JÄRVSELJA Üldinfo Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks
Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid
See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid. Pinnavormistikus domineerib madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivatasandikud. Muldkattenda on seal glei-liiv, saviliin-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad ning madalsoomullad. Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen. Pinnakate koosneb liivast ja moreenist ning turbast. Järvselja jääb Peipsi madaliku maastikurajooni. Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele
Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Hariliku männi levik maailmas. Harilik mänd Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal.
SELTSI EESMÄRGID • Metsandus- ja keskkonnaalase temaatika teadvustamine ühiskonnas ning probleemide lahendamisele ja ennetamisele kaasaaitamine õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu • Sidemete loomine ja koostööarendamine teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eestis ja välismaal SAAVUTUSED • Aastal 2000 püstitati koostöös teaduskonna ja Järvselja metskonnaga Metsamaja ette Metsavana kuju • 2003. aasta kevadel korraldasid Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste kokkutuleku, mis osutus edukaks • 2006. aastal taaselustati Järvselja Suvemängude traditsioon ETTEVÕTMISED AASTAL 2022 • 21. jaanuaril viibisid seltsi liikmed teist aastat järjest Pajakas. Tutvuti sealse metsa ja selle majandamisega. Võõrustajaks oli Pajaka Puit OÜ, kes
Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks.
Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on esindatud nii männid, haavad, lepad, pärnad, kased, kuused ja vähesel määral ka muud liigid. Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud, mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005). Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
puukool Harilik ebatsuuga Pseudotsuga RMK Tartu 1 75 75 menziesii puukool 13 Ebajasmiin ´Dame Philadelphus Aiasõber 2 3,75 7,50 Blanche´ coronarius ´Dame Blanche ´ Harilik sarapuu ´Red Corylus Järvselja 1 13,50 13,50 Majestic´ avellana ´Red Majestic´ Võsund-kontpuu Cornus sericea Järvselja 1 0,50 0,50 Harilik metsviinapuu Parthenocissus RMK Tartu 37 4 148 quinquefolia puukool Rubus idaeus Järvselja 15 3,40 51 Harilik vaarikas ´Glen Ample´ ´Glen Ample´ Harilik vaarikas Rubus idaeus Järvselja 15 3,40 51
v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. ab. 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. 3.Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on
tarbimine ja lagundamine.. ole üldse jälgi inimeste toitainerikkamal pinnasel Taimed on tootjad. Nad metsaraiest ega muust kui nõmmemännikud. toodavad päikeseenergia abil olulisest mõjust nim. Kõrgete sirgetüveliste veest ja süsihappegaasist Ürgmetsadeks. Neist üks mändide all on põõsaid vähe, elusainet. Lisaks toodavad tuntumaid on Järvselja iseloomulikud taimed on taimed ka hapniku, mis on ürgmets. kanarbik,leesikas, tihe samuti teistele organismidele Metsarinded on puurinne samblarinne. Laanemetsad vajalik. Kõige rohkem põõsarinne, puhmarinne ja kasvavad parajalt niiskel ja toodavad puud. rohurinne. Rinnetena toitainerikkal mullal. Valdav Tarbijad toituvad valmis kasvavad taimed saavad puuliik on kuusk,põõsaid on
saastatud õhku. Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870. aastatel, sest Tallinnas kasvavatest puudest olid 1928. aastal (E. Viiroki andmetel) suurimate diameetris 48(praegu 110) cm ja 32(praegu 48)cm. Tänapäeval leidub Eestis musta mändi vähe. Järvseljal Rõkka tee ääres kasvab Eesti kõige kõrgeim must mänd (istutatud 1892.a, kõrgus 26,5m, diameeter 60cm). Tema järglastest kasvab Agali arboreetumis suur rühm 1976. aastal istutatud puid, mille keskmine kõrgus on umbes 9 m. Järvselja dendropargi juures taimlas kasvab veel üks harilikule männile poogitud puu. 5 Mäksa pargis kasvav vana mänd on sama päritolu kui Rõkka puu (Kastre mõisa koosseisus olevad Järvselja metsad ja Mäksa mõis kuulusid Xix sajandi lõpul Nikolai v. Essenile). Hummuli pargi musta männi kõrgus on u 26m. Tartus Koidula tänavas
The most common types of tree are pine, spruce and birch. Estonia, along with Finland and Sweden are the countries with the greatest percentage of forested land. Forest management and wood production are particularly important for the Estonian economy. One third of Estonian forests are protected areas. In these protected forests you can come across types of primeval forest cover, which have long ago disappeared from other parts of Europe. Examples of such primeval forests are the Järvselja forest in Tartumaa County and Poruni in Ida- Virumaa County. Meadows in Estonia are rich in different species much more so than in Western Europe. Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine
k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik. Harilik mänd on Eesti pärismaine puu. Harliku männi ladina keelne nimetus on Pinus sylvestris. Harilik mänd on kõige levinum puu Eestis. Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal. Männi rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi, pedak ja hong. Neid nimetusi on veel, aga need mida ma eelnevalt nimetasin on kõige levinumad. Harilik mänd on levinud Aasias ja Euroopas, Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa
Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. · 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. · 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. 7 · 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Observatoorium http://www.aai.ee/ 8
männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Tänapäeval valmistatakse kuusepuidust majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit. Kuusk on meie tavaline jõulupuu. 6 HUVITAVAT KUUSE KOHTA · Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. · Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask
üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.70. aastatel. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond (24,0%). Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt kuni 52 m kõrguseks. Eesti jämedaim kuusk Punde puntrakuusk kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m. Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk, kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt).
-tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala, Kuressaare lähistel asuv Linnulaht 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealal – loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd
jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Vahetevahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. 2 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuused katavad umbes 17,6% Eesti metsamaadest. Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud. Mullaviljakuse suhtes on ta nõudlik, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt
tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Katusliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. 30.Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses (õpik 255-256) 31.Vanimad looduskaitse all olevad alad Eestis Vilsandi rahvuspark; Järvselja metsakaitseala; Lahemaa rahvuspark 32.Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering 1.Rahvuspargid - erilise teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega kaitsealad. 2.Looduskaitsealad - on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 3.Maastikukaitsealad - loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 4.Programmialad - seire-, uurimise- ja haridustöö korraldamiseks. 33
iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne- Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16. Inimtegevuse mõju loodusele Tartumaal, nagu ka muudes maakondades, inimesed mõjutavad palju loodust. Võetakse puid maha,
Alustaimestik: mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill 4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad, sõnajalad, kõrrelised, sinilill, ülased. 6.SOOMETS *Rohusoometsad: Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik- niiskuselembelised rohttaimed. *Samblasoometsad: Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad. *Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning
aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu II looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring”
liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia
Mida ja kuidas võiksime saada teada taimestiku kohta sellel territooriumil vaid selle ülesvõtte alusel? 6. Mõõdame mingi konkreetse puistu või põllu heledusi pikselhaaaval Landsat TM ja SPOT ülesvõtetelt. Kumma paljukanalilise skanneri abil mõõdetud heledused varieeruvad pikslilt pikslile rohkem ja miks? Mida väiksem on piksel, seda suurem on varieeruvus, kuid küsimus on ka vastava kanali tundmisest. 7. Kui võrrelda HISTO abil heleduse jaotuse histogramme (näiteks Järvselja kaadrile) TM1 ja TM4 kanalis, siis kanalis TM1 on jaotuse minimaalväärtus 65 DN juures, kanalis TM4 aga 13 DN. Põhjendage, millest on selline erinevus tingitud. Atmosfäär mõjutab sinises kanalis on signaal olemas, lähisinfras on läbipaistev ja võimalik saada väiksemaid DN väärtusi. 8. Tüüpilise rohelise taimelehe peegeldumisspekter on praktiliselt konstantne lainepikkuste vahemikus 0.8-1.1 mm. Kui aga mõõta hõreda taimestiku heleduskordaja spektrit nadiiri
L ooduskaitse alged on niisama vanad kui Möödunud saja aasta jooksul on looduskaitse 1924 loodi Järvseljale Eesti esimene metsareservaat, ja kodukaunistust. Vastav valitsemisasutus mida tuntakse Järvselja ürgmetsa nime nimetati loodushoiu- ja turismi-instituudiks inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts).
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
· Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste.
· Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste.
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste.
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste.
Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html (viimati külastatud 29.04.2013) Risttee talu taimeaed. Invasiivsed taimed koduaias. Kättesaadav http://www.ristteetalu.eu/INVASIIVSED-TAIMED-KODUAIAS (viimati külastatud 18.04.2013) Roheline Aed OÜ. Äädikapuu. Eesti. Kättesaadav http://www.rohelineaed.ee/index.php? page=174 (viimati külastatud 18.04.2013) Roogoja. Elulõngad. Kättesaadav http://www.roogoja.ee/elulongad.htm (viimati külastatud 18.04.2013) SA Järvselja õppe- ja katsemetskond. Harilik tuhkpuu. Kättesaadav http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=344 (viimati külastatud 18.04.2013) Sander, R. 2009. Jugapuu, Maaleht, 08.01. Kättesaadav http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/jugapuu.d?id=23964033 Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia. Kättesaadav http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 (viimati külastatud 16.04.2013) Sander, R. Aialeht. 2010. Lodjapuu on hinnatud marjataim. Kättesaadav http://www
esitatud põhimõtetejärgi. Üliõpilastel peab olema võimalus liikuda ühest ülikoolist teise teadmises, et kokkuvõttes annavad läbitud ained hariduse, mida aktsepteerivad tööandjad kogu Euroopas. Õppekavades on tähtsal kohal õppepraktikad, mille käigus täiendatakse auditooriumis omandatud teoreetilisi teadmisi õppejõu juhendamisel metsas ringi liikudes ja töötades. Alates 1921. aastast toimuvad õppepraktikad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas. Järvselja suvepraktikaid meenutavad paljud metsandusinimesed kõige meeldejäävama osana kunagisest stuudiumist, kus lisaks metsatarkuse kogumisele ka oma kaasüliõpilasi tundma õpiti. Üliõpilaste vastuvõttu reguleerib teadus- ja haridusministeerium riikliku koolitustellimuse abil, kusjuures tellimusühikuks on 5 aasta pärast õpingud lõpetavad üliõpilased. 2009/2010 õppeaastal on riiklik
· Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm. Okkad kinnituvad võrsetele pintslina ning püsivad 2 (3) aastat · Käbid võrsel üksikult või 2..
üldkoosoleku üksmeelse otsuse põhjal, siis nõustusin. EPA hoonetes oli üle 10 000 ruutmeetri põrandapinda, enamik ehitisi oli aga kehvas seisus. Kahe aasta jooksul õnnestus valdavosa hoonetest korda teha, ja seda peamiselt üliõpilaste tööga. Imestan siiani, kui entusiastlikult olid tollased tudengid oma õppehoonete ja ühiselamute remontimisel abiks, saamata selle eest kopikatki! Neidude tööga sai paika elektriseadmestik Ülenurme peahoones, noormehed ehitasid Järvselja katsemajandi tootmishooned ja jahilassi. Tasuks andis katsemajand üliõpilassööklale tasuta kartuleid ja juurvilja. EPA ehitas tornühiselamu ja esimese kõrgkoolina üliõpilasperede elamu. Selle kõrvale kerkis üliõpilaste järelkasvu jaoks lasteaed taas suuresti tudengite endi kätetööga. EPA juhtkond toetas igati I noori peresid. Peaaegu kogu raha, mis rektorifondina kasutada oli, eraldasin toetusteks lastega peredele. Ka diplomiaktusele olid lõpetajad kutsutud koos oma lastega.
aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli metskitse arvukus Eestis väga madal. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus tõuseb kiirelt. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks Soomaal asuv Tipu uurimisala (uurimised toimunud 2009.2015. aastal) ja teine paik kus andmeid kogutakse asub Tartumaal SA Järvselja Katse- ja Õppemetskonna maadel. Populatsiooni suurenedes kasvavad kahjustused põllumajanduses ja metsanduses ning ta võib olla haiguste levitaja ja liiklusohu põhjustaja. Metskits on Eestis üks tavalisemaid ulukeid ja ei ole kaitse all. 3. Koduhiir (Mus musculus) Talvel elab koduhiir vaid hoonetes, suvel ka asulate lähedal põldudel, aedades ja võsas. Ta elab väikese perena, kuhu kuuluvad üks isasloom, paar-kolm emast ja nende järglased
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. Eestis kasvab viljuvaid puid mitmetes parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik toodud juba 1827. aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna
H=40...50 (66) m, Eestis kuni 40 m. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. Pinus cembra subsp. sibirica (Du Tour) Krylov siberi seedermänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Cembra.
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
Kvartali keskmine suurus Eestis on 25-50 ha. mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: Mida intensiivsem on metsade majandamine, sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja · kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust seda väiksemad on kvartalid. (Näit. Järvselja mida majandatakse ühte moodi. Vanemas ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on Õppe-Katsemetskonnas on majandatavad kirjanduses (takseerkirjeldustes) oli kasutusel puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu kvartalid 300x600 m; sookvartalid - termin: litera. Minimaalne eraldise pindala latva 45o nurga all.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
