Steve Jobs Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud. Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.Firmat
IT GURUD Referaat Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart.........................................................................
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada
Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp
1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor. C derivative of B (Dennis & Ritchie) 1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (esimene "läpakas"), 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979) 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise
ji0- I 93-i- | 93 7 Vann$'rr Bush MIT;dil UNTIL Loopcount GREATER THAN N r,6rmnclile lahcndanriscks NetBEUl
Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1961 Fairchild Semiconductor releases the first commercial integrated circuit. 1962 Teletype ships its Model 33 keyboard and punched-tape terminal, used for input and output on many early microcomputers. Ivan Sutherland creates a graphics system called Sketchpad 1963 Douglas Engelbart receives a patent on the mouse pointing device for computers. ASCII -- American Standard Code for Information Interchange -- permitted machines from different manufacturers to exchange data Digital Equipment sells its first minicomputer, to Atomic Energy of Canada. 1964 Gordon Moore suggests that integrated circuits would double in complexity every year. This later becomes known as Moore's Law. 1954-1957 Shockley Semiconductor 1957 Co-Founder of Fairchild Semiconductors 1964
SISUKORD 1Sissejuhatus............................................................................................................. 2 2Bill Gates’i edulugu................................................................................................... 3 2.1Tänu millele tõusis Gates maailma rikkaimaks inimeseks?.................................3 2.1.1Microsoft Eesti.............................................................................................. 4 2.2“Elu ongi ebaõiglane — lepi sellega!”.................................................................5 3Steve Jobs’i edulugu................................................................................................. 6 3.1Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks?.......................
ran in 1957 1955 William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 Fortran (Formula Translator) 1960 IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir, Douglas Engelbart; ASCII American Standard Code for Information Interchange 1964 Gordon Moore-Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997 Moore Inteli president Moore seadus: "Each new chip contains roughly twice as much capacity as its predecessor, and is released within 18-24 months of the previous chip." 1964 BASIC - John Kemeny and Thomas Kurtz 1967 IBM esimene floppy ketas; 1967 Seymour Papert lõi
SAGE 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool-automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi Automatic Ground Environment) Esimene kommerts modem - 1960, AT&T COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel Esimene kommerts integreeritud vooluring 1961, Fairchild Semi Spacewar 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le Ivan Sutherlandi Sketchpad 1962, graafika süsteem Arvuti hiire patent 1963, Douglas Engelbart ASCII 1963, American Standard Code for Information Interchange Moore´i seadus 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code, PDP-8 1965, esimene kommertsiaalselt edukas miniarvuti, Digital Equipment Corp Esimene Floppy disk 1967, IBM Douglas Englebarti demo 1968, esitletakse arvuti hiirt, hüperteksti kasutamist, kahe osapoole suhtlust võrgus audio ja visuaalne
Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest
return sum. asub seda rida-realt täitma. Näide: vana (berners-lee) – avalikuks 1991, Windows 3.0 8.Scheme BASIC.NB! Programmi interpreteerimine on ca 10- 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded (define (good? x) täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles 1991 – Linux
Juhendaja: Anneli Mägi Tartu 2011 Sissejuhatus Käesolev töö teeb kokkuvõtte Apple Inc. leiutistest, saavutustest ja arengust. Valisin sellise teema, kuna see firma huvitab mind ja soovisin selle kohta rohkem teada saada. Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit. Tänu sellele sai ta kolmandiku firma omanikuks ja Apple Inc. kolmandaks töötajaks.[2] [3] 1.1. Esimesed arvutid
uudseid lahendusi. Elon Muski edukuse aluseks on eelkõige edukas ajaplaneerimine, mil ta jõuab 24 tunni jooksul teha ära väga palju. See on Elon Muski suur konkurentsieelis. Musk on väga haritud inimene ja tema eelistab teleka vaatmisele palju raamatuid lugeda. Tesla juht on suur iseõppija, kuid ka õppetegveuse ja töö kõrvalt oskab ta võtta vaba aega ja pidada erilisi tähtpäevi. Teine imetlusväärne äritegelane kelle tooksin oma essees välja on kindlasti Steve Jobs. Tema oli infotehnoloog, ettevõttja ja üks Apple asutajtest ja kauaaegne tegevjuht. Steve Jobs kukkus küll ülikoolist välja, kuid tema karjäär ostus vägagi edukaks. Tema üheks eduteguriks on efektiivne tiim ning kirg oma tööd tehes. Tema juhina oli kindlasti perfektsionist - ta pidi alati uhke olema oma toote üle, vastasel juhul ta ei saatnud seda välja. Steve'i vaimusära ning kirg oli eelduseks loendamatutele uuendustele, mis rikastavad tänapäeval meie kõigi elu.
koos Andrew Tridgell'ga, siis käisime kohalikus loomaaias. Seal oli üks raevukas pingviin, kes hammustas mind ja nakatas mind "pingviinitus". "Pingviinitus" hoiab sind ööläbi ärkvel ja mõtled ainult pingviinidele ja tunned armastust nende poolt. Seega, kui Linux vajas maskotti, esimene asi, mis mu pähe tuli, oli pilt sellest majesteetlikust pingviinist". Apple logo lugu Apple Computer Inc. asutati 1976 .a. Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne poolt. 2007a. eemaldati firma nimest sõna "Computer". Esimene Apple'i logo disainiti 1976.a Ronald Wayne'i (mõnikord nimetatakse teda ka Apple'i kolmandaks loojaks) poolt. Logol kujutati Isaac Newton't istumas puu all, õun rippumas tema pea kohal. Newton logo: 1976-1976 Eespool olev logo oli kasutusel ainult aasta, kuni Steve Jobs tellis graafikadisainer Rob Janoff'lt uue logo, mis oleks teistsugune, mis oleks moodsam. Janoff`i lõplik
Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee Üldiselt Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokolli World Wide Web loomine. Häkker Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena (mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest (muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest. Suur saavutus 25
naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. 1931-aastal valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene Vannevar Bush John V
1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red use any type of information, it must be stored in vabavara kui piraatkopeerida;teadmiste vabadus: Hat(linux5.2). the computer's memory. Analoog vs diskreet - teadmised, tarkvara tahab olla vaba, on loomu 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Pidevad ehk analoog-asjad: Komaga arvud, poolest vaba - teadmiste ja tarkvara kopeerimine 1990-2002: aktsiamull, 90-lõpu dot-com hype, crash! murrud jms; Trigonomeetria; Matemaatiline laiendab ühiskonna majanduslikku võimsust, Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded
protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse PC- loeb, missugusel aadressil on programmi käsk, muudab registritähenduse ning täidab järgmist käsku Steve Jobs, Steve Wozniak and Ron Wayne 1976 kompaania Apple Computer, Apple I. Apple-Macintosh, iTunes, iPod, Logic, MAC-OS Microsoft – 1976 - MS-Dos, Windows 3.11, 95, 98, NT, ME, XP, Visual Studio, Office, MS Basic IBM – 1890 –Winchester, floppydrive, laptop Sun – 1982 Sun Microsystems – UNIX, Sun OS ja Solaris Intel – 1968 – Pentium, 2, 3, 4, microschemes, microprocessors 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Wayne Pickette ja Dr. Ted Hoff, computer-on-a-chip.
litsents. Oma paketi eeliste hulgast tõid autorid esile JPEG graafilise formaadi toe, võimaluse laadida alla korraga mitut veebilehte ning kokkusobivust Microsoft Windows, Apple Macintosh ja X Window System platvormidega. 1994. W3C 1994. aastal loodi W3C (World Wide Web Consortium). Organisatsioon koordineerib internetiga seotud standardite väljatöötamist, tagamaks interneti kiiremat ja efektiivsemat arengut. 1996. Brauseri Internet Explorer loomine 1996. a. veebruaris teatas Bill Gates: “HTML muutus meie andmetüübiks”. See oli sõja kuulutamiseks uuele konkurendile, kelleks oli Netscape. Huvitav on see, et vaid paar aastat varem Microsofti eksperdid soovitasid juhtkonnale pöörata internetile tõsist tähelepanu, kuid nendest 6 soovitustest ei tehtud välja. Nüüd tuli kaotatud aeg tasa teha. Vigu tegid ka konkurendid, James
tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte- tõene. See lähenemine probleemile pärines 19
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. § Samal ajal töötas Marc Andreesse
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm •Apple Lisa • Kasutatud allika STEVE JOBS • Täisnimi on Steven Paul Jobs • Sündis 24.veebruar 1955 San Fransiscos, suri 5
andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saada. Tuleb vaid osata otsida. Kõige effektiivsem on seda teha märksõnadega näiteks, kui kellegil on vaja leida Tallinna Polütehnikumi koduleht ülesse, siis ei küsita: ,,Vabandust, kas Te võiksite mulle öelda Tallinna Polütehnikumi kodulehe aadressi?", vaid kirjutatakse lihtsalt ,,Tallinna Polütehnikum". Selle kaudu peaks esimese tulemusena leidma soovitud kodulehe. 2. Otsingumootorid internetis
Tartu Kutsehariduskeskus The Pirates of Silicon Valley filmi kokkuvõte Iseseisevtöö Tartu 2011 The.Pirates.of.Silicon.Valley filmi kokkuvõte Konkureerisid IBM, Microsoft ja Apple Sel ajal oli IBM kõige kõrgem valitseja elektroonika vallas. Alguses nad niisama proovisid igasugu asju teha ning nad leiutasid nn ,,Blue Box", millega sai helistada igalepoole tasuta(AT&T kasutas samuti). Steve Jobs müüs enamasti asju ja pidutses nii palju, kui sai. Steve Wozniak leiutas igasugu elektroonikat, mis oli põhiliselt vembutamiseks. Ta üritas leiutada arvutit ning sellest teatati isegi ajakirjale, millega oleks ta saanud kuulsaks. Bill Gates ja Paul Allen olid huvitatud ka elektroonikast, ühel hommikul kui talle toodi plakat, kus otsitakse programmeerijat ning oskaks ehitada arvutit. Bill Gates oli vaimustuses, sest nad saavad ehitada Altair tõlkemasina. Nad võitsid konkursi ja said
ka multitegumtööd. Tavakasutajat püüti võluda seninägematute funktioonidega nagu graafikaprogramm MacPaint ja sõnaprotsessor MacWrite. (Poole 1984) Edaspidised süsteemiuuendused kujutasid endast peaasjalikult eelmiste uuenduste käigus tehtud muutuste parandamist ning süsteemi kasutajasõbralikumaks muutmist. Mac OS sai aga uue hingamise aastal 1997, kui 1984. aastal kompaniisisese võimuvõitluse tagajärjel Apple'st lahkunud Jobs asus uuesti projekti etteotsa. (Wikipedia: Steve Jobs) 2.1.2 Mac OS X Jobs võttis projekti üle olukorras, kus pea kümnendi vältel tegutsenud Mac OS oli saavutanud oma võimete piirid ning sellele kunagi iseloomulik innovatiivne lähenemine kasutajaliidese koha pealt hakkas samuti aeguma. Värskendamaks Mac OSi kontseptsiooni, ostis Apple Jobsi firma nimega NeXT. Tegemist oli firmaga, mille Jobs rajas OPENSTEP- nimelise operatsioonisüsteemi arendamiseks. (Wikipedia: Steve Jobs)
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutiv
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõ
CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida saaks panna peale PC-e. Gates soovitas, et IBM kontakteeruks Digital Rechearchiga, siis oli see maailma domineerivaid opsüsteemide firmasid. Tehes kõige hullema äritehingu ajaloo jooksul, Kindall keeldus kohtumast IBM-ga. Et teha asja hullemaks, tema advokaat isegi keeldus alla kirjutamast mitte avalikusatmise leppele konverteeritava, mitte veel avalikustatud, personaalarvutile
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.................................................................................................................. 7 Arvutivõrgud ja Internet..........
Arvuti Ehitus Kaspar Rätsep G1a Pärnu Ühisgümnaasium 2010 Mida nimetatakse arvutiks ? · Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis töötleb või genereerib infromatsiooni vastavalt ette antud reeglitele. · Esimene elektronarvuti loodi 1941. aastal Konrad Zuse poolt. · Esimene personaalarvuti loodi 1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Lei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
