisvorm – otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada.
Juhtimisorganiteks on juhatus ja nÔukogu, kui seaduses on sÀtestatud nÔukogu olemasolu.
Juriidiline kohustus on isikule kuuluv kohustus midagi teha vÔi millegi tegemisest hoiduda.

Juuli 1776 - > pÔhiautoriks arvatakse olevat Thomas Jefferson ( vÔi Thomas Pain)
JÀmedas kirjas on tÀhistatud eksami ja seminaride kaasustes kÀsitletavad probleemid.
JÀÀtmete sortimine - jÀÀtmete mĂ”ne ĂŒhise omaduse jĂ€rgi liigitamine ja seejĂ€rel nende

Jaotav – realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt ja vÔib tekkida kahel viisil :
Juriidiline vastutus on seotud Ôigusnormidega ja see on toimepandud Ôigusrikkumiste eest.

Juristidele on kasulik liigitada nii, et see liigitus omaks Ôigusliku tÀhenduse.
Jagatavad - kohustust anda 5 hobust 2. Jagamatud-kohustust muretseda hea hobune
JÀÀb jĂ€rgi – 50, 5 ja C-l 0. C eeldused on nii kasinad, et pole midagi parata.

JaemĂŒĂŒk on kauba mĂŒĂŒk lĂ”pptarbijate laoti, tĂŒhiti ja vĂ€ikestes kogudes.
Jagunemise puhul on § 447, mis sĂ€testab vastutuse jaguneva ĂŒhingu kohustuste eest.
Jur otsustusprotsess on vastavalt kas ĂŒldise otsustusprotsessi vĂ”i ĂŒldise arg erijuht.

Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse Ôiguse ja subjektiivsete Ôiguste
Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nÀhtud rahaline karistus vÔi sundlÔpetamine.
Just sellepÀrast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööÔigusi.

Justinianiuse Ôiguses on modus'e tÀitmata jÀtmisel ka mÔningad Ôiguslikud tagajÀrjed.
JĂ€rsemad on ĂŒhiskonnas asetleidnud muutused, seda teravamalt ilmneb anoomia.
JĂ€tmise korral on tehing tĂŒhine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas

Jagaja – D’Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse.
Juriidiline fakt – tekelikkuse asjaolu, millega kaasnevad Ă”iguslikud tagajĂ€rjed.
Juriidilised isikud – raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult ĂŒksikisikuid.

Juriidilised teod - mis ei ole otseselt suunatud Ôigusliku tagajÀrje saavutamisele.
Juriidiliseks sisuks on kohustus. Negatiivne vastutus – normi nĂ”ude rikkumise korral.
JĂ€rgnev töö on jaotatud peatĂŒkkideks, mis omakorda jagunevad alapeatĂŒkkideks.

Jaotamisele kaheks – suulised allikad (ius non scriptum) ja kirjalikud allikad (ius
Juhendajale e - posti teel esitamiskuupĂ€evaks vĂ”i lae ĂŒles Moodle keskkonnas.
Juhus – ettenĂ€gematu sĂŒndmus, mida ei saa vĂ”lgnikule sĂŒĂŒks panna.

Juristide ĂŒlesanne on kodanikke julgustada oma Ă”iguste ja sĂ”navabaduse eest seisma.
JÀÀtmed looduses on probleem igas riigis, antud töös kÀsitleti probleemi Eestis.
Jooksevkonto – kajastatakse kĂ”igi kirjete deebet- ja kreeditkĂ€ibed eraldi.

Juriidiline isik – loobub sisuliste tunnuste alusel JI olemuse mÀÀratlemisest.
Juriidiline kohustus - Ôigusnormist tulenev kohustus midagi teha vÔi tegemata jÀtta
Juriidiline kohustus on ka kohustus tÀita Ôigustatud subjekti seaduslikke nÔudmisi.

