Jänes mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Jänesekapsa - pohla osatüüp on enamasti leitav nõrgalt leetunud leedemuldadel, mis sisaldavad huumust või ka teisena liivadel, mis asuvad moreeni- või muu raskema lõimisega vahekihtidel.

Metsatüübid

Jänes on arg, ta tahtis isegi võõrale maale minna, kuna ta kartis kõiki ja pidi alatasa surmaga võitlema ning hirmuga kõigi eest põgenema.

Eesti loomamuinasjutud

Jänesekapsa – mustika alltüüp – muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus.

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Jänesekapsa – mustika alltüübis (jk - ms) Selles alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil.

Eksami kordamisküsimuste vastused

Jänesekapsa - pohla kasvukohatüüp (jk - ph) Sellesse kasvukohatüüpi kuuluvad metsad kasvavad väga õhukeselt (L(k)I) kuni õhukeselt (L(k)II) leetunud huumuslikel või sekundaarsetel (Ls) leedemuldadel, lähtekivimiks sidus peenliiv liival või üle 80 cm sügavusel lasuval liivsavi - (harvem

Eksami kordamisküsimuste vastused

-1

Jänesekapsa - kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, leseleht, jänesesalat, kõrvenõges, õrn lemmalt, metskastik, ussilakk, laanelill, kattekold, harilik nõiakold, longus helmikas, sinihelmikas, püsik-seljarohi, koldnõges, naat, metsmaasikas, ümaralehine uibuleht, seaohakas, luht-kastevars, põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel.

Laanemets

Jänes on hästi palju jooksev loom.

Eesti imetajad

Jänesele on olulised väga hea nägemine, haistmine ning kiirus. Silmad paiiknevad üsna kõrgel peas, niisiis on tema nägemisväli lai. Jänes näeb kaugele ja igasse suunda.

Jänese referaat

Jänesekapsas – Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys – hapu, hals – sool (kr.k.). acetosella – hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised.

Metsabotaanika

Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku.

Jäneselised

Jänesekapsamännikuid on vaid 4% ning kõige väiksema osa moodustavad loomännikud (ligikaudu 3%). Soosutunud aladel ja soodes kasvab umbes 1/3 Eesti männikutest.

Eesti okaspuud

Jänesesalat – Mycelis muralis, nime päritolust: mycelis – on A. Cassini poolt antud nimi, muralis – müür-, müüril kasvav.

Metsabotaanika

Jänest kätte on teinud lihtsamaks tema imelikud oskused (iluuisutamine ja ballett). Jänes on portreeritud kui positiivne kangelane.

Nu pogadi

Jänesekapsa õied on valged. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed.

Laanemetsa taimed

Jänesekapsa kasvukohatüüp – kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaažiga, leetunud või näivleetunud mullad.

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Jäneskastik on tugeva juurepõimikuga ja võrdlemisi pika maa-aluse roomava risoomiga mitmeaastane taim.

Metsabotaanika

Jänesel on väike saba. Jänes hüppab jne. Laps valib loomale vastava loomalapse ja imiteerib tema

Õpetajaraamat

Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi.

Raba - referaat

Jänes on lahe kutt, mina olen Karu Ott. Kui vahel tuleb tuju, siis lähen jänese juurde koju.

Karu ja jänese pidutsemne

Jänesekapsas on lemmiktoiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas.

Laanemets

Jänesekapsa - KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Jks) Reljeef: madalad tasandikud ja lohud.

Metsabotaanika

Jänesekapsa lehed on hapuka maitsega. Tema lehed on väga C vitamiini poolest rikkad.

Nõmmemetsad ja salumetsad

Jänesekapsas - kasvab varjulistes okas- ja segametsades, eriti kuusikutes.

Laanemetsa biosfäär

Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld kuusikuid ja kaasikuid.

Materjalid metsanduseks

-1

Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Jänese andmeil on enamus Kükametsa elanikest taimetoitlased (2000).

Tööde vormistamise juhend

Jänesekapsa - Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske.

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

Jänesekapsas - > jänes –> rebane –> kotkas –> mullabakter

Ökoloogia

Jänesesalat on õrn taim väga lühikese risoomiga; püsik.

Metsabotaanika

Jäneste tegemine – Värvida käbid valgeks ja jätta kuivama.

Loovtööd loodusõpetuses

Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa.

Stiilivead

Jänes - Kapp, K. 2009. Äike ja eksiarvamused.

Äike

Jänesekapsa - naadi 5379 EEK/ha). See on maa hind.

Mullateaduse III KT

Jänesekapsa - mustikakuusik Pikasilla lähistel.

Laanemetsad

Jänes – närib puukoort ning ka puud.

Eksami kordamisküsimused

Jäneseliste seas on ka palju tähtsaid jahiloomi.

Jäneselised

Jänesel on palju looduslikke vaenlasi.

Ulukibioloogia konspekt

Jänesekapsa - kõdusoo kasvukohatüüpi.

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Jäneskastik – Calamagrostis epigeios.

Metsabotaanika

Jänesvilla karvad on hoopis teistsugused.

Soode taimed

-1

Jänesekapsa - kõdusoo on tekkinud viljakamas siirdesoos, madalsoos või lodus põhjavee alanemisest põhjustatud pikka aega kestnud taandsoostumisprotsessi tagajärjel.

Sooteadus

-1

Jänesekapsa - kõdusoo kkt.- metsakõdu tüsedus on 2-10 (12) cm, seejärel kuni 20 cm tüsedune kõduturba kiht.

-2

Jänes põues - Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa.

Lugemispäevik

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

rändepeatus - , pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti