http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) 2. GEOLOOGIA Eesti ainsal 50 ha suurusel geoloogilisel kaitsealal (58º24'p.l., 22º40'i.p.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit (Joonis 2). Peakraater on tüüpiline plahvatuskraater: kosmilisel kiirusel langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m ja sügavus 1 - 6 m. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 m ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Peakraatri piires pole säilinud ühtegi meteoriidikildu, kuna plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. 4 Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm )
saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge
järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se
Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele. Prandi allikate ala Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe lisajõgi Prandi ehk Veskiaru jõgi. Laugete nõlvadega ja osaliselt soostunud kallastega allikajärve põhi on õhukese mudakihi ja rohkete allikatega. Suurallikas on 40-meetrise läbimõõduga 1,5 m sügavune paese põhjaga järvik, kus on mitu tõusuallikaga lehtrit. Suurallika vesi voolab läbi allikajärve Prandi jõkke. Allikajärve põhjakaldal ilmestab loodust 1,8 ha suurune lehtpuuenamusega park. Prandi allikajärvest kuni Veskiaruni ulatuva ala põhjapiiril kulgevalt teelt avaneb kauneid vaateid Prandi jõele ning seda ääristavatele heinamaadele. Mündi paemurd Ala asub Paide linnast kagus Mündi küla territooriumil Paide-Mäeküla tee ääres. Alal paiknevad huviväärsused on Mündi paemurd ja mõis.
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2.3 Geoloogilisi andmeid Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter. Kaali meteoriit on kukkunud nõnda öelda kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse.
Kassari Harilaid Vilsandi Abruka Joonis 1. Põhiuurimisalade (punane) ja sarnase metoodika ning täpsusklassiga uuritud väikesaarte (kollane) asukoht. Joonis 2. Raadiumi kiirgus jaguneb elektriväljas alfa-, beeta- ja gammakiirteks [4]. 13 100% 90% 80% ajutine järvik põllumaa 70% õue-aiamaa 60% roostik hõreda taimkattega ala 50% rohumaa 40% rohumaa põõsastega
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann.........................................................................................................................
Maapind kerkib Muhus jätkuvalt. Muhu saar võtab pisitasa merelt maad juurde ja muudkui kasvab suuremaks. Maapind ise on kivine - õhukese mullakihi all on paekivi, mis on tekkinud sadade miljonite aastate eest karploomade kodadest ja mereloomade luustikest. Üldiselt on saare põhjaosa kõrgem Muhus ei ole suuri jõgesid ja järvi. Siseveekogudeks on Soonda jõgi, Lõetsa jõgi. Neid on süvendatud ja õgvendatud inimeste poolt. Võiküla ja Rässa vahel asub järvik, saare keskel on kuivendatud soo. MUHU VALD Vapp Sinisel hõbedaste laineliste külgedega kilbil on hõbedane punasega ornamenteeritud nn. muhu mänd - pügalristi rahvuslik erikuju. Lipp Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:9 2 AJALUGU Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Esimeste inimeste kohta on
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:...............
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Sandra Kruuser KP31 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Õngpüüniste ajalugu......................................................................................................
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning E...
Heigo Mõlder VII 311 620 3802 Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Šuvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Šklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800
Heidi Elisabet Soosalu VII 202 620 3850 Heigo Mõlder VII 311 620 3802 Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Suvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Sklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