Jaan 2008 on krediidiasutuse seadustes muudatused seoses isikute kaitsega.
Juriidiline fakt on tegelikult subjektiivse Ôiguse tekkimise ja lÔppemise alus.
Juriidiline vastutus on ĂŒks riigi sunni vahenditest, mis jĂ€rgneb Ă”igusrikkumisele.

JĂ€relpĂ€rija – mÀÀratakse teatud tĂ€htpĂ€eva vĂ”i sĂŒndmuse saabumisega.
Jagamatud asjad - asjad, mis tĂŒkeldamisel kaotavad om aolemuse ja vÀÀrtuse.
Juriidiline fakt on see fakt, mis vastab normi hĂŒpoteesis toodud tingimustele.

Juriidilisel isikul on pĂ”hikiri vĂ”i seaduses ettenĂ€htud juhtudel ĂŒhinguleping.
Jurist - mÀÀratlemata mĂ”iste, vĂ”in ĂŒkskĂ”ik kes ennast nimetada.

Juriidiline isik on see, kellele ettevÔte kuulub, kes organiseerib ettevÔtte
Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele Ôiguskord annab ÔigusvÔime
Juriidiline kohustus on kohustatud isiku kÀitumisviis, mis on riiklikult tagatud.

Juriidiline kohustus on kÀitumine, mida tuleb teostada Ôigustatud isiku huvides.
Juriidilised faktid on elulised asjaolud, mis sisalduvad Ă”igusnormi hĂŒpoteesis.
Juriste - Ôigusteadlasti nim XI kuni XIII sajandini glossaatoriteks.

Juriidiline fakt on eluline asjolu, kui ta on ĂŒldistatud kujul Ă”igusnormis.
Juriidiline vastutus – retrospektiivne vastutus, mis on seotud Ă”igusnormidega.
Jagamatus – riigi sees on riigivĂ”im ainuke vĂ”imuorganisatsioonist

Juriidilised faktid on Ôigustmoodustavad, Ôigustmuutvad ja ÔigustlÔpetavad.
Jah – juriidiline isik saab olla karistusĂ”iguse subjektiks.
Julgeolekuametniku roll on kogu seda infot hankida ja selle pÔhjal otsuseid teha.

Juriidiline fakt on veel lisaks tegu mis on toime pandud Ôigusrikkumisena.
Juriidiline isik - Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt.
Jurisprudents on objektiivset Ôigust (kehtivat Ôigust) seletav teadus.

JÀrgses valimisjaosk - s hÀÀletamisruumis, kus on hÀÀletamiskabiin ja kast.
Juriidiline fakt – asjaolud, mille puhul Ă”igusakt kuulub rakendamisele.
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik kÀitumise mÀÀr.

Juriidiliselt jÔult on HaldusÔiguse mÔiste seadusest ja seadlusest madalam.
Juristidest piiskopid - kirikuisad Tertullianus, Milaano Ambrosius, Augustinus.
Jt protsessid on reguleeritud Ă”igusega 16. Õigusriigi kontseptsioon.

Juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus.
Jurisprudents on teadus Ôigusnormidest, ta ei ole norme andev teadus.
JĂ€i pĂ”hja - Eest. Selle sajandi teisel kĂŒmnendil tegui kirjakeel.

Jaanuarist 2009 on rakendunud uus mahepĂ”llumajanduse mÀÀrus (EÜ) nr
Jaotamatuks on olulilne tÀhtsus kaasosandi ja pÀrimise jagamisel.

Juhtorgani puhul on see AS ĂŒks osa, neil ei ole iseseisvat subjektsust.
Juhtumitest on notariaaltoiminguid) iseseisvalt ja omal vastutusel.
JulgeolekunÔukogu on hierarhias kÔrgemalseisev vÔrrelde Peaassambleega.

Juriidiline isik on lÔppenud, sellega alles alustatakse likvideerimist.
Juriidilisel isikul on nimi, kus asub tema juhatus vÔi seda asendav organ.
Juriidiliselt on pakkumise ja nÔusoleku sisuks isikute tahteavaldus.

