on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks. Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m. 6. 1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras.
raames. Tihenenud on ka koostöö kohalike omavalitsuste tasemel. Saku valla 5- liikmeline delegatsioon külastas 2005. aastal sõpruslinna Sakut Nagano prefektuuris. 2004. a. mais istutati Tallinnas Harjumäe nõlvale 20 jaapani kirsipuu istikut, samuti Järveotsa Gümnaasiumi juurde. See on osa projektist "Sakura", mille 1999. a. algatas Jaapani-Eesti sõprusühing, soovides rajada Eestisse jaapani kirsside aia. Kirsside istutuskohtade valikul tehakse koostööd Eesti-Jaapani assotsiatsiooniga. 2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks (kokku on proffe 800, neist vaid 9 Euroopast). Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus toimusid 11-12.10.2008 ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused.
Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik, uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate
1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel:
(8) Metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad kehtestab keskkonnaminister määrusega. (9) Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsatüübis, milles metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, külvi ja istutuskohtade minimaalne algtihedus, maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded metsatüübis, milles uuendamine pole kohustuslik, ja juuremädaniku tõttu raiutud puistute uuendamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 25. Metsa uuendamise kohustus (1) Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse ja tulundusmetsas vähemalt 0,5
puistute raiestikud ja hukkunud Istutatakse: Peamised hooldamise viisid on järgmised: metsaosad tuleb uuendada männi külvi või *Männikultuurid rajatakse kas 2-aastaste avamaal 1. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise istutamise teel. kasvatatud seemikutega või kihi kobestamises ja umbrohtude Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: üheaastaste kilehoones kasvatatud seemikutega. hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta *Kuusekultuurid rajatakse 4-aastaste kuusetaimede sagedamini, mida raskem ja viljakam on hektaril; (2+2 a.) või 1-aasta kilehoones ja muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada
annaabi.ee 
