Järved mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500…700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid.

Pärandkoosluste loomastik

Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved.

Eesti väikejärved

Järvedest on tähtsaim 1440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on ka suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega.

Kaarma vald

Järvede tervendamine on bioloogiliste protsesside sihipärane suunamine järve/paisjärve ökosüsteemis või tehniliste abinõude rakendamine toitesoolade koormuse vähendamiseks või järve veemahu suurendamiseks ning liigilise koosseisu muutmiseks.

Eksamikonspekt

Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2– 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves.

Eesti siseveekogude seisund

Järved - jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol.

Vesi referaat

Järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee – 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised – kustunud vulkaanide koonustes.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

-1

Järvede vananemine - Vees kasvab toiteainete sisaldus, selle tulemusena hakkab vohama taimestik ja muutub veekogu gaasirežiim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede kõdunedes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni.

Konspekt

Järvede mahutavus on 707,7 miljardit m3, millest puhta vee osa ulatub kuni 225 miljardi m3- ni. Lisaks on riik rajanud 86825 veehoidlat, mis mahutavad kuni 413 miljardit m3.

Hiina, uurimistöö

Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig, koha, sevani hramulit, järvelõhe ja –forell, koger, hõbekoger ja riipus.

Vooremaa maastikurajoon

Järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton.

Eesti elustik ja elukooslused

Järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv.

Eesti väikejärved

Järved - Genfi järv Mäestikud ick to edit Master text styles to edit Master text styles Click Second level Second level

Prantsusmaa ( slaidid )

Järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes.

Eesti väikejärved

Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi.

Eesti väikejärved

Järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid.

Euroopa

Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega.

Maateadus alused

Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt.

Eksamikonspekt

Järved on hakanud eutrofeeruma juba mandrijää taandumisest alates, ligikaudu 10 000 aastat tagasi.

Veeõitsengud - keskkonna probleem

Järvede veekvaliteet on suveperioodil tervisekaitse kontrolli all. Siiani on veeanalüüsid vastanud nõuetele.

Paide

Järved on enamasti aga väiksed ja asuvad suures osas Pruti ja Dnestri jõe lähedastel aasadel.

Moldova

Järvedest on madalad, siis on neis ka veesamba temperatuur ühtlane ja veemassid segunevad hästi.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal.

Paide

Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil.

Eesti väikejärved

Järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi.

Populatsioon

Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar.

Maailma turismigeograafia

Järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne.

Puisniitude loomastik

Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad.

Vooremaa maastikurajoon

Järvede levik on ebaühtlane: nende arv on suurim ligestatud pinnamoega maastikes, paiguti ka

Eesti siseveekogude seisund

Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline.

Euroopa

Järvede miksotrofeerumine – allohtoonse ja autohtoonse orgaanilise aine samaaegne akumuleerumine.

Eksamikonspekt

Järved on tähtsad ka maastikupildi rikastajana ning vaba aja veetmise paigana.

Eesti väikejärved

Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud.

Iirimaa

Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Šotimaa.

Suurbritannia majandus

Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane.

Eesti siseveekogude seisund

Järvede tüpologiseerimisel on põhiliseks tunnuseks biogeensete ainete sisaldus vees.

Konspekt Botaanika raamatust

Järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga.

Makedoonia - riigi asetus ja iseloomustus + kaart

Järvedes on temperatuur peamine vee tihedust mõjutav parameeter.

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

Järvede juures on oluline teada veel sellist mõistet nagu termokliin.

Eesti biotoobid

Järved on väga reostustundlikud, madala mineralisatsiooniga.

Eesti loodusgeograafia konspekt

Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest.

Lapimaa

Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused.

Hoovused ja mere tegevus

Järvede valgalad on väikesed, seega veevahetus toimub ka aeglaselt.

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore.

Itaalia - uurimustöö

Järvede läbivool on nõrk, pinnakate on toitesooladevaene.

Eesti loodusgeograafia konspekt

Järved on tüüpilised magevee ökosüsteemid.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Järved – jää-ajal tekkinud mageveejärved.

Venemaa Föderatsioon

Järved – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga.

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

Järvedeks on Garda, Como ja Lago Maggiore järv.

Itaalia

Järved on veevaesed ning enamasti ajutised.

Kõrbetaimed referaat

Järved - jõed olid ka parem liiklemisteed.

Ajaloo eksami materjal

Järved - jõed paremad liikumisvõimalused.

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik.

Vetikad

Järvede veerežiim on põhijoontes sarnane jõgedega.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Järved varem on kliimamuutustele reageerinud.

Kliima mõju Eesti väikejärvedele

Järvede veepind – 4,7% Eesti territooriumist.

Eesti geoloogiline ehitus

Järved on suure reostustundlikkusega.

Eesti loodusgeograafia konspekt

Järved on äärmiselt elustikuvaesed.

Eksamikonspekt

Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2.

Otepää kõrgustik

-7

Järvede kinnikasvamine – veekogu asustanud taimed langevad pärast elutegevuse lõppemist põhja ja tekitavad muda, mille paksenemine viib pikkamisi järve sügavuse vähenemisele.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

trinaarne nomenklatuur - liigi alamliikide eristamiseks kasutatav teadlik (ladinapärane) nimetussüsteem, kus taksoni (alamliigi) nimetuses on peale perekonna ja liigi veel alamliigi nimetus (vt. ka binaarne nomenklatuur). Troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti