Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske. Kaksikhammas talub tallamist, kuid ta ei tule liigset päikest. Laanemetsa loomastik: Eesti laanemetsades on vähe loomi, kuid võib kohata väga tihti jänest, kes lausa armastab
· Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit. Ürask · Mardikad. Laanesipelgad · Sipelgaliik, kes ehitab kuhilaspesi · Tingimused koosluse püsima jäämiseks. Muld peab säilima viljakas ja niiske.
................................................................ 9 3. SALUMETSAD............................................................................................................ 10 3.1 Elutingimused salumetsas ................................................................................... 10 3.2 Taimestik salumetsas ........................................................................................... 11 .2.1 Harilik jänesekapsas ............................................................................. 12 3.3 Loomastik salumetsas .......................................................................................... 13 .3.1 Metssiga ................................................................................................ 14 3.4 Salumetsa tähtsus ja kasutamine ......................................................................... 15 4. KOKKUVÕTE ....................
kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets-
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvav...
Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2.Harilik mänd 3.Harilik jänesekapsas 4.Lamba-aruhein 5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus 1)Hunt- toitub jänestest ja pisematest kiskjatest, suvel kütivad ka koduloomi ja närilisi 2)Käbilind- sööb kuuse-ja männiseemneid, harva ka marju Loomakooslus 3)Karu- segatoiduline, valdava osa toidust moodustavad
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets
Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied. Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal
Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed. Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed on jänesekapsa, laanelill ja leseleht. Laanemetsa all leidub enamasti rikkalikult samblaid. Vahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. Harilik jänesekapsas Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime kolmetised juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud, jänesekapsal kõlbab süüa nii lehed, varred kui ka õied. Lehekesed vajuvad longu ka tärkavad valguse, temperatuuri ja niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad rohelisena ka lume all. Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal
järgi. Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein Palusammal Laanik Harilik lehviksammal
3 Taimestik: Salumetsa alustaimestik on väga rikkalik. Siinsed taimeliigid on enamasti nõudlikud mullaviljakuse suhtes, aga varjutaluvad. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal
Puhmarinne on metsas kolmas rinne. Puhmarinde moodustavad madalad puituvate vartega taimed-puhmad. Nad meenutavad põõsaid, Pohl kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Rohurindes kasvavad näiteks: sinilill, jänesekapsas, maikelluke, Maikelluke ussilakk. Vahel vaadeldakse puhma-ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama Sinilill kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne
valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. 2. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, näiteks harilik sarapuu, mage sõstar ja harilik kuslapuu. 3. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on
JÄNESEKAPSAS Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, kas te aga teate ka seda, et jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul on neid metsas nii palju, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumelärtsakaid täis. Siiski teeb jänesekapsas veel ühe huvitava vingerpussi. Ilmselt vähesed on märganud tal õisi hiljem kui juunikuus. Botaanikud aga räägivad, et jänesekapsas õitseb kuni hilissügiseni. Kuidas on see võimalik, miks me neid õisi siis ei näe. Lugu on nii, et need hilisemad õied on erinevalt kevadistest lühikese raoga ja peidavad end kas metsakõdusse või tihedasse samblakihti ära. Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks.
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein , lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt NÕMMEMETSAD Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti
segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, laanelill, leseleht, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg.
Põõsarinne Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Harilik pihlakas Harilik sarapuu Puhmarinne Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Lillakas Kanarbik Rohurinne Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtne sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, nääred, palu-härghein, lakkleht, metskastik, madarad. Leseleht Harilik jänesekapsas Samblarinne Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik karusammal Harilik laanik Laanekuklased Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi, millest pool paikneb maa sees
Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets .htm http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad
Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Madis Lugus
Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud
Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas
ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud. Metsas kasvavad peamiselt marjadest jänesekapsas, metsmaasikad, metsvaarikad, seened jne. mets võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku.
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel
Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik
Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm,
1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav Pruunkaru Hunt Valgejänes Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Metsis Putukad Üraskid Laanesipelgas Looduskaitse Piiratud looduskasutusega kaitseala Tegemist on kaitse all oleva kooslusega kuna seal on Metsise püsielupaik Toiduvõtrgustik Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/221/8.%20Laanemetsad,%20salu
kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas
) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanemetsas Selgroogsed imetajad Hunt Valgejänes Orav Pruunkaru Linnud Pöialpoiss Must-kärbsenäpp Käbilind Putukad Laanesipelgad Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised ● huumusrikkad
Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas. 3) Laanemets muldadeks on moreen- ja gleimullad (viljakad, lubjavaesed, liivased ja savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk.
Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad
vaher,harilik jalakas.Leidub veel ka arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne-on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke likke nagu harilik sarapuu,mages sõstar . Veel leidub harilik türnpuud,paakspuud ja harilikku lodjapuud. Metsade servades võivad kasvada harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne -võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges,harilik kopsurohi, kollene ülane, võsaülane,harilik jänesekapsas, varjulill ja mets-harakputk. Samblarinne- on eriti iseloomulik kähar salusammal kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid ja kaksiksamblaid. Loomastik Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on linnud, sest salumetsas leidub lisaks väga paljude rohttaimede ja puude-põõsaste seemnetele ka rohkesti putukaid. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal.
männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab inimestest puutumatuid männikuid, väheneb arv, looduskaitse) Imetajad- Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline) Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.) Linnud- must-kärbsenäpp, pöialpoiss(väikseim, 5 g, kollane, musta äärisega triip pealael, pesa nagu pall, üleval ava. Rändlind) Imetajad- Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel. Metsjänes, valge värvus, suvel hall. Aastas mitu pesakonda
viisil, sellal kui pehmepuidulised sobivad eeskätt kütteks. Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade tunnusliigid saluilmeliste segametsade alustaimestikus
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad,nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. 2. Loomad Laanemetsa putukatest on suurem osa seotud kuuse ja teiste puuliikidega.Näiteks kuuse koore all elavatest putukatest on üks tavalisemaid putukaid ürask(mardikas).Laanemetsas elab ka siuke loom nagu orav.Orav
seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 2. Loomastik Putukaid väga palju ei ole, kui on siis need on enamuselt seotud männiga.Näiteks üks putukas männikräsakas on seotud männiga nii, et ta toitub männi koorest ja männi puidust
Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane
männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Kanarbik Harilik mustikas Leseleht Harilik Rohurinne jänese- kapsas Rohurinne on kidur, Palu-härghein liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Kilpjalg Lamba-aruhein Karvane piiphein Võnk-kastevars Jäneskastik Harilik lehviksammal Harilik palusammal Samblarinne Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on
i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein a.iv.7. Jänesekastik a.iv.8. Karvane piiphein a.iv.9. Talvik a.v. Samblarinne a.v.1. Harilik palusammal a.v.2
2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt
Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
