Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Jäätmehoidla - iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks: Radioaktiivsed heitmed- radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda Radioaktiivsed jäätmed- Radioaktiivsed jäätmed on tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega.
Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (RT I 2007, 19, 94). Paragrahv 39. Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava.
Jäätmekäitlus on alati unikaalne! Taas- või korduskasutus Biokäitlus Üldine eesmärk - vähendada jäätmeteket Teisene toore Aeroobne käitlemine Jäätmekütus ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine Prügilagaas Prügila - viimane, jäätmetekitajale kõige Jäätmete, biogaasi Biogaas kallim jäätmekäitluse viis Energia ja jäätmekütuse põletamine

Jäätme - ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 4^1) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust.
Jäätmeseaduse järgi on KOV kohustatud korraldama oma territooriumil jäätmehooldust, eelkõige korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. KOV organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise.
Jäätmebilansis - ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: • põllumajandusjäätmete kompostimine • reoveesette kompostimine • puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) • tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel • pakendite kogumine ja ümbertöötlemine

Jäätmepõletustehases on võimalik samaaegselt põletada kolmes erinevas olekus jäätmeliike: a) vedelad jäätmed - lahustid, kemikaalid, taimekaitsevahendid jne b) tahked jäätmed- õlifiltrid, pakendijäätmed, tahked kemikaalid, ravimid, bioloogilised jäätmed jne c) pastalaadsed (poolvedelad) jäätmed - värvi- ja liimijäätmed, kütteõlijäätmed jne.
Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmetekke vältimise üldnõuded - Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
Jäätmekäitluse tõhustamiseks on vaja: 1. Vähendada jäätmekoguseid 2. Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid 3. Organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transportimist ja käitlussüsteemi 4. Välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega 5. Prügilate keskkonnatootlikkuse vähend.

Jäätmeseadus - Käesolev seadus sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.
Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete kogumine- jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Jäätmeseadus on määranud jäätmete taaskasutamistoimingud, millest kõige alternatiivseim ongi taaskasutamine ise. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele.
Jäätmede probleem on üha aktuaalsem teema maailmas, kuna India ookianis tiirleb mööda golfi oovusi suured prügi saared, mis kahjustavad ökosüsteemi. Näiteks on ka Läänemeri, mis on peaaegu välja surnud, kuna me reostame seda väga palju ja ökosüsteem on kahjusttunud ja uusi liike peale tule.
Jäätme - ja saastekäitlus Teenindus (uuringuga hõlmatud) 53,4 40,5 37,3 hulgikaubandus 55,4 37,3 38,8 veondus ja laondus 45,5 32,6 29,2 info ja side 70,1 64,6 55,0 finants- ja kindlustustegevus 73,3 69,2 62,7 arhitekti- ja inseneritegevused; 39,4 33,6 21,6 teimimine ja analüüs

Jäätmepõletustehases on võimalik Alternatiivse kütuse valmistamine, mis koosneb samaaegselt põletada kolmes erinevas omavahel segatud erinevat või sama liiki olekus jäätmeliike: jäätmetest ja on ette nähtud kasutamiseks a) vedelad jäätmed - lahustid, kemikaalid, lisakütusena.
Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus.
Jäätmejaama rajamist – saab jagada etappideks: probleemi tuvastamine ja eesmärgi määratlemine; info kogumine koos mõjude prognoosimisega; lahendusettepanekute väljapakkumine, otsustamine ning elluviimine; analüüs ja mõjude järelhindamine.

Jäätmekäitlushierarhia - jäätmehulga vähendamine; korduskasutus; taaskasutus; biokütus; põletamine; keskkonnasõbralik ladestamine prügilasse 2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE
Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskoht on ka kompostimise väljak, sorteerimisjaam, autolammutuskoda, prügila, laadimisjaam, koospõletustehas.
Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sortida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) või vajaliku tükisuuruseni sorteerida ning pressida. Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks.

Jäätmekäitus – on sihipär tegevus jäätmete kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda.
Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Jäätme tekitajal on kohustus pidada arvestust oma tegevuse kohta(tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke

Jäätmekavas 2008 – 2013“. Selle kava kohaselt tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.
Jäätmemajandus on vajalik majandusharu, mille toimimise eest kannavad vastutust kohalikud omavalitsused. Jäätmemajanduse üheks olulisemaks suunaks on jäätmete taaskasutus võimalikult suurel määral.
Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides.

Jäätmekütust on võimalik põletada koos tavakütusega (hakkpuidu, turbaga või anda lisakütusena tsemendipõletus pöördahju) Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks.
Jäätmenimistu on aluseks Jäätmelubadele, Ohtlike Jäätmete käitluslitsentsidele, Jäätmearuandlusele – ainult jäätmenimistu aluse on võimalik neist aru saada Jäätmedirektiivi põhinõuded:
Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadusele jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.

Jäätmekäitluse prioriteetidest on (õiges järjekorras): c) Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine d) Jäätmete taaskasutamine b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil a) Jäätmete deponeerimine
Jäätmeprobleemid on otseselt tingitud rahvastiku suurenemisest ning tootmise ja tarbimise suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi.
Jäätmekastid – maa sisse on auk kaevatud, see on palkidega ääristatud ning sinna ladustati jäätmeid. Jäätmekastidest on leitud ka klaasanumaid, käekaitseid, nahast raamatukaaned.

Jäätmemajandus – säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust.
Jäätmejaam – (infrastruktuur, teeninduspiirkond, KESKKONNAJAAM kogumine, transport, käitlemise tehnoloogiate valik, … huvigrupid ja rahastamine PROJEKTI TEOSTATAVUS - prognoos
Jäätmekastidest on leitud veel ka klaasnõude kilde, mida annab väga sageli ka kokku kleepida, tänu millele on õnnestunud saada ka suhteliselt terviklikke klaasnõusid.

Jäätmekäitluse korraldamine on ühiskonna kohustus – meie ülesandeks on hoolitseda majanduslikust ringkäigust väljuvate ainevoogude asjatundliku ja keskkonnaohutu käitluse eest.
Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli. Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina.
Jäätmemajanduse korraldamine on iga riigi kohustus, see kuidas see korraldatud on sõltub riigist. Korraldamisel on võimalik eristada kahte tasandit: riigitasand ja KOV-i tasand.

Jäätmematerjal on juba eelnevalt jagatud erinevatesse gruppidesse: orgaanilised jäätmed, paber ja papp ning kiled ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
Jäätmebilanss 2005 - 2008 a. Joonisest on näha, et olmejäätmete taaskasutamine alates 2005 kuni 2007 aastani kasvab, kuid 2008 aastal taaskasutamine vähendab.
Jäätmekava 2008 - 2013 http://www.valitsus.ee/failid/j__tmekava_2008_2013.pdf [05.05.2009] 12. Coulter, P. E . Synopsis of Scrap Rubber Reclamation in Canada.

Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.
Jäätmemajanduse lähtealused - Jäätmekäitluse hierarhia : vältida, vähendada, korduskasutada, taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada.
Jäätmekäitlushierarhiast tulenevalt on ka Eesti eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise arendamine, mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust.

Jäätmehooldus on jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust.
Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele.
Jäätme - ning keskkonnaprobleemidega, on vaja muuta seda informatsiooni, mida lapsed saavad läbi hariduse Maakera kui terviku kohta.

Jäätmeseadus – seadus näeb ette , et KOV võib kehtestada jäätmehoolduseeskirja, jäätmete eest võetava käitlemistasu ülempiiri.
Jäätmekäitluse valdkonnas on vähendada jäätmete ladestamist, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust.
Jäätme - majanduse korrastatus • Mehhaaniline – teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted

Jäätmekäitlus - Välistada tuleb jäätmete kogunemist toidu käitlemise ja ladustamise aladele -Jäätmehoidlad tuleb hoida puhtana.
Jäätmekäitus – on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matlemiseks.
Jäätmehoolduseeskirjas on kirjas see kuhu tuleb oma eri liiki jäätmed anda ning elanik peab sellest lähtuma (Keskkonnaministeerium 2015).

Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
Jäätmejaamad on avatud K, N, R 14.00 - 19.00, L, P 10.00 - 15.00. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest.
Jäätmemahuti või - nõu peab olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav.

Jäätmeprobleemid - Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu.
Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium jäätmeosakonna eestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud.
Jäätmemajandus - jäätmepõletustehase jääkgaasid sisaldavad olulistes kogustes happelisi gaase, ohtlike raskemetalle.

Jäätmehoidla on väga veepiirilähedal ning halvima vältimiseks on seda välisriikide abiga kindlustatud korralikult.
Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab toote, st komposti, edasist kasutamist.
Jäätmekäitlus on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks.

Jäätmepõletus jaamasid on Euroopa Liidus ligi 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud Soomes, Rootsis ja Taanis.
Jäätmeid vähendada on madalam juhul, kui suurendatakse jäätmetasu ning kõrgem, kui suurendatakse loodusvara maksu.
Jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist.

Jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
Jäätmeid sorteerides on meil võimalik igapäevaseid kulusid vähendada, sest pakendeid saab ära anda tasuta.
Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli.

Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk – prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad.
Jäätme - ja heitmehulgad, mida saaks efektiivsel ja targal kasutusel suunata taastootmisse.

Jäätmeid sorteerima - loodetavasti on varsti igapäevaelu normaalne tegevus ka jäätmete sorteerimine.
Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine.

Jäätmejaam on abinõu liigitisorditud, kasutatavate jäätmete ökonoomseks kogumiseks.
Jäätmehoidla – Läänemere kaldal (tundlik), hakati sulgema mere ohutuse eesmärgil
Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, sortimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmed soojus - ja elektrienergiaks Jääätmete (kütuse) saadavuse prognoos Eestis
Jäätmed looduses on probleem igas riigis, antud töös käsitleti probleemi Eestis.
Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks.
Jäätmekäitlus on jäätmehoolde üks osa, mille all mõeldakse jäätmete

Jäätmekäitlus eestis on teinud suure hüppe võrreldes 1990 aasta olukorda.
Jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Jäätmepõletustehas - tehas kus põletatakse jäätmeid lahti saamiseks?

Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega.
Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid.
Jäätmekäitlusfirmale on tunduvalt odavam kui segaprügi üleandmine.

Jäätmejaam on kogu jäätmevoo korraldamise tulemus.

Jäätmehoolduse arendamiseks on kõigil oma ülesanded ja kohustused.
Jäätmekäitlus on väga tõsine ülemaailmne probleem.
Jäätmeidon igasuguseid - tahkeid, vedelaid ja gaasilisi.

Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud:

Vote UP
-1
Vote DOWN
Jäätmekäitleja amet on ühiskondlikult oluline amet, mida kiputakse alaväärtustama.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun