31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus 41 ius, iuris n. - õigus 1 42 iustus, a, um - õiglane, õige, seaduspärane 43 legitimus, a, um - seaduslik, õiguslik 44 lex, legis f. - seadus 45 liber, era, erum - vaba 46 magistratus, us m. - magistraat, kõrge riigiametnik 47 magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) - suur, avar, tähtis, võimas 48 mancipatio, onis f. - mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul
33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 37. in + abl.- sees, -s, peal, -l (kus?) 38. in + acc.- sisse, -sse, peale, -le, vastu (kuhu?) 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libartas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56
31. facilis, e- kerge, lihtne 32. familia, ae f.- pere, perekond (kaasa arvatud orjad) 33. gens, gentis f.- rahvas 34. gravis, e- raske, karm, range 35. honor, oris m.- au, austus; auamet (pl. honores- magistraadid, kõrged riigiametnikud) 36. imperium, ii n.- käsk; riik, impeerium 39. iniustus, a, um- ebaõige, õigusetu; ülekohtune 40. iudex, dicis m.- kohtunik; otsustaja 41. iudicium, ii n.- kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 42. iurisconsultus, i m.- jurist, õigusteadlane 43. iurisprudentia, ae f.- õigusteadus 44. ius, iuris n.- õigus 45. iustus, a, um- õiglane, õige 46. legitimus, a, um- seaduslik 47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56
urbs, urbis f. linn; Rooma causa, ae f. põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess culpa, ae f. süü, hooletus cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f. pant, hüpoteek infamia, ae f autus, häbi(stus) iniuria, ae f. ülekohus, õiguserikkumine, ebaseaduslikkus iurisprudentia, ae f. õigusteadus mora, ae f. viivitus natura, ae f loodus, loomus persona, ae f. isik poena, ae f. karistus, trahv rapina, ae f. röövimine regula, ae f. juhis, norm, reegel sententia, ae f. arvamus, seisukoht; (kohtu)otsus; lause tabula, ae f. tahvel; nimestik tutela, ae f. eestkoste; hooldamine fides, ei f. usk; lubadus res, rei f
Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil. Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest. Raamatus "Jus fecile divinum sive de consensus et dissensu protestantium" tegi ta katse ühendada erinevatesse vooludesse killunenud protestante. Tema esimene (õigus)teaduslik teos oli 1660.a. ilmunud "Elementorum iurisprudentia universalis libri duo." Lisaks loomuõigusele on ta käsitlenud ka Saksa riigiõigust. Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi põhikorra kõrvalekaldumist traditsioonilisest riigiõigusest ning kritiseeris jurisprudentsi tardumist konservatiivsesse positivismi. Õigusteaduses on tema peateos 1672.a ilmunud "Kaheksa raamatut loomu-ja rahvasteõigusest" (De iure naturae et gentium libri octo")
annaabi.ee 
