röövimine) ja teenis nii raha parteikassasse. (Ja ka oma taskusse). 1922. a sai temast bolsevike partei peasekretär (siis peeti tegelikult küll silmas, et ta teeb sekretäritööd, aga peagi hakkas Stalin salakavalalt võimu enda kätte koondama). Hakkas järjekindlalt kõrvaldama oma endisi võitluskaaslasi. Fabritseeriti igasuguseid süüasju. Suur terror vallandus 30-ndate aastate II poolel. (Allikad: N. Vert. Istorija Sovetskogo Gosudarstvo. M 2003, Istorija Rossii, M 1999, Izvestija 3. sept. 1988 Vladlen Sirotkin; Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006) 6
kambrid olid) sisises hirmuäratavalt. Vaadates sisse, nägid nad seal väga paljusid hiigelruuri madusid. Agendid tulistasid neid tulutult. Taganedes ründas Polaitist (üks agentidest) nelja kõvera jala, päratu koonu ja ogalise sabaga pruunikasroheline raevunud peleteis (midagi krokodillist saadut). Polaitis suri kohutavate haavade kätte, kuigi ´st´sukin kroko tappis. Too üritas põgeneda, kuid üks järjekordne madu tappis ka tema. 10. Peatükk Katastroof Ajalehe "Izvestija" toimetusse ilmus teadaanne: "Grat´sovka, Smolenski kubermang. Maakonda on ilmunud hobuse kasvu kana, mis lööb takka üles nagu täkk. Saba asemel on tal kodanliku daamikese suled." Ladujad hakkasid selle peale ainult narema, väitsid, et see purjus inimese jutt ja jätsid selle kõrvale. Persikov oli vihane, et kanamunad tulevad küll kole ruttu, aga tema oodaku oma saadetist mitu kuud. Ta oli kogu aja olnud instituudi seinte vahel ega teadnud midagi jaanalindudest ega madudest.
1917 aasta jooksul lagunesid üheaegselt koost kõik Venemaa senised struktuurid riik, armee, impeerium, kohalikud omavalitsused, majandus ning nii linna kui maa kogukonnad. Sellise üldise kollapsi keskel ei olnud võimalik kehtestada püsivat konstitutsionaalset monarhiat. Oktoobriks olid Vene impeeriumi rusud vabalt saadaval, tuli leida lihtsalt piisava tahtejõu ja organisatsiooniliste võimetega jõud, kes selle haavatava vare enesele võtaks. Petrogradi Nõukogu häälekandja Izvestija hoiatas ette, et bolsevikud on võtnud võimu ainult Petrogradis mitte tervel Venemaal ning hoiatas kodusõja eest. Ajalugu näitas, et selles oli neil õigus. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Applebaum, A. (2005). Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tartu: Greif. 2. Geifman, A. (1997). The Russian Intelligentsia, Terrorism and Revolution. Brovkin, V.
Palju oli filosoofilist ja usukirjandust, aga avaldati ka ilukirjandust, kooliõpikuid ja lasteraamatuid. Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja venekeelse perioodilise väljaande. Enamus neist olid lühiajalised, kuid mõned ilmusid siiski ka läbi aastakümnete. Populaarsemateks siinse vene elanikkonna seas olid päevalehed "Poslednije Izvestija" ("Viimased uudised"; ilmus 19201927), "Vesti Dnja" ("Päevauudised"; ilmus 19261940; likvideeriti nõukogude võimu poolt), "Russkij Vestnik" ("Vene Teataja"; ilmus 19341940; likvideeriti nõukogude võimu poolt). Ajakirjadest väärivad nimetamist almanahh "Nov" ("Uudismaa"), mis esialgu ilmus ajalehe formaadis (19281931) ning hiljem ajakirjana (8 numbrit). Vaatamata oma vähesele numbrite arvule oli almanahh "Nov" tuntud kogu vene kogukonna seas.
väärt lihtsalt mahalaskmist. Süüalused, kelle kohtuotsuseks oli vangikaristus, toimetati 1947. aastal Spandau vanglasse, kus mitmed neist vabastati ennetähtaegselt. Organisatsioonidest, keda kohtuväliselt süüdistati, leiti, et need ei olnud kriminaalsed seega mõisteti nad õigeks. Kasutatud kirjandus G. Zukov, (vene.k. lk 248; eesti k. lhk. 66) Ajaleht "Izvestija", 24. juuni 1941. Teise Maailmasõja ajalugu", 4 kd, lk 31 G. Zukov, (Eesti k. lhk. 30) Keiteli ülekuulamise protokollist 17. juunil 1945 Jodli ülekuulamise protokollist 18. juulil 1945 John Geegan The Second World War, 1989. http://www.hot.ee/vaikal/nurnberg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%BCrnbergi_protsess
näinud polnud. Tunnustus sellele lehele: 1989. aastal tunnistasid inglise ajakirjanikud, et see on Maailma Parim Ajaleht. Teised suuremad lehed olid erinevate lugejanumbritega. Komsomolskaja Pravda, Pionerskaja Pravda olid ka populaarsed, kuna noortel polnud valikut. Üllatav on, et mingil ajal NL-i lõpul tõusis Argumentõ i faktõ järel teisele kohale leviku poolest Trud (töö), üldpoliitiline leht, oli ametiühingute ajaleht. Omamoodi võistlejad olid Pravda ja Izvestija. Kuivõrd lehtedel olid nii suured tiraazid, siis lehtede levik oli küllaltki keeruline. Kesklehti tehti Moskvas, aga trükiti väga paljudes NL-i linnades. Paljudel kesklehtedel oli 2 väljaannet, Moskva väljaanne, mis sai enne valmis, ning kohalik väljaanne, mis sai pärast valmis. Kohalik valmis nii, et ajalehe matriitsid tehti valmis Moskvas ning läkitati lennukiga suurtesse linnadesse. Kus tehti Eestis loetavad kesklehed? Leningrad, Riia, Minsk.
annaabi.ee 
