I OSA: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE Pulsi sageduse lugemine toimub tavaliselt vasaku käe kodarluu arteril randme piirkonnas, parema käe 3 või 4 sõrmega. Arteri seinte võnked loetakse 60 sekundi vältel. Pulsi sagedust võib jälgida ka tööprotsessis, mille jaoks tehakse lühiajalised pausid. Pulsi sagedust tuleks mõõta järgmistes olukordades: pulss peale 2 minutilist rahulikku istumist; pulss seistes; kahe minuti jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi; 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE
- ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise - hüppehaakvise 2.Visked perimeetrilt ehk distantsilt: -ühekäe ülaltvise -vabavise -hüppeltvise (paigalt, söödult ja põrgatuselt) 11)Kaitsemängija liikumine toimub kindlalt kahel jalal tasakaalustatud asendis. Kaitsemängija peab olema alati valmis võtma vaheltlõikeid, blokeerida viset ja meelitama välja ründevigu. Jalad peavad olema põlvest kõverdatult(istumisasendis) ja käed rinnakõrgusel. Jalgadetöö peab olema kiire ning soovitatav kaugus ründajast on selline, et kaitsja ulatub käega kaitsjat puudutada. 12)Keskväljakul meest kattes peab kaitsemängija kattes ründajat suunama ta küljeaudi poole, et saaks ründajat kahekesi katta nn. karpi võtta. Samas olenevalt mängusituatsioonist tuleks kaitsemängijal tundes ründajat hästi, katta teda domineerivama põrgatuskäe juurest. 13)Korvpallis kasutatavaid erinevad rünnakud on:
Natalja Vesselova, Õ14-006 1. Loetleda pasiivse rühiga istumise kahjulikke toimeid Istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale, mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini. Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed. Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel. Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse
Pulsi sagedust võib jälgida ka tööprotsessis, mille jaoks tehakse lühiajalised pausid. Pulsi sagedust tuleks mõõta järgmistes olukordades: · pulss peale 2 minutilist rahulikku istumist; · pulss seistes; 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus · kahe minuti jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi; · pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas. ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED Tabel 1. Pulsisaged use mõõtmine Tabel 2
sellest tuleb nendega kindlasti vestelda. Tuleb kindlasti ka täpsustada, kas kasutab elektripardlit või käsihabemeajamismasinat. Nahk on harjunud teatud habemeajamismeetoditega ja teistmoodi ajamine võib põhjustada nahakahjustusi. Tavaliselt on habemeajamisvahendid individuaalsed, aga vahel on ka üldkasutatavad. Siis tuleb korralikult desinfitseerida iga kasutuse järgselt, muidu levib infektsioon. Mees võib istuda toolil kui jaksab, toetatud istumisasendis või olla selili. Kõik vajaminevad vahendid tuleb kohe kaasa võtta. Endale võtta ergonoomiline asend voodi seada parajale kõrgusele või võtta kõrgem iste. Ühe käega pingutada nahka, et nahavoldid oleksid sirgu ja ajada piki karva kasvusuunda sellises järjekorras: 1. põsed 2. ninaalune 3. lõug 4. kael Nahk on kõige õrnem kaelapiirkonnas ja kõige raskem piirkond on ninaalune. Ettevaatlik tuleb olla nahapealsete ekseemidega ja sünnimärkidega.
) - hüppamine (ühelt jalalt teisele; hüpe samale jalale, ühelt jalalt kahele või vastupidi; kahelt jalalt kahele kõikvõimalike variatsioonidega). See tegevus on kolmeosaline -tõukamine, lend ja maandumine. Pööra tähelepanu igale osale! Fantaseeri! Proovi hüpata ebaharilikest positsioonidest (n.Põlvedelt) ebaharilikesse positsioonidesse (n. kätele, küljele?) Tee seda SINU moodi! - pöörlemine (en de dans , en dehors, kui kaugele ja kui palju pöörata? Pöörle istumisasendis? Pöörle ümber telje. Virtuoossed pöörlemised on tihti kasutusel balletis, kahjuks tihti ka ainult bravuuri saavutamiseks. - balansseerimine ja selle ületamine (tasakaalu leidmine ja selle kaotamine; proovi verikaalset liini ületadam kaotada mitmel moel -tunneta liikumist ja selle kulgemist ja seejärel proovi tasakaal uuesti leida) - jne. Need on üldtuntud keha tegevused, millesse on kaasatud keha tervikuna ja mis võivad olla suurepäraselt sooritatud