JĂ€rjekorra pĂ€rijad – pĂ€randaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
Jakob grimm – vendade Grimmide muinasjutud, germanistika uurija.
Juriidiline fakt ehk Ôigusfakt on Ôiguslikku tÀhendust omav asjaolu.

Jurisprudents on praktiline vÔi vÀhemalt sellele lÀhedane teadus.
Juba sajandeid on kestnud sĂŒgav konflikt kristluse ja islami vahel.
Juriidiliselt tÀhendab see kohtuniku suurt vabadus tÔlgendamisel.

Juriidilisi termineid ehk mÔisteid, mis erinevad tavalisest keelepruugist.
Jagunemise korral on vÔlausaldajate suhtes potentsiaalne skeem paplju
JuhtimisÔigusest loobumine on vÔimalik selleks mÔjuvate pÔhjuste olemasolul.

Jung - alateadvus on kollektiivne, mitte aint seksuaalne.
Juriidiliselt tĂ€hendab see tĂŒĂŒptingimustega lepingu sĂ”lmimist.
Juuli 2009 - st toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel.

Juurutusfaasis on tarbija seisukohalt tegemist veel varajase ajaga.
JÀÀtmepÔletustehas - tehas kus pÔletatakse jÀÀtmeid lahti saamiseks?
Jaatavad – iseloomustavad eset liigitunnuse omamise kaudu.

Jaotuse alus on Ôiguse allikate olemasolu vÔi nende puudumine.
Jeesus ĂŒles ehk Ă€rkas ellu ja 40 pĂ€eva hiljem lĂ€ks taevasse.
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest.

Jagamatud - mĂŒĂŒakse enampakkumisel, saadud raha jagatakse.
Jagatavad - oluline tĂ€htsus ĂŒhis- ja kaasomandi jagamisel.
Jennifer hedlund - Yale’i Ülikooli psĂŒhholoogiaosakonna teadur,

Juhatuse konkurentsikeeld – eii tohi pakkuda konkurentsi samas valdkonnas!
Jurisprudents on objektiivset Õt (kehtivat Õt) seletav teadus.
Juristide tegevus - 3 saj ekr, hakkas tekkima ilmalik jurisprudents.

JÀrgmiseks pÔhimÔtteks on notari sÔltumatuse ja erapooletuse kohustused.
Juhtimissuhted - nende reguleerimiseks oli vaja luua uusi norme.
Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud Ôigusrikkumise eest.

Jaguneb 3 - ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseÔigus.
Jaguneb3 - ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseÔigus.
Juhtorganid – juhatus vĂ”i seda asendav organ ja nĂ”ukogu.

Juriidiline fakt on asjaolu mis toob kaasa Ôigusliku tagajÀrje.
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt (§ 24.)
Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis jÀrgneb Ôigusrikkumisele.

Juhtimisorganeid on vaja, et Ă€riĂŒhingul oleks vĂ”imalik elada.
Jumalik seadus on sisuliselt ilmutus, usulise moraali reeglid.

Juriidiline isik on sĂŒĂŒvĂ”imeline, kui ta on Ă”igusvĂ”imeline.
Juriidilisel isikul on hoiatustrahv suurem kui fĂŒĂŒsilisel isikul.
Juriidline isik on sĂŒĂŒvĂ”imeline, kui ta on Ă”igusvĂ”imeline.

Juriidiline fakt - Ôiguslikku tÀhendust omav eluline asjaolu.
JÔudmiseks on kahtlemata kÔikide vÔrdsuse tunnistamine.

Juriidiline vastutus on vastutus toimepandud Ôigusrikkumise eest.
Justiitsministeeriumil on eriline roll kĂ”ikides muudes kĂŒsimustes.
Juba 90ndatel on Saksa kartellidel suur poliitiline vÔim.

Juriidiline vastutus on vastutus, mis on seotud Ôigusnormidega.
Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi avalik-Ôiguslik.

Juriidiline tegevus on niisiis ĂŒks juriidilise fakti alaliik.
Juriidilisele isikule on rahaline karistus vÔi sundlÔpetamine.
Juuni 1992 – RT I 1992, 26, 349; RT I 2003, 64, 429

Juuni 2001 – RT I 2001, 58, 354; RT I 2005, 39, 308
Justiitsminister on kohtute haldamise nÔukojas esindatud.

Jagunenud mitmeks - sunniidid (Ôigeusklikud) ja ƥiiidid.
Juriidilised isikud – seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt.

Juuni 2001 – RT I 2001, 61, 364; RT I 2006, 7, 42
Juriidiline isik on ka avalikÔiguslik juriidiline isik.
Juriidilisene isik on seaduse alusel loodud Ôigussubjekt.

Juhatuse liige on Ă€riĂŒhingu seadusjĂ€rgne esindaja.
Juriidiline vastutus on vaid ĂŒks riikliku sunni vahendeid.

Juristidel on ka suur roll Ôigusriigi tagamisel.

Jahipidamis - ja kalapĂŒĂŒgiĂ”iguse Ă€ravĂ”tmine.

Juurdemakse kohustus on tööandja riski ĂŒks koostisosa.
Juriidiliselt jÔult on seadusest ja seadlusest madalam.

Jan – Jaapanis kasutatav vöötkood;
Jaotumine - A jagunemisel tekivad B, C, D (A
Juhtimisstruktuur on lihtsam kui aktsiaseltsi puhul.

JĂ€reljagamine on siis, kui haldurit enam ei ole.

Jakku on kantud ostueesÔigus K kasuks.
Juhtorgani liige on mingit oma kohustust rikkunud.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt.

Juulist 2002 – see on ĂŒhtne rakendusseadus.
Jaotada mitte - residenti ja residenti jÀrgi.
Juriidiline fakt on ka nÀiteks inimese suremine.

Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi avalik-
Juriidilisel isikul on pĂ”hikiri vĂ”i ĂŒhinguleping.

Jaotusettepanek on keskse tÀhtsusega dokument.
JĂ€rjekord on seaduses rangelt ette antud.

Juriidiline subjekt on abstraktne Ôiguste kandja.

Juhan kukk – esimene rahandusminister.

Joobeseisund – eneseĂ”igustus kĂ”igest.
Juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm.

Juristide Ôigus on teadlikult loodud Ôigus.

JÀrjepidavam on ÔiguspÀrane kÀitumine.
JĂ€tmisel on lepingu muudatus tĂŒhine.

Jaguneb era - ja avalikuks Ôigusesks.
Juhtumid on selleks liiga erinevad.


Juriidiline isik on koosluse ĂŒks alaliik.

Juristide Ă”igust – ehk otsustamisĂ”igus.

Jaotub makro - ja mikroökonoomikaks.

Juriidiline isik on kas eraÔiguslik vÔi

Vote UP
-1
Vote DOWN
Juhtorgan on juhatus ja olemasolul ka nĂ”ukogu. Tema pĂ€devus nĂ€hakse ette seaduse, pĂ”hikirja vĂ”i ĂŒhingulepinguga.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Jaekaubandus - mĂŒĂŒb kaupa suures sortimendis lĂ”pptarbijale.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jumalik Ôigus on sisuliselt ilmutus, usulise moraali reeglid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juristide arvamus - on Ă”igus norm ainult ĂŒksikutel riikidel.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Judikatuur — kohtulahendid ja kohtujuhised.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Juriidiline termin ehk Ôiguslik oskussÔna on juriidilise erimÔiste kandjaks.
Vote UP
-7
Vote DOWN
Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tĂ”endab fĂŒĂŒsilise isiku oskust jahti pidada.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto